Lisaks töötamisele juhtus täna veel nii mõndagi põnevat:
- sain aru, et ma ikkagi tunnen oma venda kui ennustasin ta kirjandi teemavaliku õigesti;
- suudan kolmandat päeva järjest asju sorteerida.
Eile õhtul arvasin, et kõik paberid on sorteeritud, kuid täna leidsin veel ühe kultuurikihi ja sealt tuli geniaalseid leide:
- Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna poolt läbiviidud testide tulemusleht: Isiksuse, enesehinnangu ja vaimse võimekuse testide tulemusleht, sügis 2001;
- klassikirjandi teemal: Miks ma viitsin õppida? (hetkel võiksin kirjutada romaani, miks ma ei viitsi).
Testitulemused toona:
Neurootilisus - rahulik, pingevaba, vastupidav, turvaline, enesega rahulolev, oma tundeid vaoshoidev. Pingelistes olukordades suudad otsida lahendust ega "kaota pead".
(Tuletan seda endale meelde järgmine kord kui kellegi peale karjun...no ei... elu on tunnistanud mu üsna neurootiliseks.)
Ekstravertsus - seltsiv, jutukas, naljaarmastaja, südamlik, optimistlik. Sulle ei valmista raskusi teiste inimeste juhtimine, seiklemine ja uute suhete loomine. (Jah, aga aastad on lisanud vajaduse üksi ka olla.)
Avatus - uudishimulik, laiade huvidega, originaalne ja rikkaliku kujutlusvõimega. Lähed meelsasti kaasa kõige uue ja huvipakkuvaga. (Rikkalik kujutlusvõime on mul kindlasti, muus osas mnjaa..)
Sotsiaalsus - kaastundlik, heasüdamlik, abivalmis, andestav, mõnikord isegi kergeusklik. Oled inimene, kes on valmis teisi siiralt ja omakasupüüdmatult aitama.
(Algklassidest peale olin mina see, kellelt laenati tintekat, pliiatsit, joonlauda ja joonistuspaberit. Mõnikord jäin ise ilma, kaheksandas otsustasin, et nii see enam kesta ei saa, et jagajale jäävad ainult näpud. Muutumine võttis veel mõned aastad ja nüüd võin inimesed pikalt saata, kui olen kuri. Kergeusklik pole kunagi olnud.)
Meelekindlus - usin, distsiplineeritud, hoolikas, korralik, edasipüüdlik. Sul on kindlad sihid oma elus, mille poole püüdled. (Naerupahvakas.)
Enesehinnang - kõrge. Keskmiselt oluliselt kõrgema enesehinnanguga inimesena oled Sa tõenäoliselt endaga rahul ning meeldid enesele sellisena, nagu Sa oled. Teiste vastanutega võrreldes võib Sind pidada rõõmsameelse ellusuhtumisega inimeseks, kellele ei valmista suhtlemine erilisi raskusi. Ilmselt tunned, et oled vajalik ja lugupeetud inimene. Sinu vastuste põhjal võib järeldada, et oled emotsionaalselt tasakaalukas ja säilitad rahu ka pingelistes olukordades. (Naer jätkub.)
Vaimsete võimete testis kogusid Sa kokku 59 punkti 60 võimalikust. See tulemus on võrreldes Sinu eakaaslastega teistes Eesti koolides: kõrge.
Selline egoboost! Täiesti tasuta.
Minu arvates võiks alma mater korraldada korduvuuringu samas seltskonnas kuus aastat hiljem.
Lõpetaksin väljavõttega klassikirjandist:
Ma ei mõista neid, kes pärast põhikooli oma haridusteed ei jätka, põhjuseks laiskus ja viitsimatus. Mina küll viitsin, sest õppida on tegelikult huvitav. Näiteks pärast ühte perioodi kunstiajalugu ma kohe tundsin, et sain targemaks ning see mind õppima motiveeribki. On hästi mõnus, kui märkad, et tead natukenegi rohkem kui varem.
Ja sama kirjandi lõpp:
Õppida viitsin uute teadmiste pärast, sest ilma nendeta oleks palju igavam ning võib-olla lausa võimatu elada.
Panen ansipit ja teatan: no tule taevas appi!
14.4.07
13.4.07
Kadureede
Koristamine ei ole üldse lihtne. Täna varahommikul kell 02.00 kui otsustasin, et peaks paberite sorteerimise vahepeale magama, leidsin, et enda tuba on selleks liiga tolmune ja magasin teises toas.
Aga palju parem on, kui raamatud on reas, mitte virnas ja paberid kaustas, mitte niisama riiulil (kuigi praegu on veel suur hunnik pabereid maas, ülikooli asjad, sorteerimata). Ja sahtlid on tühjad (esimene sahtel tundus nii hirmuäratav, et panin tagasi kinni) ning riiulitel on ruumi.
Iga asja juures mõtlen, kas mul on seda tarvis ja kuigi mul pole seda võib-olla viimased 3 aastat vaja läinud, leian, et on küll. Pean karmim olema. Inimesele ei ole vaja nõnda suurt hulka asju nagu mul on. Ja oleks siis ainult korteris, teine kodu on ka ju asju täis!
Koristamise suurim väljakutse on selle jätkamine. Et eilne hoog täna ei raugeks. Kaalusin isegi kooli mitteminekut, aga õnneks siiski läksin. Seega püüan praegu end motiveerida oma tuppa minema ning vähemalt paberid ära sorteerida, et saaks kõndida, ilma, et millelegi peale astuks.
Ma ei ole kunagi eriline korraarmastaja olnud. Õigemini, mulle meeldib kord, aga mulle ei meeldi seda ise tekitada. Ehk siis mulle ei meeldi koristamine. Olen alati arvanud, et pean teenima nii palju, et suudaksin palgata kellegi korra nädalas oma kodu koristama (va magamistuba, see on minu!). Aga hetkel on kuidagi hoog peal, plaanin seda koristamist juba eelmise aasta 10. juulist kui Eestisse tagasi tulin, aga siiani oli nagu oli...
Üldse sel aastal olen oma plaanimistega metsapoole läinud. Koolist ma parem ei räägigi, ma pole iial tähtaegu nii ületanud nagu sel õppeaastal. Tööl suudan ma veel käia, õnneks.
Lisaks koristamisele oli mul veel üks plaan alates oktoobrist: viia printeri kassett täitmisele. No kuidagi iga päev läks meelest ja siis ma ei teadnud kuhu viia jne... Kui lõpuks eile viisin ära ja täna sain kätte. Nüüd ei jää muud üle, kui enda üle naerda: oleks ma teadnud, et see nii lihtne on!
Selline ma olen :) Laisk ja lohakas ;)
Aga palju parem on, kui raamatud on reas, mitte virnas ja paberid kaustas, mitte niisama riiulil (kuigi praegu on veel suur hunnik pabereid maas, ülikooli asjad, sorteerimata). Ja sahtlid on tühjad (esimene sahtel tundus nii hirmuäratav, et panin tagasi kinni) ning riiulitel on ruumi.
Iga asja juures mõtlen, kas mul on seda tarvis ja kuigi mul pole seda võib-olla viimased 3 aastat vaja läinud, leian, et on küll. Pean karmim olema. Inimesele ei ole vaja nõnda suurt hulka asju nagu mul on. Ja oleks siis ainult korteris, teine kodu on ka ju asju täis!
Koristamise suurim väljakutse on selle jätkamine. Et eilne hoog täna ei raugeks. Kaalusin isegi kooli mitteminekut, aga õnneks siiski läksin. Seega püüan praegu end motiveerida oma tuppa minema ning vähemalt paberid ära sorteerida, et saaks kõndida, ilma, et millelegi peale astuks.
Ma ei ole kunagi eriline korraarmastaja olnud. Õigemini, mulle meeldib kord, aga mulle ei meeldi seda ise tekitada. Ehk siis mulle ei meeldi koristamine. Olen alati arvanud, et pean teenima nii palju, et suudaksin palgata kellegi korra nädalas oma kodu koristama (va magamistuba, see on minu!). Aga hetkel on kuidagi hoog peal, plaanin seda koristamist juba eelmise aasta 10. juulist kui Eestisse tagasi tulin, aga siiani oli nagu oli...
Üldse sel aastal olen oma plaanimistega metsapoole läinud. Koolist ma parem ei räägigi, ma pole iial tähtaegu nii ületanud nagu sel õppeaastal. Tööl suudan ma veel käia, õnneks.
Lisaks koristamisele oli mul veel üks plaan alates oktoobrist: viia printeri kassett täitmisele. No kuidagi iga päev läks meelest ja siis ma ei teadnud kuhu viia jne... Kui lõpuks eile viisin ära ja täna sain kätte. Nüüd ei jää muud üle, kui enda üle naerda: oleks ma teadnud, et see nii lihtne on!
Selline ma olen :) Laisk ja lohakas ;)
12.4.07
Kaduneljapäev
Tänase kaduneljapäeva puhul otsustasin koristada. Korralikult. Ehk siis läbi vaadata kõik need paberid, mida olen kuue aasta jooksul alles hoidnud. Tuba näeb hetkel välja küll tunduvalt koledam kui enne, aga vähemalt on põnev.
Leiud:
- Lermontovi "Mõtisklus" - mu keskaaja lemmikluuletus;
- klassivend René kiri sõjaväest;
- gümnaasiumi lõpetamise pildid;
- Bulgaaria reisi pildid;
- ladina keele konspekt (sh "Aisakellade" laul ladina keeles ja "Rudolf" ka);
- Kadri hispaania keele konspekt, mille ma pidin tagastama ilmselt neli aastat tagasi;
- Vahuri majanduse konspekt;
- riigieksamikirjand 2004 teemad (neid lugedes tuli meelde küll, mis teemal kirjutasin "Inimene on rohkem oma aja kui oma isa nägu")
- lõpmatuseni matemaatika ja inglise keele kontrolltöid ning konspekte;
- lühiessee teemal "Death by Tourism" (selle ma ilmselt panen siia kirja);
- Bob Marley CD-d;
- päevikud Saksamaal elamise ja Šveitsis viibimise ajast;
- merineitsi liba-Barbie, kelle rindade katmiseks olen kasutanud valget teipi, ei mäleta miks;
- postkaardid ning kirjad New Yorgist Eestini;
- oma vanu artikleid;
- laevade pommitamiseks mõeldud paberid (kohe valmis trükitud);
- ja paljupalju muud...
Paberi sorteerin prügikasti eraldi. Probleem on läikepaberiga.
Ootan huviga seda kui hakkan pilte sorteerima...
Leiud:
- Lermontovi "Mõtisklus" - mu keskaaja lemmikluuletus;
- klassivend René kiri sõjaväest;
- gümnaasiumi lõpetamise pildid;
- Bulgaaria reisi pildid;
- ladina keele konspekt (sh "Aisakellade" laul ladina keeles ja "Rudolf" ka);
- Kadri hispaania keele konspekt, mille ma pidin tagastama ilmselt neli aastat tagasi;
- Vahuri majanduse konspekt;
- riigieksamikirjand 2004 teemad (neid lugedes tuli meelde küll, mis teemal kirjutasin "Inimene on rohkem oma aja kui oma isa nägu")
- lõpmatuseni matemaatika ja inglise keele kontrolltöid ning konspekte;
- lühiessee teemal "Death by Tourism" (selle ma ilmselt panen siia kirja);
- Bob Marley CD-d;
- päevikud Saksamaal elamise ja Šveitsis viibimise ajast;
- merineitsi liba-Barbie, kelle rindade katmiseks olen kasutanud valget teipi, ei mäleta miks;
- postkaardid ning kirjad New Yorgist Eestini;
- oma vanu artikleid;
- laevade pommitamiseks mõeldud paberid (kohe valmis trükitud);
- ja paljupalju muud...
Paberi sorteerin prügikasti eraldi. Probleem on läikepaberiga.
Ootan huviga seda kui hakkan pilte sorteerima...
10.4.07
Ilusad asjad
Eile sain kokku kolm postkaarti!
Mu üllatus oli äärmiselt suur, sest oodata oskasin ma neist vaid ühte (üks sõbranna oli hiljuti reisil). Teised kaks kaarti olid mu headelt sõpradelt mu teisest elust (loe: Iiri-Belgia elust). Lihtsalt niisama, et mulle teada anda, et nad hoolivad. Teate, see on ikka hea tunne, teada, et kusagil on kuskil keegi... :)
Ja täna tegin intervjuu poisiga, kes oma 16 eluea kohta rääkis ikka hämmastavalt tarka juttu. Üks tema mõtetest, mida kõik võiksid järgida oli, et ta naudib oma tööd, sest see fiiling on nii õige ja raha pärast noorena tööd tegema ei peaks, küll jõuab hiljem.
