Luuleline politsei

Minu arvates üks viimase aja parimaid leide Eesti ajakirjandusmaastikult. Lugege politseiluulet. Eesti politsei on luuleline. Ja 146st kommentaarist on üks kergelt virisev, kõik teised positiivsed. Vapustav.

Russkii jazõk

Nädala eest tegin oma kõige esimese kontrolnaja rabotaja. Sain arvestatud ja C+, mis vist on minu kohta päris hea saavutus. Arvestusega, et käin rühmas inimestega, kes on õppinud vene keelt 10 aastat minu 3 nädala vastu.

Meil on õppematerjaliks tore raamat, dialoogide raamat, kust leiab ikka kõiksugu lauseid. Nt.

1)
Me ostsime suvila.
- Oi kui tore. Teil ju veel ei olnudki suvilat, kõigil teistel on.

2)
Su vend tundub väga sümpaatne.
- Jah, ta mängib jalgpalli ja tennist. Ma võin teid tutvustada.
Tore, ma mängin ka tennist, ehk saame koos mängida.

3)
Ma läksin oma naisest lahku.
- Ma läksin oma mehest lahku.
Saame õhtul kokku, räägime, kuidas läheb.

Iga teine dialoog lõpeb kokkusaamissooviga. Ja kui ma oskaks, siis mõtleks kohapeal välja oioi milliseid vestlusi. Seni oleme saanud hakkama vaid jutuga, kus L1 eksmees on nüüd L2 mees, kusjuures eelmine L2 mees jõi ja see mees joob ka. Ja mina üritan saada endale L2 vanemat poega.

Ma tahan öelda, et õppige vene keelt. Russkii na rabote vsegda prigoditsja.

Saan targaks ja siis rikkaks

Otsustasin, et ei viitsi 70-eluaastani töötada. No nii mõnda aega tagasi. Ja kuna ma seni ei ole lotoga võitnud, siis tuleb ette võtta järgmine katsetus - börs. Aga raha ju hetkel ei ole ning ei tule, seega alustan õppimisest.

Venna korraldab Baltikumi suurimat investeerimismängu Investment Game 2009 ja panin end sinna kirja. Nüüd muudkui vaatan, kuidas üks portfell, mis oli eile kenas plussis on täna kenas miinuses ja vastupidi. Eriti veel ei jaga matsu, aga tasakesi viin end kurssi. Soovitan teistele ka, lõppkokkuvõttes ei pea ju sellega iga päev tegelema ;) (ma ei tea, kas inimesed, kes investeerimisest midagi teavad krimpsutasid nüüd nägu ;))

Kõik on veel ees...

Tegelikult on mõnus mõelda, et kõik on veel ees ja et keegi veel ei tea, kas ma kategoriseerun eduka või mitte nii eduka alla. Kusagil ei ole veel salvestunud mu selle astme tulemused. Aga varsti on seal numbrid ja tähed ning terve hunnik inimesi saab näha, kas ma olen tark või loll - võimalik, et mask rebitakse eest.


P.S. Pärast Weberi lugemist tunduvad muud teoreetilised artiklid väga arusaadavad ja mõistlikud. Kuigi Weber oli ka üldkokkuvõttes huvitav.

Religiooni üleküllus ehk üks nädal minu elust

Õigeusu klooster.
10 tundi palvetamist.
Õhtupalvus.
Magamispalvus.
Hommikused, päevased, õhtused ja öised diskussioonid religiooni teemadel (väga heas seltskonnas).
Weberi "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" ehk luterlus, kalvinism, metodism ja pietism.
Luterlik jumalateenistus.

Ei, ma ei ole eriala vahetanud. Lihtsalt mõtlen, et Weber oleks mõnel teisel nädalal pidanud olema.

Hooaja avapidu

Laupäeval küpsetasime koogid, pakkisime veed ja alkoholi kaasa ning seadsime sammud Rõuge rahvamaja hooaja avapeole.

Just. Laud kümnele ning rohkem ja vähem sätitud-mukitud inimesed teistes laudades.

Meie laual oli muuhulgas silt:
Mehed on nagu pilved: kui nad hommikul piisavalt vara silmapiirilt kaovad, tõotab veel ilus päev tulla!

