Mul on tunne nagu ma ainult kolin. Viimased neli aastat ei ole olnud hetke, kus ma ei hakka lähema poole aasta (vist isegi mõne kuu) jooksul kuhugi minema. Tartu-Dublin-Tartu-Gent/Brüssel-Tartu-Tallinn-Tartu-Rõuge-Lissabon-Tartu-Tallinn (vahepeal mitu korraga). Või midagi sinnapoole. Kogu aeg peab midagi pakkima. Ja igal korral tean, et see ei jää viimaseks korraks.
Kaks viimast nädalat koosnes minu asjade viimisest Tallinna, mu toa remontimisest, ühe sõbra (ja ta toakaaslase) kolimisest teise korterisse ning sellest teisest korterist inimeste kolida aitamine kolmandasse korterisse. Ikka alla ja üles, üles ja alla. Esimene korrus, neljas korrus, viies korrus, esimene korrus, kolmas korrus.
Lõpuks saavutad pakkimises osavuse. Viimase asjana pakkisin kastmepoti (kaanega) käekotti (sic!). Läpakakotti ei mahtunud.
Keegi palun ulatage mulle mõned miljonid, ma ostaks OMA kodu.
8.3.08
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
4 kommentaari:
Ja kas sa tõesti teaksid kuhu? :) Ps! Palun saada mulle arve.
hah...nõustun kaiega....et kuhu see päris oma kodu tuleks? Custom made travel bus? Nagu suurtel ja ägedatel muusikutel tuuribussid siis...
Tuuribuss on päris arukas mõte.
Postita kommentaar