Siis ma mõtlesin, kas ma teen tööd raha pärast. Teen, aga seda selleks, et ma saaks nautida reisimist ja see on seda väärt. Neid nädalavahetusi.
Mu üllatus oli äärmiselt suur, sest oodata oskasin ma neist vaid ühte (üks sõbranna oli hiljuti reisil). Teised kaks kaarti olid mu headelt sõpradelt mu teisest elust (loe: Iiri-Belgia elust). Lihtsalt niisama, et mulle teada anda, et nad hoolivad. Teate, see on ikka hea tunne, teada, et kusagil on kuskil keegi... :)
Ja täna tegin intervjuu poisiga, kes oma 16 eluea kohta rääkis ikka hämmastavalt tarka juttu. Üks tema mõtetest, mida kõik võiksid järgida oli, et ta naudib oma tööd, sest see fiiling on nii õige ja raha pärast noorena tööd tegema ei peaks, küll jõuab hiljem.
Siis ma mõtlesin, kas ma teen tööd raha pärast. Teen, aga seda selleks, et ma saaks nautida reisimist ja see on seda väärt. Neid nädalavahetusi.
8.4.07
Mida lugesite teie?
Ma olen viimasel ajal mõelnud, et millest koosnevad inimesed. No lisaks 70 protsendile veele ja muudele kehaosadele, peaksid nad koosnema mälestustest ja sisetundes ja millest kõigest veel. Ma tõesti usun, et lapsepõlves kogetu mõjutab meid suurel määral. Ma muidugi ei arva, et kõiges võiks seda süüdistada.
Eile ma vaatasin filmi "Nagu kaks tilka vett" või mis selle nimi ka poleks. Igal juhul on see tehtud raamatu "Veel üks Lotte" järgi (autor Erich Kästner). Ja see raamat oli üks mu lapsepõlve lemmikuid. Siiani on veel täiesti adekvaatses korras. Lisaks sellele, et ma olin pisikesena kindel, et olen haiglas äravahetatud printsess, unistasin alati õest. Ja Lottede lugu lihtsalt oli, kaasahaarav. Film on ikka tunduvalt juram.
Teine vaieldamatu lemmik oli Astrid Lindgren. Ma arvan, et ma veetsin päevi püüdes ta nime õigesti kirjutada. Nüüd ei tundu üldse nii hirmus. Mu täielik lemmik oli "Bullerby lapsed". Ma arvan siiani, et paremat raamatut pole olemas. Arvatavasti on nii mõnigi tüdruk peale minu tahtnud olla Liisa tema 7-sünnipäeval, kui ta suletud silmadega uude tuppa viidi. Mäletate ikka? Ja kuidas nad jala koolis käisid!
Oeh, oranžide kaantega Bullerbyl ei ole läinud sama hästi kui Lottedel. Tema on nimelt päris tükkideks. Võiks isegi öelda, et mõne koha pealt pigem pruun kui oranž ja pidi teine veel kõvade kaantega olema. Aga noh, vaeseke on ikka vähemalt kaks põlvkonda üle elanud. Minu lapsed peavad mõnd teist versiooni lugema...
"Madlikese" lood meeldisid mulle ka, aga "Pipi Pikksukk" mitte. No ma ei olnud fänn, sellest annavad tunnistust ka täiesti terved raamatukaaned. "Puhhi" ei ole ma kunagi suutnud algusest lõpuni läbi lugeda.
Ja üks legendaarne raamat meenus veel: "Oliver ja Ulrike avastavad seksuaalmaailma". Võisin üsna kaua uurida pilti, kus nende ema kõhus oli beebi ;)
Lisaks oli meie kodus üsna popp teos "Muna", aga sellega läks nii, et ma ei tea, kas tädilastele sai meie eksemplar või on meil oma, aga nende variant on igal juhul tükkideks. Seega... jah...
Lastesaated olid ka... Need ju kujundavad inimest. Teletupsudele eelistan ma iga hetk Hunt Kriimsilma... ja tädi Rutt! Noh ja lisaks sellele kuulub minu jäägitu armastus Kessule ja Trippile. Üle-eelmisel aastal ostsin väikese punase kohvri, mille tootjaks on firma "Tripp". Ma olin elevil.
Rohkem ei tule meelde praegu... nagunii on veel...
Eile ma vaatasin filmi "Nagu kaks tilka vett" või mis selle nimi ka poleks. Igal juhul on see tehtud raamatu "Veel üks Lotte" järgi (autor Erich Kästner). Ja see raamat oli üks mu lapsepõlve lemmikuid. Siiani on veel täiesti adekvaatses korras. Lisaks sellele, et ma olin pisikesena kindel, et olen haiglas äravahetatud printsess, unistasin alati õest. Ja Lottede lugu lihtsalt oli, kaasahaarav. Film on ikka tunduvalt juram.
Teine vaieldamatu lemmik oli Astrid Lindgren. Ma arvan, et ma veetsin päevi püüdes ta nime õigesti kirjutada. Nüüd ei tundu üldse nii hirmus. Mu täielik lemmik oli "Bullerby lapsed". Ma arvan siiani, et paremat raamatut pole olemas. Arvatavasti on nii mõnigi tüdruk peale minu tahtnud olla Liisa tema 7-sünnipäeval, kui ta suletud silmadega uude tuppa viidi. Mäletate ikka? Ja kuidas nad jala koolis käisid!
Oeh, oranžide kaantega Bullerbyl ei ole läinud sama hästi kui Lottedel. Tema on nimelt päris tükkideks. Võiks isegi öelda, et mõne koha pealt pigem pruun kui oranž ja pidi teine veel kõvade kaantega olema. Aga noh, vaeseke on ikka vähemalt kaks põlvkonda üle elanud. Minu lapsed peavad mõnd teist versiooni lugema...
"Madlikese" lood meeldisid mulle ka, aga "Pipi Pikksukk" mitte. No ma ei olnud fänn, sellest annavad tunnistust ka täiesti terved raamatukaaned. "Puhhi" ei ole ma kunagi suutnud algusest lõpuni läbi lugeda.
Ja üks legendaarne raamat meenus veel: "Oliver ja Ulrike avastavad seksuaalmaailma". Võisin üsna kaua uurida pilti, kus nende ema kõhus oli beebi ;)
Lisaks oli meie kodus üsna popp teos "Muna", aga sellega läks nii, et ma ei tea, kas tädilastele sai meie eksemplar või on meil oma, aga nende variant on igal juhul tükkideks. Seega... jah...
Lastesaated olid ka... Need ju kujundavad inimest. Teletupsudele eelistan ma iga hetk Hunt Kriimsilma... ja tädi Rutt! Noh ja lisaks sellele kuulub minu jäägitu armastus Kessule ja Trippile. Üle-eelmisel aastal ostsin väikese punase kohvri, mille tootjaks on firma "Tripp". Ma olin elevil.
Rohkem ei tule meelde praegu... nagunii on veel...
4.4.07
Tänased ideed
Käisin esmaspäeval kuulamas Geert Hofstede't. Üks neist sotsiaalteadlastest, kellest kusagilt oled veidi kuulnud, aga kuna alati räägitakse korraga miljonist teadlasest, siis jäävad meelde vaid fragmendid. Temast olid meelde jäänud kultuuridimensioonid ja üldse kultuur.
Aga esmaspäeval teda tähelepanelikumalt kuulates, tekkis mul soov pikemalt lugeda. Varsti ma seda ka teen. Aga seni võime võtta teadmiseks, et Eesti on feminiinne kultuur. Ja maskuliinsetest kultuuridest eristab meid see, et lapsed on õnnelikumad ja ühiskond väärtustab ka pehmemaid väärtusi. Lisaks sellele aktsepteeritakse paremini vähemusi (nt homoseksuaalid).
Kui keegi küsis, et miks ta arvab, et Eesti on feminiinne, siis ta vastus oli lihtne:
"Because that's how it scores on my scales."
Teise põhjendusena Hofstede välja selle, et keset linna on suudlevate inimeste kuju - maskuliinses ühiskonnas seda ei juhtuks.
Ja siis ma hakkasin mõtlema...
Kas Eestis tõesti väärtustatakse pehmeid väärtusi? Jälgides seda, mil määral inimesed tarbivad, siis ma julgeks vastu vaielda. Hea töökoht, suur palk, vinge maja ja võimas auto. Vähemasti see on mulje, mis tekib. Inimest määratletakse tihtipeale pigem tema positsiooni kui isikuomaduste järgi. Või kuidas?
Üsna varakult sisendatakse, et oleme väike riik, väike rahvas ja väike kultuur ning selleks, et saada suureks, peame topelt vaeva nägema. Me ei puhka, vaid töötame. Teeme ületunde, ilma, et nende eest makstaks (nojaa, see võib olla pehme väärtus, teeme tööd heast südamest, aga kes seda usub?).
Me räägime sõprusest, usaldusest ja armastusest. Me ei suuda öelda üksteisele "Ma armastan sind", hea kui oma sõpru kallistame. Kaks meest, kes kallistavad, on kohe homod. Ja kuigi kõik väidavad, et nad on tolerantsed, siis tasakesi omakeskis rääkides... oi oi oi. Ja mis puutub vähemuste aktsepteerimisse, siis vabandage, see, kuidas suhtutakse meie oma vähemusrahvusesse - venelastesse, on küll juba ületanud igasuguse normaalse taluvuse piiri. Aga see, et Venemaa ja venelased ei ole üks ja seesama, on hoopis teine teema. Või see, kui sa arvad, et venelased on toredad ja sõbralikud inimesed, ei tee sinust kohe riigivaenlast.
Kas Eesti lapsed on õnnelikumad kui Ameerika lapsed (mis on ehedaim näide maskuliinsest kultuurist)? Ma ei tea. Aga mulle kuidagi tundub, et materiaalsust taga ajades lapsed tihtipeale unustatakse. Muidu ei oleks ju kaups või Viru Keskus paljudele koduks, või?
Feminiinne pidavat tähendama, et ei võrrelda end parimatega, vaid püüakse ikka enda lati järgi asju seada. Mulle tundub, et Eestis püütakse kõiki alati parimatega võrrelda. "Vaata, see tegi nii. Ta on ikka nii tubli, miks sina nii ei tee?".
Kokkuvõtvalt otsustasin, et pean seda raamatut täpsemalt lugema, sest mitte kohe ei taha uskuda, et Eesti niivõrd feminiinne on. Või mitte ei taha uskuda, et see kõik nii ühekülgne on. Ehk teen ennatlikke järeldusi. Või tõepoolest oleme suutnud jälle teistsuguse mulje jätta, kui tegelikult oleme?
Aga esmaspäeval teda tähelepanelikumalt kuulates, tekkis mul soov pikemalt lugeda. Varsti ma seda ka teen. Aga seni võime võtta teadmiseks, et Eesti on feminiinne kultuur. Ja maskuliinsetest kultuuridest eristab meid see, et lapsed on õnnelikumad ja ühiskond väärtustab ka pehmemaid väärtusi. Lisaks sellele aktsepteeritakse paremini vähemusi (nt homoseksuaalid).
Kui keegi küsis, et miks ta arvab, et Eesti on feminiinne, siis ta vastus oli lihtne:
"Because that's how it scores on my scales."
Teise põhjendusena Hofstede välja selle, et keset linna on suudlevate inimeste kuju - maskuliinses ühiskonnas seda ei juhtuks.
Ja siis ma hakkasin mõtlema...
Kas Eestis tõesti väärtustatakse pehmeid väärtusi? Jälgides seda, mil määral inimesed tarbivad, siis ma julgeks vastu vaielda. Hea töökoht, suur palk, vinge maja ja võimas auto. Vähemasti see on mulje, mis tekib. Inimest määratletakse tihtipeale pigem tema positsiooni kui isikuomaduste järgi. Või kuidas?
Üsna varakult sisendatakse, et oleme väike riik, väike rahvas ja väike kultuur ning selleks, et saada suureks, peame topelt vaeva nägema. Me ei puhka, vaid töötame. Teeme ületunde, ilma, et nende eest makstaks (nojaa, see võib olla pehme väärtus, teeme tööd heast südamest, aga kes seda usub?).