Selline peo algus.

Krabi külateater mängis 17 hetke "Kevadest", aga juurde oli lisatud mingi rullnokkade ja bemmi teema. Paar head kohta oli, aga üldjoontes üsna piinlik, eelkõige seetõttu, et see venis. Viimased 25 minutit olid selgelt üleliia. Siiski-siiski on hea teada, et külaelu veel elab ja inimestel on tahtmist-viitsimist-soovi-energiat midagi sellist teha. Selle eest müts maha. Mina isiklikult arvan, et need kaks noort, kes olid sinna rullnokkadeks võetud, ilmselt pääsevad sellest haigusest vähemasti mõningal määral. Hiljem viskas teatritrupp viina nagu teisedki ja mu lauakaaslane teatas kõval häälel: "Nägin, et Raja Teele on täis kui tinavile!".

Teater pakkis lavalaudadel oma asjad kokku ning nende asemel ilmus sinna ei keegi muu kui Mait Maltis. Kõigi kurvastuseks oli Ester jäetud kuhugi mujale, aga Mait laulis kena häälega tantsuks terve õhtu. Meiegi viskasime näppu ning tantsisime rumbat, fokstrotti, sambat, tša-tšad ja valssi. Tore oli vaadata neid paare, kes olid selgelt käinud kusagil tantsimist õppimas ning kohusetundlikult kätt kõrval hoidsid ning õpitud kombinatsioone harjutasid.

Jah, olen ka ametlikult keskealine :)

Mis on kapitalismi vaim?

Loen juba 3. päeva Weberi "Protestantlikku eetikat ja kapitalismi vaimu" ning tunnen, et ehk on magistrantuur minu jaoks siiski liiast. Unes näen kalviniste ja sõna "eetos".

Ja seda, mis on kapitalismi vaim tegelikult, ei tea Weber ilmselt isegi (sest see on see, mis sõltub sellest, et see on vms).

Kuldmuna kandidaat

Eks-töökaaslane saatis sellise toreda kodulehekülje lingi. Väga kaasahaaravad tekstid.

Teinekord räägin

Hetkel kogun mõtteid. Neli päeva tsivilisatsioonist eemal lõppesid veidi varem kui oli planeeritud (kes see paduvihmas viitsib teha igasugu asju?). Ja ei olnud nii tsivilisatsioonivabad kui oli plaan. Aga see-eest kohtusin inimestega, kellega muidu ei kohtuks ning veetsin kvaliteetaega sõbrannaga, kes on seda igati väärt.

Töömõtteid ei mõelnud (endalegi üllatuseks ununesid need ikka väga kiiresti), arvutit nägin kaugelt ja telefoni kasutasime öömaja leidmiseks pärast oma algsest peidupaigast põgenemist.

Kusjuures sealt öömajast põgenemisega tekkis täiesti suur probleem - kes tunneb kedagi, kes tunneks kedagi, kellel on metsa sees (soovitavalt internetivaba) suvekodu/põgenemiskoht vms, mida saaks häda korral kasutada? Me ei suutnud kedagi välja mõelda (ja kaasa ei aidanud ka see, et mul on peas 5 telefoninumbrit ning telefonis 8, pluss ma ei pidanud ju telefoni kasutama!).

Eksperimendi tulemus oli, et kõik tsivilisatsioonist eemale plaanid ei ole head plaanid, aga plaanita on ikka veelgi parem (kui välja jätta see, et 9km enne Tapat ei võta keegi hääletajaid peale või et enne seda peetakse kõiki hääletajaid töötavateks, teadagi mis alal).

Vaim on selge, tuju hea ja ma isegi olen nõus tegema maailma paremaks.

Seniks mõelge... i-Rack ja iRan

Evelini blogist leidsin.

Tulevikupidu

Laupäeval on oodata tõeliselt andekat pidu. Üritan meeles pidada sellest ikka kirjutada.

Aga enne seda sõidan ma mõneks ajaks levist välja. Seda võib nimetada puhkuseks või sotsiaalseks eksperimendiks, kuid mobiilile ja e-mailidele ma ei vasta ning aadressi ei anna.