Me räägime sõprusest, usaldusest ja armastusest. Me ei suuda öelda üksteisele "Ma armastan sind", hea kui oma sõpru kallistame. Kaks meest, kes kallistavad, on kohe homod. Ja kuigi kõik väidavad, et nad on tolerantsed, siis tasakesi omakeskis rääkides... oi oi oi. Ja mis puutub vähemuste aktsepteerimisse, siis vabandage, see, kuidas suhtutakse meie oma vähemusrahvusesse - venelastesse, on küll juba ületanud igasuguse normaalse taluvuse piiri. Aga see, et Venemaa ja venelased ei ole üks ja seesama, on hoopis teine teema. Või see, kui sa arvad, et venelased on toredad ja sõbralikud inimesed, ei tee sinust kohe riigivaenlast.
Kas Eesti lapsed on õnnelikumad kui Ameerika lapsed (mis on ehedaim näide maskuliinsest kultuurist)? Ma ei tea. Aga mulle kuidagi tundub, et materiaalsust taga ajades lapsed tihtipeale unustatakse. Muidu ei oleks ju kaups või Viru Keskus paljudele koduks, või?
Feminiinne pidavat tähendama, et ei võrrelda end parimatega, vaid püüakse ikka enda lati järgi asju seada. Mulle tundub, et Eestis püütakse kõiki alati parimatega võrrelda. "Vaata, see tegi nii. Ta on ikka nii tubli, miks sina nii ei tee?".
Kokkuvõtvalt otsustasin, et pean seda raamatut täpsemalt lugema, sest mitte kohe ei taha uskuda, et Eesti niivõrd feminiinne on. Või mitte ei taha uskuda, et see kõik nii ühekülgne on. Ehk teen ennatlikke järeldusi. Või tõepoolest oleme suutnud jälle teistsuguse mulje jätta, kui tegelikult oleme?
3.4.07
5. päev Rheinfall
5. päeva iseloomustamiseks on mõned sõnad: 2,5 h und, K-le sünnipäevalaulu laulmine, 4h töötegemist, sõit Šveitsi, lahedad inimesed, ilus ilm, lumi, päike, lilled, õites puud ja jumalik juga.
Rheinfall. Andmed allpool ühel pildil. Asub Schaffhauseni linna juures, Šveitsis. Wikipedia järgi mandri-Euroopa suurim juga. Ilus vaatepilt, mida vaataks veel. Pildid on selle kõrval lahjad. Sündis otsus, et mul on vaja paremat kaamerat.
Lisaks püüdsin teha pilte lipust. Õnnestus.
Õhtu lõppes päikseloojanduga B ühikaaknast.
Ja mitte ei saa nõustumata jätta U lausega: "Ei tea, kas nad keeravad selle öösel kinni, kui keegi ei vaata?" Mind hakkas ka see kahtlus närima. Peaks üle kontrollima.
Rheinfall. Andmed allpool ühel pildil. Asub Schaffhauseni linna juures, Šveitsis. Wikipedia järgi mandri-Euroopa suurim juga. Ilus vaatepilt, mida vaataks veel. Pildid on selle kõrval lahjad. Sündis otsus, et mul on vaja paremat kaamerat.
Lisaks püüdsin teha pilte lipust. Õnnestus.
Õhtu lõppes päikseloojanduga B ühikaaknast.
Ja mitte ei saa nõustumata jätta U lausega: "Ei tea, kas nad keeravad selle öösel kinni, kui keegi ei vaata?" Mind hakkas ka see kahtlus närima. Peaks üle kontrollima.
1.4.07
Konstanz
4. ja 6. päev
Pool päeva kulus magamisele. Siiski suutsime end kell 12 toast välja ajada. Mõte oli teha linnatiir. Jalutasime korra tasuta Šveitsi õhku hingama... Ei tekitanud suuremaid emotsioone ;) Põhilised tunded olid tulnud juba Meersburgis, kui mõtlesin nelja aasta tagusele ajale... Šveitsile olen ma vist igavesti truu.
Konstanz on piiriäärne linn, kus elanikke 70 tuhande ringis. Kuna linnas asub suur ülikool, siis on seal palju tudengeid, nädalavahetustel palju šveitslasi. Eriti klubides ;) Suvel on taas tegemist turismikohaga, mida ei saa imeks panna, kuna linn on ilus.
Pühapäevast räägin eraldi, aga esmaspäevaks oli ilm juba super. Seda tähistasime järve äärde jalutamisega. Kirja sai esimene paljajalu käimine.
Pool päeva kulus magamisele. Siiski suutsime end kell 12 toast välja ajada. Mõte oli teha linnatiir. Jalutasime korra tasuta Šveitsi õhku hingama... Ei tekitanud suuremaid emotsioone ;) Põhilised tunded olid tulnud juba Meersburgis, kui mõtlesin nelja aasta tagusele ajale... Šveitsile olen ma vist igavesti truu.
Konstanz on piiriäärne linn, kus elanikke 70 tuhande ringis. Kuna linnas asub suur ülikool, siis on seal palju tudengeid, nädalavahetustel palju šveitslasi. Eriti klubides ;) Suvel on taas tegemist turismikohaga, mida ei saa imeks panna, kuna linn on ilus.
Pühapäevast räägin eraldi, aga esmaspäevaks oli ilm juba super. Seda tähistasime järve äärde jalutamisega. Kirja sai esimene paljajalu käimine.
30.3.07
Meersburg am Bodensee ja Stuttgart
Selle aasta esimene pikem puhkus oli ühe ilusa järve kaldale. Külla. Eriti vaimustunud olin veel seetõttu, et sain lähemale oma suurele lemmikule: Šveitsile. Aga sellest hiljem
1.-3. päev
Konstanz on eriline seepoolest, et sinna on jõle raske saada Euroopa kohta. Tüübid on suutnud linna asutada kõikidest lennujaamadest liiga kaugele ;) Seega Tallinn-Berliin pluss Berliin-Basel ning kella 20.30ks olin otsaga lennujaamas, kus pidi tegema esimese raske otsuse: kas mul on linnugripp?
Otsustasin, et ei ole. Järgmisena pidin otsustama, kas tahan minna Prantsusmaale, Saksamaale või Šveitsi. See oli lihtne. Iga kell valin neist riikidest Šveitsi. Siiski viis Šveitsi buss mind Saksa rongijaama, et enne südaööd jõuda Bodensee äärde - Konstanzi. Ma ei hakka mainima, et peaaegu oleksin ma lõpetanud mingis suvalises Saksa või Šveitsi linnas, aga kontrolör suutis mu kinni püüda ja selgitada, et lähen vales kohas maha. Tegelt oleks ikka naljakas olnud.
Esimene hommik oli lund sadanud. See ei teinud mind teps mitte rõõmsaks. SMSid Eestist teadetega soojast ilmast olid kõike muud kui abivalmid. Siiski leidsin looduslikke lilli, mis lubasid meenutada, et Eestis olid õitsel alles lumikellukesed.
Aeg oli teha esimene tripp mingile saarekesele, kus asus linn nimega Meersburg. Lühike praamireis ja ilusad vaated (vesi ja mäed ja päike, oeh). Linn ise on tilluke, suviti kindlasti turistidest tulvil. Seega hoolimata tuulisest ilmast olin ma rõõmus, et ei pidanud turistidehordidega võitlema. Kohvikus küsis tädi meid rääkimas kuulates: kas te keel on kuidagi soome keelega seotud? Tal olevat paar soome klienti olnud kunagi. Hea pea, kui keelt mäletab :)
Järgmisel päeval oli minu arvates hädavajalik minna raha kulutama. Ja kohaks valisime Stuttgarti. Rongiga mitu tundi shoppama sõita on muidugi jabur, aga so what? Õige rong oli katki läinud, nii et mitmetunnise rongisõidu veetsime ainult vajadusel kasuattavatel pinkidel, küljega sõidusuunas. Aga meil läks paremini kui neil, kes 3h seisid :)
Stuttgart ise on industriaallinn, mis enamikele inimestele arhitektuurilisest vaatevinklist huvi ei paku. Mulle aga küll, sest mulle meeldivad kohati uued linnad. Vaadata, milliseid tänavavalgustuslampe nad kasutavad ja mida huvitavad on välja mõelnud. Selle linna huvitavaimaks vaatamisväärsuseks lisaks kunstimuuseumile (mis avati 2005) oli prügikast, kust prügi kukkus kuhugi tühjusesse (pildil lühem toru keskmise kõrval).
Tagasiteel rääkisime juttu mingi keskkooli kutiga, kes lubas meil oma matemaatika ülesandeid lahendada. Polnud seda 2,5 aastat teinud. Meeldis.
Järgmisel päeval ei suutnud kuidagi ärgata...
1.-3. päev
Konstanz on eriline seepoolest, et sinna on jõle raske saada Euroopa kohta. Tüübid on suutnud linna asutada kõikidest lennujaamadest liiga kaugele ;) Seega Tallinn-Berliin pluss Berliin-Basel ning kella 20.30ks olin otsaga lennujaamas, kus pidi tegema esimese raske otsuse: kas mul on linnugripp?
Otsustasin, et ei ole. Järgmisena pidin otsustama, kas tahan minna Prantsusmaale, Saksamaale või Šveitsi. See oli lihtne. Iga kell valin neist riikidest Šveitsi. Siiski viis Šveitsi buss mind Saksa rongijaama, et enne südaööd jõuda Bodensee äärde - Konstanzi. Ma ei hakka mainima, et peaaegu oleksin ma lõpetanud mingis suvalises Saksa või Šveitsi linnas, aga kontrolör suutis mu kinni püüda ja selgitada, et lähen vales kohas maha. Tegelt oleks ikka naljakas olnud.Esimene hommik oli lund sadanud. See ei teinud mind teps mitte rõõmsaks. SMSid Eestist teadetega soojast ilmast olid kõike muud kui abivalmid. Siiski leidsin looduslikke lilli, mis lubasid meenutada, et Eestis olid õitsel alles lumikellukesed.
Aeg oli teha esimene tripp mingile saarekesele, kus asus linn nimega Meersburg. Lühike praamireis ja ilusad vaated (vesi ja mäed ja päike, oeh). Linn ise on tilluke, suviti kindlasti turistidest tulvil. Seega hoolimata tuulisest ilmast olin ma rõõmus, et ei pidanud turistidehordidega võitlema. Kohvikus küsis tädi meid rääkimas kuulates: kas te keel on kuidagi soome keelega seotud? Tal olevat paar soome klienti olnud kunagi. Hea pea, kui keelt mäletab :)
Järgmisel päeval oli minu arvates hädavajalik minna raha kulutama. Ja kohaks valisime Stuttgarti. Rongiga mitu tundi shoppama sõita on muidugi jabur, aga so what? Õige rong oli katki läinud, nii et mitmetunnise rongisõidu veetsime ainult vajadusel kasuattavatel pinkidel, küljega sõidusuunas. Aga meil läks paremini kui neil, kes 3h seisid :)Stuttgart ise on industriaallinn, mis enamikele inimestele arhitektuurilisest vaatevinklist huvi ei paku. Mulle aga küll, sest mulle meeldivad kohati uued linnad. Vaadata, milliseid tänavavalgustuslampe nad kasutavad ja mida huvitavad on välja mõelnud. Selle linna huvitavaimaks vaatamisväärsuseks lisaks kunstimuuseumile (mis avati 2005) oli prügikast, kust prügi kukkus kuhugi tühjusesse (pildil lühem toru keskmise kõrval).
Tagasiteel rääkisime juttu mingi keskkooli kutiga, kes lubas meil oma matemaatika ülesandeid lahendada. Polnud seda 2,5 aastat teinud. Meeldis.
Järgmisel päeval ei suutnud kuidagi ärgata...
27.3.07
Vabandage, ma olen puhkusel.
Nagu ikka helistavad inimesed ainult siis, kui sa puhkad. Olete seda tähele pannud. Ja eriti meeldib neile helistada siis, kui ma pean iga vastatud minuti eest maksma üle 13 krooni. Seega, ma vabandan, et vajutan süüdimatult punast nuppu. Ma puhkan.
Konstanz ongi ilus. Varem olin siin käinud ainult mingis kalade muuseumis ja linna mitte näinud. Nüüd... nojaa... Šveitsi mäed on küll teiselpool järve, aga hea küll... Saab hakkama... Vähemalt ma näen neid ;) Stuttgart on vahva linn shoppamiseks ning Saksa moodsama kunstiga tutvumiseks. Ja rongid on juba vanast ajast inspireerivate vestluste kohad.
Kohalik ööklubi on suur segu Club Hollywoodist, Atlantisest, Star Cafest ja Club Tallinna latiinopeost. Kolm erineva muusikavvalikuga saali ei sunni aega Hollywoodis ja Atlantises aega veetma. Mingid mehed üritavad ligemale tantsida, mõni peajagu lühem ning et oma lühidust kompenseerida, nad ainult hüppavad. Vabandust, aga see oli veider. Ja see, kui ma eest ära tantsin ja selja keeran, tähendab, et ma ei ole huvitatud. Ja see kui ma sinna lisan: "Lass mich im Ruhe!" tähendab see kindlat korvi. Huvitav tendents on ka mingid tüübid, kes püüavad ligi tantsida, samal ajal kui nende sõbrad posti tagant pildistavad... Noh ja siis on veel tüübib, kes pildistavad täiesti avalikult. Ja siis veel tüübid, kes räägivad Šveitsi saksa keelt. Hahhaa...
Ilmad olid siiatulles ülikoledad. Ja kui ma ütlen ülikoledad, siis ma mõtlen seda: sadas lörts-ollust ning puhus kole tuul. Vahepeal käis päike õrritamas, aga no ei midagi. Smsid ja e-mailid Eestist selle kohta kui tore ja soe teil on, ei aidanud.
Aga nüüd... Kes pärast naerab, naerab paremini, eile põletasin end isegi natukene ära. Lõuna ikkagi. Ja see loodus. Oeh jah. Juga. Mägi. Järv. Lilled. Õitsevad puud. Kevad. Täiega.
Ma näitaks pilte ka, aga mu USB juhe on kuhugi mujale elama läinud... Ehk tuleb tagasi elavate sekka.
Konstanz ongi ilus. Varem olin siin käinud ainult mingis kalade muuseumis ja linna mitte näinud. Nüüd... nojaa... Šveitsi mäed on küll teiselpool järve, aga hea küll... Saab hakkama... Vähemalt ma näen neid ;) Stuttgart on vahva linn shoppamiseks ning Saksa moodsama kunstiga tutvumiseks. Ja rongid on juba vanast ajast inspireerivate vestluste kohad.
Kohalik ööklubi on suur segu Club Hollywoodist, Atlantisest, Star Cafest ja Club Tallinna latiinopeost. Kolm erineva muusikavvalikuga saali ei sunni aega Hollywoodis ja Atlantises aega veetma. Mingid mehed üritavad ligemale tantsida, mõni peajagu lühem ning et oma lühidust kompenseerida, nad ainult hüppavad. Vabandust, aga see oli veider. Ja see, kui ma eest ära tantsin ja selja keeran, tähendab, et ma ei ole huvitatud. Ja see kui ma sinna lisan: "Lass mich im Ruhe!" tähendab see kindlat korvi. Huvitav tendents on ka mingid tüübid, kes püüavad ligi tantsida, samal ajal kui nende sõbrad posti tagant pildistavad... Noh ja siis on veel tüübib, kes pildistavad täiesti avalikult. Ja siis veel tüübid, kes räägivad Šveitsi saksa keelt. Hahhaa...
Ilmad olid siiatulles ülikoledad. Ja kui ma ütlen ülikoledad, siis ma mõtlen seda: sadas lörts-ollust ning puhus kole tuul. Vahepeal käis päike õrritamas, aga no ei midagi. Smsid ja e-mailid Eestist selle kohta kui tore ja soe teil on, ei aidanud.
Aga nüüd... Kes pärast naerab, naerab paremini, eile põletasin end isegi natukene ära. Lõuna ikkagi. Ja see loodus. Oeh jah. Juga. Mägi. Järv. Lilled. Õitsevad puud. Kevad. Täiega.
Ma näitaks pilte ka, aga mu USB juhe on kuhugi mujale elama läinud... Ehk tuleb tagasi elavate sekka.
20.3.07
Piknikuteisipäev
Eelmisel teisipäeval avasime Mariaga selleaastase piknikuhooaja... Emajõe ääres kivi peal. Me ise arvame, et ilma soojenedes on teisigi, kes sellele kohale vahti peavad. Söök oli täiesti piknik: salat, mahl ja jäätis.
Neljapäeval olin taas seal. Veini, ühe tuttava ja kolme võõra inimesega. Tuul oli mõlemal korral tugev, aga hooaeg on igal juhul avatud.
Lisaks ma sooviksin teha tänase päeva kohta statementi: headus ei ole maailmast veel kadunud. Seda tõestas mu kingsepp.
Neljapäeval olin taas seal. Veini, ühe tuttava ja kolme võõra inimesega. Tuul oli mõlemal korral tugev, aga hooaeg on igal juhul avatud.Lisaks ma sooviksin teha tänase päeva kohta statementi: headus ei ole maailmast veel kadunud. Seda tõestas mu kingsepp.
19.3.07
18.3.07
Õndsus
Ma ei mäletanud, et arvutiklapi kinni lükkamine võib olla nii õnnis tunne kui ta seda pühapäeva õhtuti on. Ja nii juba teist kuud järjest. Ainuke negatiivne asi on see, et koolitööd kuhjuvad, kuna klapp tahab kinni olla.
Lootsin saada kolmanda kultuurielamuse osaliseks ja vaatasin Vanemuises "Vabamõtlejat". Ma ei tea, kas asi oli selles, et ma olin väsinud või selles, et mul on juba kerge kultuuri üledoos sel nädalal või selles, et käisin üleeile Linnateatris, aga see etendus ei olnud päris SEE. Rahvas naeris, mõned korrad naersin minagi, kaks korda südamest, aga ikkagi... Esimene vaatus oli minu arvates nii igav, et plaanisin elus teist korda teatrist lahkuda (esimene kord juhtus poola-saksakeelse kooliteatri ajal jaanuaris), aga otsustasin siiski jääda. Hea oli, sest teine vaatus suutis etenduse päästa. Natuke sai ikka mõelda ka, sest see hihihii ja hahahhaa ei olnud kunagi päris vinged.
Siiski, näitlejatööde kohta ma midagi halba ei ütle. Jan Uuspõld ning Helena Merzin olid mõlemad väga head.
Mõned mõtted etendusest:
- Kellel on voodis parem, kas mehel või naisel? No mis sa ise arvad kummal on kõrva sügades parem, kas väikesel sõrmel või kõrval? (seda olete ilmselt juba varem kuulnud);
- Mees on nagu pump, mida tuleb korrapäraselt tühjendada.
- Meeste ja naiste suhted on sõda.
- Miks initsatiiv armastuses alati meestele kuulub?
Mind mõtlema pannud küsimus:
- Kas see, mida naine mehelt ootab vastab üldse kunagi sellele, mida mees on valmis andma?
Praegu järele mõeldes võis asi olla hoopis selles, et seksiteema ei ole enam mingitki viisi üllatav. Kõik filmid, pooled etendused ning paljud raamatud räägivad sellest, millegi eriti geniaalsega lagedale tulla on keeruline. Mulle ei piisa heaks etenduseks sellest, et Uuspõld laseb püksid maha või teeb paar nalja. Jah, ta teeb nalja hästi, aga ega selleks on ka materjali vaja.
Siiski, ma arvan, et kerge meelelahutuse otsinguil on see etendus hea. Samas, teist korda seda vaadata ei viitsiks. "Ürgmeest" vaataks küll veel, mis siis, et ka seksist ja meestest ja naistest, aga oli vähe naljakam.
Mu isa ütles, et ma olen lihtsalt pretensioonikas. Võib-olla tõesti.
Lootsin saada kolmanda kultuurielamuse osaliseks ja vaatasin Vanemuises "Vabamõtlejat". Ma ei tea, kas asi oli selles, et ma olin väsinud või selles, et mul on juba kerge kultuuri üledoos sel nädalal või selles, et käisin üleeile Linnateatris, aga see etendus ei olnud päris SEE. Rahvas naeris, mõned korrad naersin minagi, kaks korda südamest, aga ikkagi... Esimene vaatus oli minu arvates nii igav, et plaanisin elus teist korda teatrist lahkuda (esimene kord juhtus poola-saksakeelse kooliteatri ajal jaanuaris), aga otsustasin siiski jääda. Hea oli, sest teine vaatus suutis etenduse päästa. Natuke sai ikka mõelda ka, sest see hihihii ja hahahhaa ei olnud kunagi päris vinged.
Siiski, näitlejatööde kohta ma midagi halba ei ütle. Jan Uuspõld ning Helena Merzin olid mõlemad väga head.
Mõned mõtted etendusest:
- Kellel on voodis parem, kas mehel või naisel? No mis sa ise arvad kummal on kõrva sügades parem, kas väikesel sõrmel või kõrval? (seda olete ilmselt juba varem kuulnud);
- Mees on nagu pump, mida tuleb korrapäraselt tühjendada.
- Meeste ja naiste suhted on sõda.
- Miks initsatiiv armastuses alati meestele kuulub?
Mind mõtlema pannud küsimus:
- Kas see, mida naine mehelt ootab vastab üldse kunagi sellele, mida mees on valmis andma?
Praegu järele mõeldes võis asi olla hoopis selles, et seksiteema ei ole enam mingitki viisi üllatav. Kõik filmid, pooled etendused ning paljud raamatud räägivad sellest, millegi eriti geniaalsega lagedale tulla on keeruline. Mulle ei piisa heaks etenduseks sellest, et Uuspõld laseb püksid maha või teeb paar nalja. Jah, ta teeb nalja hästi, aga ega selleks on ka materjali vaja.
Siiski, ma arvan, et kerge meelelahutuse otsinguil on see etendus hea. Samas, teist korda seda vaadata ei viitsiks. "Ürgmeest" vaataks küll veel, mis siis, et ka seksist ja meestest ja naistest, aga oli vähe naljakam.
Mu isa ütles, et ma olen lihtsalt pretensioonikas. Võib-olla tõesti.
17.3.07
Tsitaadid
"Vincent". Linnateater. Soovitan soojalt. Teatrist ei saa rääkida, seda peab nägema. Lühidalt: tõsine etendus, mis pakkus ka naermist väärivaid hetki.
Mõned mõtted:
"Ta on kirglik koristaja."
"Sa oled mu masenduse peegelpilt!"
"Aga kuidas ma saan teada, mis saladused siin majas peituvad, kui ma neid ei otsi."
"Vabandage, aga ma pean edasi pärima."
"Rumalate vastu on ka Jumala vägi asjatu."
Ja midagi ilusat:
"Ükski naine ei ole vana, kuni ta armastab ja kuni teda armastatakse."
Teiseks:
kui te kunagi kuulete bändist: Rändaja õhtulaul, siis nad on väga muhedad ning neid tasub kuulata. Võimalik muidugi, et nad valivad uue nime. Silmad-kõrvad tasub lahti hoida.
Kolmandaks:
Indi-video päev võib lõppeda diskovideoga.
Minu kaks doosi kultuuri on sel nädalal juba saadud. Head kultuuri. Kaks ei saa jääda kolmandata.
Mõned mõtted:
"Ta on kirglik koristaja."
"Sa oled mu masenduse peegelpilt!"
"Aga kuidas ma saan teada, mis saladused siin majas peituvad, kui ma neid ei otsi."
"Vabandage, aga ma pean edasi pärima."
"Rumalate vastu on ka Jumala vägi asjatu."
Ja midagi ilusat:
"Ükski naine ei ole vana, kuni ta armastab ja kuni teda armastatakse."
Teiseks:
kui te kunagi kuulete bändist: Rändaja õhtulaul, siis nad on väga muhedad ning neid tasub kuulata. Võimalik muidugi, et nad valivad uue nime. Silmad-kõrvad tasub lahti hoida.
Kolmandaks:
Indi-video päev võib lõppeda diskovideoga.
Minu kaks doosi kultuuri on sel nädalal juba saadud. Head kultuuri. Kaks ei saa jääda kolmandata.
12.3.07
Teadmiseks
Nii... mitte kunagi ei tea, milleks seda teadmist vaja läheb, kuid jätke meelde, et Missy Ellioti realityshow nimi oli 2004. aastal "Missy Elliot Project".
Täna juhtus midagi nii imelikku, et ma endiselt ei usu.
"Luuavarrest ei tule mitte pauk, vaid mütakas."
"Ja kui tundub, et kõik läheb allamäge, siis kõik ei saa minna, midagi läheb ikka hästi ka."
Otsin hip-hop fännist meest :D Peaksid olema ka muud iseloomuomadused (vt naised ja mehed).
Täna juhtus midagi nii imelikku, et ma endiselt ei usu.
"Luuavarrest ei tule mitte pauk, vaid mütakas."
"Ja kui tundub, et kõik läheb allamäge, siis kõik ei saa minna, midagi läheb ikka hästi ka."