Loovkirjutamise päevapoliitiline luule

Olen tundmatu lendav objekt
Ainult kriisi toon endaga kaasa
Lennul üle Atlandi ookeani nägin karjuvat islandlast taamal.

Olen tundmatu lendav objekt
Ka tuntud kui majanduskriis
Heal lapsel veel mitu nime - teisi ei mainiks ma siin

Tulen rahus, te ärge mind kartke
Jään viivuks - vaid aasta-paar
Pärast seda pean minema koju, et kunagi tulla taas

Inspiratsioon pidi tulema siit.
Ehk siis kirjutasin üle 15 aasta ühe luuletuse. Sunniviisiliselt. Päris täpselt ei ole meeles, kas esitatud sai sama variant, aga mõte on sama :)

Mida Triin vaatab iga päev?

Reisifirmade ja lennufirmade kodulehekülgi. On ilmselge, et ma tahan kuhugi päikese kätte. Selles suhtes oli eelmisel sügisel muretu - Portugalis sadas vihma 8 päeva, ülejäänud ajal sai päikesest energiat.

Ja kui päikest ei saa, siis puhkust peab saama. Nädalavahetus läks peaaegu arvesse, kuigi shoppamine laupäeval Hamburgis oli siiski üsna väsitav - tundus nagu oleks seal kogu aeg hullud päevad, kuigi isegi alesid ei olnud. Pidutsema pidi muidugi ka (kahjuks ei olnud keegi nõus minuga Sex Kino-sse või Dollhouse'i tulema, selge, et mu Eesti sõbrad on selle koha pealt veidi vähemkonservatiivsed).

Võtan sellise puhkuse, kus arvuti ja telefoni jätan koju. Keegi pakub? Aitäh.

Saksa nalja

Nädalavahetusel istusin diivanil ja vaatasin Mario Barthi show'd "Männer sind Schweine, aber Frauen auch". Barth on kohati labane, aga üldjoontes väga naljakas. Kõik, kes saksa keelt oskavad - otsisin ta juutuubist üles, vaadake. Naised ja film on päris naljakas. Ja teised ka.

Aga mu teine lemmik saksa koomik on Kaya Yanar. Kuna ta on päritolult türklane, siis ta saab endale lubada tunduvalt rahvuslikumaid nalju kui sakslased seda iial teha saaksid. Stiilinäide (kõik, kes saksa keelt on pidanud õppima, siit saate lohutust).

Pipi Pikksukk on ilus nimi

Pühapäeva õhtul sai veidi nö sugulaste seltsis aega veedetud. Igal juhul arenes järgmine vestlus.

6-aastane: "Pipi Pikksukk on ilus nimi."
Mina: "Ei ole viga."
6-ne: "Sinu nimi võiks ka ju Pipi Pikksukk olla."
Mina: "Hmm... Ahah."
6-ne: "Sinu nimi võiks ka olla Pipi Pikksukk, sest Pipi Pikksukk on ilus ja sina oled ka ilus."

Lisaks loeti M.-le sõnad peale.
"Onu M. ainult kogu aeg magab, aga sina oled kogu aeg üleval. Mida sa siis oleksid teinud, kui mina oleksin emmega koju jäänud ja ei oleks maale tulnud? Onu M, ütle, ah? Mida su naine oleks pidanud tegema, kui sina kogu aeg magad?"

Tõmba juhe välja seinast...

... ja sust inimene saab. Sel nädalavahetusel juhtuski nii. Juhtmeotsa vedasin Riiga, kuulasin kontserti ja käisin torudest alla laskmas. Nii öelda linnapaus ;) Seda üllatavam oli see, et tuli esmaspäev ja üsna mitu tegemata asja karjusid tegemise järele.

Üldiselt olen täheldanud, et vajadusel tuleb töö ise minu juurde ning töötu olemisel on omad rõõmsad küljed - näiteks ei pea ma mõttetutel koosolekutel käima ja saan kell pool 6 õhtul sõpradega veini juua (selle asemel, et nt kontoris järgmise päeva pressika kõnepunkte ette valmistada).

Mõttetu jutt eksole? :) Aga tegelikult haarasin pooljoogisena kaasa kaks raamatut ning lõpuks jälle on mul niipalju teha, et kogu aeg on kiire. Minu puhkus, veidi kiiksuga.