Otsin hip-hop fännist meest :D Peaksid olema ka muud iseloomuomadused (vt naised ja mehed).
11.3.07
Suusahooaeg
Täna avasin ja ilmselt ka lõpetasin oma suusahooaja: 4 km.
Ma arvan, et viimati suusatasin nii vähe 1985. aasta talvel. Siis ma nimelt ei osanud veel käia. Hilisematel aastatel olen ma kindlalt rohkem suusatanud (1986. aastal suuskadel kõndinud).
Jah, minust on jäänud alles tippaegade hale vari :D
Sel hooajal ma olen isegi rohkem kilomeetreid ujunud. Ja suusatamine meeldib mulle tegelt rohkem kui ujumine.
Rada oli täna päris hea. Veidi vesine. No veidi palju vesine. Aga päike paistis ja soe temperatuur on suusatades mõnus, et kui õhku sisse ahmid, siis ei aja köhima.
Ameeriklased läksid juba suveajale üle. Varsti lähme meiegi. Kena talve lõppu!
P.S. Otsustasin kindlalt ära, et ma ei ole supernaine. Elu on karm. Loodetavasti ka õiglane.
P.P.S. Järgmine nädal tuleb karmilt kultuurne. Piletid on vähemalt kahele etendusele, võimalik, et tuleb kolmaski. Lisaks sellele väga hea kontsert kolmapäeval Illekas. Võimalik, et mõni teinegi. Kui väheks jääb, siis on mul mõned Kubricku filmid, maiuspalaks. Seda nimetatakse kultuuriüledoosiks. Ma pole seda ammu saanud.
Ma arvan, et viimati suusatasin nii vähe 1985. aasta talvel. Siis ma nimelt ei osanud veel käia. Hilisematel aastatel olen ma kindlalt rohkem suusatanud (1986. aastal suuskadel kõndinud).
Jah, minust on jäänud alles tippaegade hale vari :D
Sel hooajal ma olen isegi rohkem kilomeetreid ujunud. Ja suusatamine meeldib mulle tegelt rohkem kui ujumine.
Rada oli täna päris hea. Veidi vesine. No veidi palju vesine. Aga päike paistis ja soe temperatuur on suusatades mõnus, et kui õhku sisse ahmid, siis ei aja köhima.
Ameeriklased läksid juba suveajale üle. Varsti lähme meiegi. Kena talve lõppu!
P.S. Otsustasin kindlalt ära, et ma ei ole supernaine. Elu on karm. Loodetavasti ka õiglane.
P.P.S. Järgmine nädal tuleb karmilt kultuurne. Piletid on vähemalt kahele etendusele, võimalik, et tuleb kolmaski. Lisaks sellele väga hea kontsert kolmapäeval Illekas. Võimalik, et mõni teinegi. Kui väheks jääb, siis on mul mõned Kubricku filmid, maiuspalaks. Seda nimetatakse kultuuriüledoosiks. Ma pole seda ammu saanud.
10.3.07
9.3.07
Väliseestlaste naljad
Üks vahva nali :)
After having dug to a depth of 100 meters last year, Scottish scientists
found traces of copper wire dating back 1000 years and came to the
conclusion that their ancestors already had a telephone network more than
1000 years ago.
Not to be outdone by the Scots, in the weeks that followed, English scientists
dug to a depth of 200 meters and shortly after headlines in the newspapers
read; English archaeologists have found traces of 2000 year old fibre-optic cable and have concluded that their ancestors already had an advanced high-tech digital communications network a thousand years earlier than the Scots.
One week later, Estonian newspapers reported the following: After digging as
deep as 500 meters in Narva, Estonian scientists have found absolutely nothing. They, therefore, have concluded that 5,000 years ago, Estonia's inhabitants were
already using wireless technology.
After having dug to a depth of 100 meters last year, Scottish scientists
found traces of copper wire dating back 1000 years and came to the
conclusion that their ancestors already had a telephone network more than
1000 years ago.
Not to be outdone by the Scots, in the weeks that followed, English scientists
dug to a depth of 200 meters and shortly after headlines in the newspapers
read; English archaeologists have found traces of 2000 year old fibre-optic cable and have concluded that their ancestors already had an advanced high-tech digital communications network a thousand years earlier than the Scots.
One week later, Estonian newspapers reported the following: After digging as
deep as 500 meters in Narva, Estonian scientists have found absolutely nothing. They, therefore, have concluded that 5,000 years ago, Estonia's inhabitants were
already using wireless technology.
8.3.07
Mis on naise roll?
Ma võiks sellest kirjutada mõni teine kord, aga ma ei tee seda.
Ma vabandan ette, kui teema väga kõigub. Lihtsalt mõned mõtted, ei peagi olema siduv jutt.
Hakkasin mõtlema, et miks on nii, et naistel on eraldi päev ja meestel pole (meestepäev oli 23. veebruaril). Tähendab, et meestel on, aga kedagi ei koti. Okei, 23. veebruaril mõtlevad kõik selle peale, mida oma vaba päeva - 24. veebruariga peale hakata ja kuna järgmine päev on vaba päev, siis saab tõsta vabalt ka paar klaasi soojendsueks. No loodetavasti tõsteti neid sel aastal ka meeste terviseks.
Ma pole eriline feminist. Seda ilmselt seetõttu, et ma ei ole väga palju kohanud väärkohtlemist seetõttu, et olen naine. Olen lihtsalt kasvanud ajal, mil naiste õigustest on kogu aeg padratud ning keegi kusagil pidevalt kontrollib, et kõik oleks poliitiliselt korrektne ning naisi töötaks ühel või teisel erialal samapalju nagu mehi või mingi protsent neist. Ma ei ole mitte kunagi pidanud võitlema selle eest, et mina kui naine saaksin valida või et mina kui naine saaks töökoha (need võitlemised võivad veel ees olla). Mulle pole veel öeldud: "Teid me tööle ei võta, sest paari aasta pärast tahate te ju last ning lähete puhkama."
Mulle meeldib aeg-ajalt end tunda naisena. Kohvikus mulle meeldib ise oma arveid maksta, aga vahel on ka tore kui välja tehakse. See ei tähenda, et ma ei võiks ise kellelegi välja teha. Hetkel on see peamiselt raskendatud finantsvahendite puudumise tõttu, kuid kui ma ise raha teenin, siis ma ei näe probleemi maksta kinni ka oma meestuttava arve. Vahet ei ole ju. Kõigele lisaks on raha nagunii kaduv väärtus. See emotsioon ja tunne, mis kohtumisest tekib, aga midagi palju enamat. Aga see on eraldi teema. Kohvikud jms.
Kaie kirjutas, et talle meeldib kui talle uksi lahti tehakse vms. Ma arvan, et ka feministidel ei ole selle vastu midagi. Kuigi tuleb tunnistada, et kui kord noormehele ukse lahti tegin, siis ta küll jäi seisma, et ma võiks enne minna. No mina tegin seda nagunii tema kiusamiseks ja kontrollimiseks, tegemist oli akadeemiliselt organiseerunud inimesega, vaatasin, et kas ollakse ka öösel valvel.
Ma nõustun nende inimeste arvamusega, kes väidavad, et naised ei saa vähem palka sellepärast, et keegi ei taha neile maksta, vaid sellepärast, et nad ise küsivad vähem. Kas teie firmajuhina maksaksite rohkem kui küsitakse? Aus vastus on: ei. Seega, miks teised firmajuhid peaksid? See, kui ollakse palgaläbirääkimistel tagasihoidlikud ei tähenda, et kogu ülejäänud ühiskond on halb. Seega naise roll on ise oma rolli väärtustada.
Kas naise roll on pigem olla ema nagu traditsiooniliselt see olnud on või tööinimene, kes esindab väärtusi nagu eetika, ausus, inimeselähedus, kompromisside otsimine jms (neid peetakse naiste tugevamateks joonteks)? Mina sellele vastust ei tea. Tahaks ju mõlemat.
Nüüd ma mainin kiiresti ära, et naise roll on olla hea naine. Oma mehele ja hea ema oma lastele. Lisaks sellele peab naine olema eriti vinge oma erialal ja loomulikult on super kui ta suudab selle kõige kõrvalt tegeleda heategevusega, olla ilus ning vormis. Vot. Supernaised. Mulle tundub, et neid me ühiskonnas ka on. Samas ma ei tea, mis saab nende naiste vaimsest tervisest. Ja ma ei tea, miks peavad naised olema üliinimesed.
Okei. Mehed peavad ka. Sest nemad peavad samal ajal kui naine on supernaine, teenima naisest ikkagi rohkem, tegelema ka oma lastega, olema ühiskonnas aktsepteeritud ning soovitavalt hoidma oma tervist sellel ajal korras, et kolesterool ei läheks liiga kõrgeks või kõht liiga punni.
Aga mulle ikkagi tundub, et naine vahetevahel hoiab seda kõike koos. Mulle meenub kõigi ajakirjandusväljaannete poolt palavalt armastatud Oliver Kruuda, kes ühes oma hiljutises usutluses ühele ajakirjale tunnistas, et pärast tema naise surma tundus talle, et kõik varises kokku. Et tema naine oli olnud see liim, mis hoidis asju koos. Ja mulle on jäänud mulje, et paljudes Eesti kodudes on see nii. Igapäevaselt me sellest ei räägi, aga mai teisel pühapäeval ning 8. märtsil tuleb see korraks jälle meelde.
Aga tegelikult on kõik nii enesestmõistetav. Meile. Ma arvan, et minu põlvkonnal on juba palju lihtsam. Naise rollist on rohkem räägitud, rohkem on spinnitud seda, et naine võib teha karjääri ja see on okei, naine võib teha lapse kõrvalt karjääri, naine võib meest välja kutsuda, naine võib üksi hakkama saada. Vajadusel. Ma saaks ka. Ma olen selle tegelikult kõik juba selgeks mõelnud.
Siis tundubki shokina kui lähed mõnele reisile, kus tehakse kiirelt selgeks, et naise roll on olla ori. Mina vihastasin Türgis, Viki on Gruusias hulluks läinud ja Terje kirjeldas ühe Aafrika reisimuljena seda, kuidas naine ainult teeb süüa ja tassib kotte. Ja see kõik ajas meid marru. Miks ei ole naistel neid õigusi, mis meil? Jajaa... traditsioonid. Aga ega sellega ei saa kõike vabandada. Võib muidugi loota, et kunagi muutuvad asjad sealgi. Veidi sellele kaasa aidata ei teeks paha, aga samas ei tohi midagi sundida. Meil läks aastakümneid, neil ei muutu ka asjad kolme aastaga.
Pikk jutt, teadagi missugune... Tegelt ma tahtsin teada, kes on naine? Milline ta peaks ühiskonnas olema? Mida peaksid naised meeste arvates tegema ja mida mitte? Milline on õige naine? Kas supernaised on olemas? Kas supernaised peavad olemas olema? Miks me peame olema ideaalsed kõiges? Või ehk on see ootus, mille oleme ise endale seadnud (suuresti tänu naiste poolt juhitud ajakirjadele ja foorumitele)?
Aga täna sain kahed lilled: isalt ja vennalt. Eelmisel aastal ei saanud ühtegi, järgmise aasta eesmärgid panen paika aasta lõpus.
Ma vabandan ette, kui teema väga kõigub. Lihtsalt mõned mõtted, ei peagi olema siduv jutt.
Hakkasin mõtlema, et miks on nii, et naistel on eraldi päev ja meestel pole (meestepäev oli 23. veebruaril). Tähendab, et meestel on, aga kedagi ei koti. Okei, 23. veebruaril mõtlevad kõik selle peale, mida oma vaba päeva - 24. veebruariga peale hakata ja kuna järgmine päev on vaba päev, siis saab tõsta vabalt ka paar klaasi soojendsueks. No loodetavasti tõsteti neid sel aastal ka meeste terviseks.
Ma pole eriline feminist. Seda ilmselt seetõttu, et ma ei ole väga palju kohanud väärkohtlemist seetõttu, et olen naine. Olen lihtsalt kasvanud ajal, mil naiste õigustest on kogu aeg padratud ning keegi kusagil pidevalt kontrollib, et kõik oleks poliitiliselt korrektne ning naisi töötaks ühel või teisel erialal samapalju nagu mehi või mingi protsent neist. Ma ei ole mitte kunagi pidanud võitlema selle eest, et mina kui naine saaksin valida või et mina kui naine saaks töökoha (need võitlemised võivad veel ees olla). Mulle pole veel öeldud: "Teid me tööle ei võta, sest paari aasta pärast tahate te ju last ning lähete puhkama."
Mulle meeldib aeg-ajalt end tunda naisena. Kohvikus mulle meeldib ise oma arveid maksta, aga vahel on ka tore kui välja tehakse. See ei tähenda, et ma ei võiks ise kellelegi välja teha. Hetkel on see peamiselt raskendatud finantsvahendite puudumise tõttu, kuid kui ma ise raha teenin, siis ma ei näe probleemi maksta kinni ka oma meestuttava arve. Vahet ei ole ju. Kõigele lisaks on raha nagunii kaduv väärtus. See emotsioon ja tunne, mis kohtumisest tekib, aga midagi palju enamat. Aga see on eraldi teema. Kohvikud jms.
Kaie kirjutas, et talle meeldib kui talle uksi lahti tehakse vms. Ma arvan, et ka feministidel ei ole selle vastu midagi. Kuigi tuleb tunnistada, et kui kord noormehele ukse lahti tegin, siis ta küll jäi seisma, et ma võiks enne minna. No mina tegin seda nagunii tema kiusamiseks ja kontrollimiseks, tegemist oli akadeemiliselt organiseerunud inimesega, vaatasin, et kas ollakse ka öösel valvel.
Ma nõustun nende inimeste arvamusega, kes väidavad, et naised ei saa vähem palka sellepärast, et keegi ei taha neile maksta, vaid sellepärast, et nad ise küsivad vähem. Kas teie firmajuhina maksaksite rohkem kui küsitakse? Aus vastus on: ei. Seega, miks teised firmajuhid peaksid? See, kui ollakse palgaläbirääkimistel tagasihoidlikud ei tähenda, et kogu ülejäänud ühiskond on halb. Seega naise roll on ise oma rolli väärtustada.
Kas naise roll on pigem olla ema nagu traditsiooniliselt see olnud on või tööinimene, kes esindab väärtusi nagu eetika, ausus, inimeselähedus, kompromisside otsimine jms (neid peetakse naiste tugevamateks joonteks)? Mina sellele vastust ei tea. Tahaks ju mõlemat.
Nüüd ma mainin kiiresti ära, et naise roll on olla hea naine. Oma mehele ja hea ema oma lastele. Lisaks sellele peab naine olema eriti vinge oma erialal ja loomulikult on super kui ta suudab selle kõige kõrvalt tegeleda heategevusega, olla ilus ning vormis. Vot. Supernaised. Mulle tundub, et neid me ühiskonnas ka on. Samas ma ei tea, mis saab nende naiste vaimsest tervisest. Ja ma ei tea, miks peavad naised olema üliinimesed.
Okei. Mehed peavad ka. Sest nemad peavad samal ajal kui naine on supernaine, teenima naisest ikkagi rohkem, tegelema ka oma lastega, olema ühiskonnas aktsepteeritud ning soovitavalt hoidma oma tervist sellel ajal korras, et kolesterool ei läheks liiga kõrgeks või kõht liiga punni.
Aga mulle ikkagi tundub, et naine vahetevahel hoiab seda kõike koos. Mulle meenub kõigi ajakirjandusväljaannete poolt palavalt armastatud Oliver Kruuda, kes ühes oma hiljutises usutluses ühele ajakirjale tunnistas, et pärast tema naise surma tundus talle, et kõik varises kokku. Et tema naine oli olnud see liim, mis hoidis asju koos. Ja mulle on jäänud mulje, et paljudes Eesti kodudes on see nii. Igapäevaselt me sellest ei räägi, aga mai teisel pühapäeval ning 8. märtsil tuleb see korraks jälle meelde.
Aga tegelikult on kõik nii enesestmõistetav. Meile. Ma arvan, et minu põlvkonnal on juba palju lihtsam. Naise rollist on rohkem räägitud, rohkem on spinnitud seda, et naine võib teha karjääri ja see on okei, naine võib teha lapse kõrvalt karjääri, naine võib meest välja kutsuda, naine võib üksi hakkama saada. Vajadusel. Ma saaks ka. Ma olen selle tegelikult kõik juba selgeks mõelnud.
Siis tundubki shokina kui lähed mõnele reisile, kus tehakse kiirelt selgeks, et naise roll on olla ori. Mina vihastasin Türgis, Viki on Gruusias hulluks läinud ja Terje kirjeldas ühe Aafrika reisimuljena seda, kuidas naine ainult teeb süüa ja tassib kotte. Ja see kõik ajas meid marru. Miks ei ole naistel neid õigusi, mis meil? Jajaa... traditsioonid. Aga ega sellega ei saa kõike vabandada. Võib muidugi loota, et kunagi muutuvad asjad sealgi. Veidi sellele kaasa aidata ei teeks paha, aga samas ei tohi midagi sundida. Meil läks aastakümneid, neil ei muutu ka asjad kolme aastaga.
Pikk jutt, teadagi missugune... Tegelt ma tahtsin teada, kes on naine? Milline ta peaks ühiskonnas olema? Mida peaksid naised meeste arvates tegema ja mida mitte? Milline on õige naine? Kas supernaised on olemas? Kas supernaised peavad olemas olema? Miks me peame olema ideaalsed kõiges? Või ehk on see ootus, mille oleme ise endale seadnud (suuresti tänu naiste poolt juhitud ajakirjadele ja foorumitele)?
Aga täna sain kahed lilled: isalt ja vennalt. Eelmisel aastal ei saanud ühtegi, järgmise aasta eesmärgid panen paika aasta lõpus.
6.3.07
Mainekujundusest
Täna klõpsisinkeset päeva kanaleid. Ja siis klõpsisin Arte peale. Mina ei ole senini veel aru saanud, mis maa kanal see on. Igal juhul on ta prantsuse keelne, aga sealt tuleb ka suht palju saksa filme prantsuse subtiitritega. Ja kuna Prantsusmaal ei ole asjad subtiitritega, vaid sünkroontõlkes, siis ma kahtlustan, et see on lihtsalt mingi kreisi kanal.
No see selleks. Täna ei tulnud seal prantsuse või saksa keel, vaid eesti keel. Minu prantsusekeelselt kanalilt. No võite arvata, et algul ma arvasin, et haigus lõi eelmisel nädalal mu ajud nii sassi, et ma ei erista eesti ja prantsuse keelt. Siis ma taipasin, et on ikka eesti keel ja all on subtiitrid. Noh ja seal siis seletas üks mees koleda T-särgiga midagi lastele. Pärast seda oli kohe kaader Esto TV meestest ja vist Andres Maimikust (teate, ma ei tee kõikidel kunstiinimestel vahet), kes rääkis eriti halvas inglise keeles, millele loeti prantsuse keeles peale. Sünkroon ikka :D Noh igal juhul mainiti Esto TV'd ja filmi või saadet: "Estonia- Disgrace of Europe" ja sellega lõpetati. Enne näidati veel kaadreid sellest, kuidas estokad käisid kaitseväes ja kakasid tänavale jne...
Noh esiteks olin ma shokis, et olid eestlased prantsuse kanalil. Selline väike uhkus või ma ei tea. Hämming.
Teiseks ma mõtlesin, miks nad seal on (aru ma ju ei saanud, kahel põhjusel: saade lõppes ära ja oli prantsuses).
Aga kolmandaks: viimane kaader enne lõputiitreid oli lihtsalt silt "Estonia - Disgrace of Europe" ja teate, see äratas minus patrioodi. Ma läksin maruvihaseks. Seal võidi ju rääkida kunstist või katsest või performance'st või millest iganes. Aga on olemas tõenäosus, et keegi minusugune vaatas veel seda kanalit just sellel hetkel. Keegi, kes ei räägi prantsust ja siis ta vaatab telekat, korraks ja loeb, et Eesti on Euroopa häbiplekk.
Vabandage, aga see on kehv mainekujundus.
No see selleks. Täna ei tulnud seal prantsuse või saksa keel, vaid eesti keel. Minu prantsusekeelselt kanalilt. No võite arvata, et algul ma arvasin, et haigus lõi eelmisel nädalal mu ajud nii sassi, et ma ei erista eesti ja prantsuse keelt. Siis ma taipasin, et on ikka eesti keel ja all on subtiitrid. Noh ja seal siis seletas üks mees koleda T-särgiga midagi lastele. Pärast seda oli kohe kaader Esto TV meestest ja vist Andres Maimikust (teate, ma ei tee kõikidel kunstiinimestel vahet), kes rääkis eriti halvas inglise keeles, millele loeti prantsuse keeles peale. Sünkroon ikka :D Noh igal juhul mainiti Esto TV'd ja filmi või saadet: "Estonia- Disgrace of Europe" ja sellega lõpetati. Enne näidati veel kaadreid sellest, kuidas estokad käisid kaitseväes ja kakasid tänavale jne...
Noh esiteks olin ma shokis, et olid eestlased prantsuse kanalil. Selline väike uhkus või ma ei tea. Hämming.
Teiseks ma mõtlesin, miks nad seal on (aru ma ju ei saanud, kahel põhjusel: saade lõppes ära ja oli prantsuses).
Aga kolmandaks: viimane kaader enne lõputiitreid oli lihtsalt silt "Estonia - Disgrace of Europe" ja teate, see äratas minus patrioodi. Ma läksin maruvihaseks. Seal võidi ju rääkida kunstist või katsest või performance'st või millest iganes. Aga on olemas tõenäosus, et keegi minusugune vaatas veel seda kanalit just sellel hetkel. Keegi, kes ei räägi prantsust ja siis ta vaatab telekat, korraks ja loeb, et Eesti on Euroopa häbiplekk.
Vabandage, aga see on kehv mainekujundus.
5.3.07
Hägune
Ma suutsin eile mingeid kurbi 6 häält saanud erakonnakaid veenda, et ma olen kesik, mispeale nemad surusid mul käppa ja teatasid: "Vähemalt on meil KeRa."
Mnjah. Mõnekümne minuti pärast olid nad välja uurinud, et ma vist ikka pole kesik ja tulid saama uusi vastuseid. Lõpuks nad ei uskunud, et ma ei kuulu ühessegi erakonda. Mind see isiklikult ei sega.
Õhtu kokkuvõttena võiks üldiselt öelda, et nägin kahte kena meest ja ühte tüüpi, kelle kohta ma ei suutnud otsustada, kas ta on kena. Paari inimest, kes olid meeldivad ja siis ühte inimest, kes oli ebameeldiv. Naljakas, et mõned inimesed arvavad, et ma olen nii rumal, et allun provokatsioonidele. No näiteks teatavad nad mulle umbes 10 sekundi möödumisel, et ma olen mõttetu mutt ja jäävad suu ammuli ootama, kuna ma kisama hakkan. Ja kui ei hakka, katsetavad teisi vahendeid. Lõpuks lahkuvad.
Aga õhtu möödus üldise veinijoomise tähe all. Ma olin ikkagi 9 päeva olnud ühes korteris kinni ja seda tuli hakata tasa tegema.
Mnjah. Mõnekümne minuti pärast olid nad välja uurinud, et ma vist ikka pole kesik ja tulid saama uusi vastuseid. Lõpuks nad ei uskunud, et ma ei kuulu ühessegi erakonda. Mind see isiklikult ei sega.
Õhtu kokkuvõttena võiks üldiselt öelda, et nägin kahte kena meest ja ühte tüüpi, kelle kohta ma ei suutnud otsustada, kas ta on kena. Paari inimest, kes olid meeldivad ja siis ühte inimest, kes oli ebameeldiv. Naljakas, et mõned inimesed arvavad, et ma olen nii rumal, et allun provokatsioonidele. No näiteks teatavad nad mulle umbes 10 sekundi möödumisel, et ma olen mõttetu mutt ja jäävad suu ammuli ootama, kuna ma kisama hakkan. Ja kui ei hakka, katsetavad teisi vahendeid. Lõpuks lahkuvad.
Aga õhtu möödus üldise veinijoomise tähe all. Ma olin ikkagi 9 päeva olnud ühes korteris kinni ja seda tuli hakata tasa tegema.
2.3.07
Haigus numbrites
- kestvus: 6+ päeva (alates praegusest enam ei loe);
- joodud teed: vähemalt 16 liitrit;
- kasutatud pabertaskurätte: pärast 118. ndat lõpetasin lugemise, see oli eile. Ilmselt 136.
- kehatemperatuuri kõikumine: 37,2C kuni 39,5C;
- köhimiste arv tunnis: lugematu arv;
- murelikud telefonikõned puhkusel vanematelt: 7;
- voodipesusid: 3;
- voodis veedetud tunde alates pühapäevast: 110;
- söödud: 8 röstsaia, 3 kiivit, 3 banaani, 400 g jogurtit, juustu, kolm lusikatäit putru, 90% sellest kahe viimase päeva jooksul;
Mul on teooria, et täiskasvanuna on palavik vastikum kui lapsena. See võib tulla sellest, et lapsena emme jookseb ja tegeleb, praegu peab ise hakkama saama. Samas võib see olla ka selektiivne mälu.