La dolce vita!

Kool tekitab vastakaid tundeid. Igaks juhuks ma kõiki kompendiume kohe ei võtnud, sest siis ju tekiks stress. Ikka step by step ja day by day. Aga mulle tundub, et mul on avanenud võimalus saada targemaks.

T-ga tekkinud idee korraldada jäämurdmine/lõimumine vms sai hea vastuvõtu osaliseks. Eile istus meid ümber liiga väikese laua üle 20. Tänases loengus oli võidukas tunne, kui kell kaheksa olid kohale jõudnud vist kõik eilsed pidulised (vastupidiselt ühe õppejõu ennustatule, ei tasu eeldada igasugu asju).

Õhtud mõõduka veini, söögi ja hea seltskonnaga või lõunad hea toidu ja toreda seltskonnaga on alati olnud mu lemmikud ning tuleb tunnistada, et neid ei jää vähemaks. Vahel tuleb ka klubis käia, saamaks nädala naeruplaan täis. Elu tuleb ikkagi nautida.

LLL kirjutas oma Pariisi-blogis, et pariislastel on oskus tahta olla edukad, kuid samal ajal säilitada elunautimise oskus. Mulle tundub, et Tartus suudetakse elu nautida rohkem kui Tallinnas. Isiklik arvamus, no hard feelings. Aga Tartusse sattunud tallinlased on nagu pariislased Pariisis - edukad ja tublid, aga Tartus suudavad nad aja maha võtta ning elu nautida. Ja mina naudin koos nendega ja ka pärast nende lahkumist ;)

Palju vingu - palju tulemust

Mu vingumise tulemusena, et mitte midagi ei ole teha, pean:
- esmaspäeval ühe tillukese lehe trükki saatma;
- hiljemalt kolmapäevaks kirjutama kuus artiklit, millest osad on vägagi sisukad;
- valmistama ette ühe asja (aga alles novembriks, saab venitada ;))

Rääkimata koristamisest. Eluvaim on tagasi. Puhkus ikka ei ole minusugustele.

Päevade raiskamine

Tartus tagasi olemine on väga kummaline. Esiteks muidugi see, et mu tuba on kaetud kilekottide ning kastidega ja mul on null soovi neid lahti pakkida. Aga teiseks see, et need inimesed, kes teevad Tartust Tartu ei ole kõik veel siin. Lohutav on siiski teadmine, et mõned neist on varsti saabumas ja mõnedega ma lihtsalt ei ole jõudnud ühenduda, kuna hetkel elan sellesse rahulikku ellu sisse.

Ma üldse ei hakka rääkimagi sellest, et minu kauaigatsetud puhkus on mind kolmandaks päevaks täiesti ära tüüdanud ja kui mul varsti tööd ei teki, siis võib juhtuda, et hullun. Ma muide arvasin, et läheb nädal enne kui mul puhkamine üle viskab. Aga eks inimene õpib end tundma iga päev.

Okei, tegelikult mingi nädala jagu saaksin end lõbustada oma korteri koristamisega, kuid pärast seda... M ütleb, et ma olen töönarkomaan ja ma ei nõustu. Küll aga olen ma tegevusmaan. Ehk siis mul peab olema tegevust, sest vastasel juhul ma mandun.

To do list (ja öelgu keegi veel, et ma ei sobi koduperenaiseks!):
- koristada köök, vannituba, lisada sinna vajadusel kappe/riiuleid ja muid asju, mis looks mingigi korra;
- garderoobist visata välja ülearused asjad, et sinna mahuks need, mida läheb vaja (vist);
- eemaldada toast üleliigsed asjad (see siis hõlmab kogu põrandapinda katvaid kaste-kilekotte jms);
- lugeda raamat läbi;
- otsustada ära, milline vene keele kursus on asjalik;
- käia läbi viimase nelja aasta digitaalsel kujul fotod ning valida neist välja ilmutamiseks sobivad;
- panna albumitesse juba ilmutatud pildid ja need, mis alles tulekul;
- leida telerile mingi alus;
- osta kaabel ja mingi jagaja;
- teha süüa;
- ärgata hommikuti üles, kuigi motivatsioon ja vajadus otseselt puuduvad.

Mitte kauaks...