Minu mälu mäletas, et 39C juures on juba tšill olla, selline pea pilvedes ja mõnus, aga ei midagi sellist. Kõik oli äärmiselt ebameeldiv. Endiselt on.
Aga ma arvan, et nüüd olen vähemalt 10 aasta eest ette haige olnud ja 32. eluaastani on muretu.
Mitut inimest teie teate, kes ei ole veel haiged olnud viimase kuu aja jooksul?
- joodud teed: vähemalt 16 liitrit;
- kasutatud pabertaskurätte: pärast 118. ndat lõpetasin lugemise, see oli eile. Ilmselt 136.
- kehatemperatuuri kõikumine: 37,2C kuni 39,5C;
- köhimiste arv tunnis: lugematu arv;
- murelikud telefonikõned puhkusel vanematelt: 7;
- voodipesusid: 3;
- voodis veedetud tunde alates pühapäevast: 110;
- söödud: 8 röstsaia, 3 kiivit, 3 banaani, 400 g jogurtit, juustu, kolm lusikatäit putru, 90% sellest kahe viimase päeva jooksul;
Mul on teooria, et täiskasvanuna on palavik vastikum kui lapsena. See võib tulla sellest, et lapsena emme jookseb ja tegeleb, praegu peab ise hakkama saama. Samas võib see olla ka selektiivne mälu.
Minu mälu mäletas, et 39C juures on juba tšill olla, selline pea pilvedes ja mõnus, aga ei midagi sellist. Kõik oli äärmiselt ebameeldiv. Endiselt on.
Aga ma arvan, et nüüd olen vähemalt 10 aasta eest ette haige olnud ja 32. eluaastani on muretu.
Mitut inimest teie teate, kes ei ole veel haiged olnud viimase kuu aja jooksul?
25.2.07
Naised omavahel
Tänasesse päeva jäid:
- üks ütlemata kaunis neiu presidendi vastuvõtul;
- üle pikkade aastate pingviinide kommenteerimine (issand kui palju koledaid elektrisiniseid kleite!!!)
- sõbranna tõdemus: "Vibraator ei purska ju!" (kindel kandidaat Aasta Lause 2007 tiitlile);
- "The Departed"
Film oli väga hea muideks. Eriti hea oli sealjuures fakt, et ma ei olnud kinos ning kodus sain oma pea teki sisse peita kohati kui liiga põnevaks läks. Kui ma nägin, et kogu DiCaprio, Nicholsoni ja Damoni etteaste kestab julgelt üle kahe tunni, siis mul olid omad kahtlused, kuid põnevik vedas väga hästi välja. Ma ei arva, et see film vääriks Oscarit, selleks oli ta veidi sisutühi, aga hea meelelahutaja ning põnevusetekitaja oli ta sellegipoolest. Ja kõlbas naistel ka vaadata, kuigi lõpuks läks vähe veriseks kätte. That's life. Okei, režissööri Oscar ei oleksi nii häbematu.
"You're sitting next to a mass murderer, but your hand is... steady."
(Neile, kes on filmi näinud: Mind jäi kummitama ainult üks küsimus: kas diivanil surma heitnud Castello mees oli tegelikult ka undercover või ta tehti undercoveriks, et Willilt pinge maha võtta. Üks seik laseb arvata, et oli... Ja pikemalt mõtlemine ka. Aga lühemalt ja ringiga mõtlemine jällegi, et lavastati.)
Ja teate küll, naised ja mõtlemine, kell 01.41 ei peaks need käsikäes käima.
Kui ma selleaasta Oscari-nominendid ära vaatan, siis peaks vist eelmise aasta omad ka kapist välja otsima.
And the winner is...
- üks ütlemata kaunis neiu presidendi vastuvõtul;
- üle pikkade aastate pingviinide kommenteerimine (issand kui palju koledaid elektrisiniseid kleite!!!)
- sõbranna tõdemus: "Vibraator ei purska ju!" (kindel kandidaat Aasta Lause 2007 tiitlile);
- "The Departed"
Film oli väga hea muideks. Eriti hea oli sealjuures fakt, et ma ei olnud kinos ning kodus sain oma pea teki sisse peita kohati kui liiga põnevaks läks. Kui ma nägin, et kogu DiCaprio, Nicholsoni ja Damoni etteaste kestab julgelt üle kahe tunni, siis mul olid omad kahtlused, kuid põnevik vedas väga hästi välja. Ma ei arva, et see film vääriks Oscarit, selleks oli ta veidi sisutühi, aga hea meelelahutaja ning põnevusetekitaja oli ta sellegipoolest. Ja kõlbas naistel ka vaadata, kuigi lõpuks läks vähe veriseks kätte. That's life. Okei, režissööri Oscar ei oleksi nii häbematu.
"You're sitting next to a mass murderer, but your hand is... steady."
(Neile, kes on filmi näinud: Mind jäi kummitama ainult üks küsimus: kas diivanil surma heitnud Castello mees oli tegelikult ka undercover või ta tehti undercoveriks, et Willilt pinge maha võtta. Üks seik laseb arvata, et oli... Ja pikemalt mõtlemine ka. Aga lühemalt ja ringiga mõtlemine jällegi, et lavastati.)
Ja teate küll, naised ja mõtlemine, kell 01.41 ei peaks need käsikäes käima.
Kui ma selleaasta Oscari-nominendid ära vaatan, siis peaks vist eelmise aasta omad ka kapist välja otsima.
And the winner is...
24.2.07
Kuidas ostustada?
Kuidas otsustada, kui valikuid on palju?
Mis on kõige parem mõte?
Milline on valik, mida võtta, et hiljem ei peaks kahetsema?
Ma ei räägi valimistest. Ma räägin elust. Olgugi, et elu tavaliselt pakub palju valikuid, on tihtipeale ka raske valida. Siiani olen tavaliselt valiku teinud loosi põhjal, kui muud enam üle ei jää. Aga seekord ei taha, tundub, et nüüdsed otsused mõjutavad elu palju suuremal määral.
Kuidas teha hea otsus?
Mul üks sõbranna (ta ise teab, et tema :)) ütles, et ta elu oleks palju lihtsam, kui ei peaks igapäevaselt niipalju otsuseid tegema. Talle ei meeldi pisikesed otsused. Mul pisikeste otsustega probleeme liiga palju pole. Kui siis ainult poes, kui käin ringi mõttega "tahaks midagi head", aga ei oska valida. Muidu on peas suured otsused, mille vahelt valimist püüan kogu aeg edasi lükata.
Ja ma olevat lõvi, seega otsustamine peaks olema mu lemmiktegevus :)
"Jälgi oma sisetunnet" on halb nõuanne, sest kui sisetunne lubaks talitada kõigil viisidel, siis: back to point zero.
Aga järgmisel nädalavahetusel saab suusatada ja kelgutada. Ei maksa unustada. Seni saab teha väiksemaid ja suuremaid otsuseid.
Mis on kõige parem mõte?
Milline on valik, mida võtta, et hiljem ei peaks kahetsema?
Ma ei räägi valimistest. Ma räägin elust. Olgugi, et elu tavaliselt pakub palju valikuid, on tihtipeale ka raske valida. Siiani olen tavaliselt valiku teinud loosi põhjal, kui muud enam üle ei jää. Aga seekord ei taha, tundub, et nüüdsed otsused mõjutavad elu palju suuremal määral.
Kuidas teha hea otsus?
Mul üks sõbranna (ta ise teab, et tema :)) ütles, et ta elu oleks palju lihtsam, kui ei peaks igapäevaselt niipalju otsuseid tegema. Talle ei meeldi pisikesed otsused. Mul pisikeste otsustega probleeme liiga palju pole. Kui siis ainult poes, kui käin ringi mõttega "tahaks midagi head", aga ei oska valida. Muidu on peas suured otsused, mille vahelt valimist püüan kogu aeg edasi lükata.
Ja ma olevat lõvi, seega otsustamine peaks olema mu lemmiktegevus :)
"Jälgi oma sisetunnet" on halb nõuanne, sest kui sisetunne lubaks talitada kõigil viisidel, siis: back to point zero.
Aga järgmisel nädalavahetusel saab suusatada ja kelgutada. Ei maksa unustada. Seni saab teha väiksemaid ja suuremaid otsuseid.
22.2.07
Elu
Mul on alati olnud põhimõte, et elu ei maksa liialt pikalt ette planeerida, sest õigel hetkel tulevad õiged pakkumised. Ma endiselt usun seda.
Lisaks sellele teen ma inimkatset enda peal, et kas ma olen supernaine või ei ole.
Üks sõber oli täna nii armas ja kutsus õhtul välja, sest ta arvas, et ma olen vist veidi stressis (lugedes mu orkuti ja msni teemalisi postitusi). Arvas, et ma olen jälle meestes pettunud vms. Aga ma ei ole. Ma ei olegi pettunud, aga ma tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et meie naised oleme vahel nii naiivsed ja naljakad :)
Lisaks sellele teen ma inimkatset enda peal, et kas ma olen supernaine või ei ole.
Üks sõber oli täna nii armas ja kutsus õhtul välja, sest ta arvas, et ma olen vist veidi stressis (lugedes mu orkuti ja msni teemalisi postitusi). Arvas, et ma olen jälle meestes pettunud vms. Aga ma ei ole. Ma ei olegi pettunud, aga ma tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et meie naised oleme vahel nii naiivsed ja naljakad :)
21.2.07
Tehtud.
Muffinid. Tehtud.
Koosoleng. Tehtud.
Valimaskäimine. Tehtud.
Tänase päeva tähelepanekud:
- Laine Jänes olevat käinud ühes loengus, kus ta oleks pidanud lugema loengut, aga tegelikkuses jagas valimisnänni (hügeenilisi huulepulki näiteks).
Tundub, et hügeeniline on kõva sõna sel aastal. Tallinnas vanaema juures oli talle sinise hügeenilise saatnud Erika Salumäe. Jänese hügeeniline oli kollane. Mul oleks ka hügeenilist tarvis. Aga mulle ei pakkunud keegi valimisjaoskonna ees kahte kahekümneviiekat.
- "Eesti poliitika võlu ja valu seisneb selles, et me poliitikat teevad amatöörid." Lisaks sellele tuli kommentaar Janno Reiljani kohta. "Majandusteadlane on meil küll Riigikogus. Janno Reiljan. Aga tundub, et Rahvaliidus kasutab ta ainult 1/3 oma mõtlemisvõimest." Hahhahhaa... "Ei ma ei tee nalja. Ma olen ta loengutes käinud, ta juhtis tähelepanu asjadele, millele keegi teine sellel ajal tähelepanu ei pööranud." Mõttepaus. "Olev Raju kohta see ei käi."
Naer.
Koosoleng. Tehtud.
Valimaskäimine. Tehtud.
Tänase päeva tähelepanekud:
- Laine Jänes olevat käinud ühes loengus, kus ta oleks pidanud lugema loengut, aga tegelikkuses jagas valimisnänni (hügeenilisi huulepulki näiteks).
Tundub, et hügeeniline on kõva sõna sel aastal. Tallinnas vanaema juures oli talle sinise hügeenilise saatnud Erika Salumäe. Jänese hügeeniline oli kollane. Mul oleks ka hügeenilist tarvis. Aga mulle ei pakkunud keegi valimisjaoskonna ees kahte kahekümneviiekat.
- "Eesti poliitika võlu ja valu seisneb selles, et me poliitikat teevad amatöörid." Lisaks sellele tuli kommentaar Janno Reiljani kohta. "Majandusteadlane on meil küll Riigikogus. Janno Reiljan. Aga tundub, et Rahvaliidus kasutab ta ainult 1/3 oma mõtlemisvõimest." Hahhahhaa... "Ei ma ei tee nalja. Ma olen ta loengutes käinud, ta juhtis tähelepanu asjadele, millele keegi teine sellel ajal tähelepanu ei pööranud." Mõttepaus. "Olev Raju kohta see ei käi."
Naer.
19.2.07
17.2.07
Mehed ja naised, vol 3
Nii, kui eelmisel korral kirjutasin sellest, kuivõrd saatanlik tegelane on MSN, siis seekord on teemaks meie kõigi poolt palavalt armastatud ja vihatud sotsiaalse elu keskpunkt Orkut. Rate.ee jääb mu käsitlusest välja, sest:
- ma olen liiga vana, et sellest midagi jagada;
- kunagi ma olin rate's, siis kui seal oli 500 kasutajat, olid ajad;
- kunagi ma leidsin rate'st mehe, nii et see töötab iseenesest... :D
Aga Orkut. Sissejuhatus naiste mõttemaailma.
Teadagi-teadagi. Tutvume uue inimesega või kui kuuleme kellegi nime, kes on tutvunud meie lähedase sõbraga, sisestame siis nime kiirelt Google'sse ja Orkutisse. See, kes kuhu enne, on individuaalne ja lõppkokkuvõttes ei ole vahet. Orkutist on rohkem kasu, kui teame ainult inimese eesnime. Kõigile selge ju! Lisaks näeb Orkutist kenasti ära, milline on inimese huumorisoon, kas ta on fotogeeniline ja kes on ta sõbrad. Ning teatavasti kehtib ju vanasõna, et ütle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kellega sa ringi hängid :)
No aga inimese kontrollimisel tekib see üks probleem. Mingi aeg on meie lemmik (mõningane iroonia, eks) sotsiaalses keskkonnas olnud võimalus näha, kes sinu profiili vahib. Mulle isiklikult muidugi tundub, et päris õigesti see ei näita, aga see selleks. Seega, otsima asudes uut nime tuleb seda silmas pidada, sest:
- tuleb selgeks teha, kas Sa tahaksid, et ta näeks, et Sa oled ta kontol käinud: see on oluline nii enda lemmikute vaatamisel kui ka oma sõprade lemmikute vaatamisel (sest näeb ju kes on kelle sõber-tuttav-armuke), seejuures tuleb veel arvestada mitut aspekti:
* kui Sa ei taha, et tema näeks, ei näe Sa ise ka;
* eksisteerib alati võimalus, et ta on selle maha võtnud ning Sa ei pea settinguid üles otsima, et neid ümber seada;
* tema võib ka alati sama teha, mida sina (elik settinguid näppida) (NB: Juhtub harva!)
- järgitakse näitajaid: relationship status, age, passions, võib-olla midagi muud veel (nt ideaalse partneri kirjeldust ning leitakse endalt kõik vajaminevad jooned)
* relationship statuse juures: commited tähendabki seda või püütakse inimesi eemal hoida, single tähendabki seda või püütakse ära petta, et ollakse vaba ja vallatu (kuigi ollakse juba 3. aastat pikaajalises suhtes), mitte midagi tähendab seda, et miski asi just susiseb või ei peeta selle avaldamist oluliseks, püütakse säilitada salapära või ollakse parasjagu olekus ma-peaks-seda-orkutivärki-vähendama;
- pildid: kellega ta on, kus ta on, miks ta on, kas tal on selle pildi peal oleva vastassoo esindajaga midagi? (NB: enda pildid on alati vastasoo esindajatega, kellega üldiselt pole midagi, aga lihtsalt on lahedad pildid ja sa ei suuda ette kujutada, et tal võiks samamoodi olla);
- iseloomustused: kui ainult naised, tähendab, et on naiste suur lemmik ning tema eest võistlemisel tuleb paljude sookaaslastega rinda pista (sest loogika kohaselt peaksid pooled neist naistest temasse armunud olema), meeste kommentaarid näitavad üsna selgelt, kes on hea sõber ja kes mitte (head sõbrad kipuvad oma häid sõpru kutsuma troppideks, gay'deks, pervertideks vms);
- fännid:
*liiga palju naisi - halb märk, võistlusmoment jne, samas võib näidata, et ollakse naissoo vastu enneolematult viisakad ja toredad, mis kellelgi (ka hõivatud naistel) on meele rõõmsaks teinud;
*liiga vähe naisi - homoseksuaalne? kinni? nõme? ideaalne?
- sõbrad: näitab, kes on piisavalt usaldusväärne ühine sõber, kellelt rohkem infot hankida või kellega suheldakse, võib tuua kaasa palju meeldivaid ja ebameeldivaid üllatusi;
- communitid: näitab ära huvid, huumorisoone, selle kui palju inimene orkutis viibib.
Kokkuvõte: Orkut on taas koht, kus naised saavad kasutada oma mitmetahulist kujutlusvõimet lugemaks välja võimalikke ja võimatuid lahendusi, täpselt nii nagu neile parasjagu vaja on. Iga natukese aja tagant käib kõigil peast korraks läbi mõte: kustutan ära, aga siis pärast mõne aja möödumist saab selgeks, et ei saa, kuna siis jääksid pooled tuttavad sünnipäeva puhul õnnitlemata.
See oli naiste loogika. Ma ei tea, kuidas see meeste puhul käib, aga ma julgen oletada, et nad enamjaolt ei mõtle, mida nad sinna kirjutavad ja kui palju (relationship statuse juures ehk). Lisaks sellele ei vaeva nad pead sellega, kes kellega käib. Vajadusel kirjutavad sõbrale testimonialeid, kus kutsuvad lapsepõlve liivakastikaaslast perverdiks ja suureks naistelemmikuks.
Midagi jäi puudu?
Update 18.02: Jäi puudu: alahindasin skräppe :) Vabandust.
- skräpid: vaatad, kes kirjutab, siis vaatad selle inimese profiili (sh pilte, et ega TEMA seal juhuslikult ei figureeri) ja talle kirjutatud skräppe, kui TEMA seal ka kirjutab, siis proovid igast lausest midagi välja lugeda (vt eelmist postitust, et midagi pole välja lugeda);
- kui oled eriti julge kirjutad ise talle ja vaatad, kuidas ta vastab (NB: julgust juhtub harva);
- kui kirjutavad paljud naised tähendab, et on mitu asja pooleli;
- saab välja lugeda, kus ta käib ja kellega (a la, näeb siis õhtul! eile oli nii lahe! kas sa sinna tuled?), armukadedus jookseb sajani;
- saab aru, kui tihti ta Orkutis käib (skräppidele vastamise järgi, muidu on ju raske);
- saab jälle aru, kes on ta sõbrad või kui mitte sõbrad, siis need, kellega ta aeg-ajalt hängib;
- saab aru kellega ta viimasel üritusel kohtus (sest mingi naine on jätnud skräpi: eilset võiks kunagi korrata)
P.S. Ise oma meestuttavatele skräppe kirjutades me selle peale ei mõtle, et keegi võiks neist midagi enamat välja lugeda. Palju õnne meile.
- ma olen liiga vana, et sellest midagi jagada;
- kunagi ma olin rate's, siis kui seal oli 500 kasutajat, olid ajad;
- kunagi ma leidsin rate'st mehe, nii et see töötab iseenesest... :D
Aga Orkut. Sissejuhatus naiste mõttemaailma.
Teadagi-teadagi. Tutvume uue inimesega või kui kuuleme kellegi nime, kes on tutvunud meie lähedase sõbraga, sisestame siis nime kiirelt Google'sse ja Orkutisse. See, kes kuhu enne, on individuaalne ja lõppkokkuvõttes ei ole vahet. Orkutist on rohkem kasu, kui teame ainult inimese eesnime. Kõigile selge ju! Lisaks näeb Orkutist kenasti ära, milline on inimese huumorisoon, kas ta on fotogeeniline ja kes on ta sõbrad. Ning teatavasti kehtib ju vanasõna, et ütle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kellega sa ringi hängid :)
No aga inimese kontrollimisel tekib see üks probleem. Mingi aeg on meie lemmik (mõningane iroonia, eks) sotsiaalses keskkonnas olnud võimalus näha, kes sinu profiili vahib. Mulle isiklikult muidugi tundub, et päris õigesti see ei näita, aga see selleks. Seega, otsima asudes uut nime tuleb seda silmas pidada, sest:
- tuleb selgeks teha, kas Sa tahaksid, et ta näeks, et Sa oled ta kontol käinud: see on oluline nii enda lemmikute vaatamisel kui ka oma sõprade lemmikute vaatamisel (sest näeb ju kes on kelle sõber-tuttav-armuke), seejuures tuleb veel arvestada mitut aspekti:
* kui Sa ei taha, et tema näeks, ei näe Sa ise ka;
* eksisteerib alati võimalus, et ta on selle maha võtnud ning Sa ei pea settinguid üles otsima, et neid ümber seada;
* tema võib ka alati sama teha, mida sina (elik settinguid näppida) (NB: Juhtub harva!)
- järgitakse näitajaid: relationship status, age, passions, võib-olla midagi muud veel (nt ideaalse partneri kirjeldust ning leitakse endalt kõik vajaminevad jooned)
* relationship statuse juures: commited tähendabki seda või püütakse inimesi eemal hoida, single tähendabki seda või püütakse ära petta, et ollakse vaba ja vallatu (kuigi ollakse juba 3. aastat pikaajalises suhtes), mitte midagi tähendab seda, et miski asi just susiseb või ei peeta selle avaldamist oluliseks, püütakse säilitada salapära või ollakse parasjagu olekus ma-peaks-seda-orkutivärki-vähendama;
- pildid: kellega ta on, kus ta on, miks ta on, kas tal on selle pildi peal oleva vastassoo esindajaga midagi? (NB: enda pildid on alati vastasoo esindajatega, kellega üldiselt pole midagi, aga lihtsalt on lahedad pildid ja sa ei suuda ette kujutada, et tal võiks samamoodi olla);
- iseloomustused: kui ainult naised, tähendab, et on naiste suur lemmik ning tema eest võistlemisel tuleb paljude sookaaslastega rinda pista (sest loogika kohaselt peaksid pooled neist naistest temasse armunud olema), meeste kommentaarid näitavad üsna selgelt, kes on hea sõber ja kes mitte (head sõbrad kipuvad oma häid sõpru kutsuma troppideks, gay'deks, pervertideks vms);
- fännid:
*liiga palju naisi - halb märk, võistlusmoment jne, samas võib näidata, et ollakse naissoo vastu enneolematult viisakad ja toredad, mis kellelgi (ka hõivatud naistel) on meele rõõmsaks teinud;
*liiga vähe naisi - homoseksuaalne? kinni? nõme? ideaalne?
- sõbrad: näitab, kes on piisavalt usaldusväärne ühine sõber, kellelt rohkem infot hankida või kellega suheldakse, võib tuua kaasa palju meeldivaid ja ebameeldivaid üllatusi;
- communitid: näitab ära huvid, huumorisoone, selle kui palju inimene orkutis viibib.
Kokkuvõte: Orkut on taas koht, kus naised saavad kasutada oma mitmetahulist kujutlusvõimet lugemaks välja võimalikke ja võimatuid lahendusi, täpselt nii nagu neile parasjagu vaja on. Iga natukese aja tagant käib kõigil peast korraks läbi mõte: kustutan ära, aga siis pärast mõne aja möödumist saab selgeks, et ei saa, kuna siis jääksid pooled tuttavad sünnipäeva puhul õnnitlemata.
See oli naiste loogika. Ma ei tea, kuidas see meeste puhul käib, aga ma julgen oletada, et nad enamjaolt ei mõtle, mida nad sinna kirjutavad ja kui palju (relationship statuse juures ehk). Lisaks sellele ei vaeva nad pead sellega, kes kellega käib. Vajadusel kirjutavad sõbrale testimonialeid, kus kutsuvad lapsepõlve liivakastikaaslast perverdiks ja suureks naistelemmikuks.
Midagi jäi puudu?
Update 18.02: Jäi puudu: alahindasin skräppe :) Vabandust.
- skräpid: vaatad, kes kirjutab, siis vaatad selle inimese profiili (sh pilte, et ega TEMA seal juhuslikult ei figureeri) ja talle kirjutatud skräppe, kui TEMA seal ka kirjutab, siis proovid igast lausest midagi välja lugeda (vt eelmist postitust, et midagi pole välja lugeda);
- kui oled eriti julge kirjutad ise talle ja vaatad, kuidas ta vastab (NB: julgust juhtub harva);
- kui kirjutavad paljud naised tähendab, et on mitu asja pooleli;
- saab välja lugeda, kus ta käib ja kellega (a la, näeb siis õhtul! eile oli nii lahe! kas sa sinna tuled?), armukadedus jookseb sajani;
- saab aru, kui tihti ta Orkutis käib (skräppidele vastamise järgi, muidu on ju raske);
- saab jälle aru, kes on ta sõbrad või kui mitte sõbrad, siis need, kellega ta aeg-ajalt hängib;
- saab aru kellega ta viimasel üritusel kohtus (sest mingi naine on jätnud skräpi: eilset võiks kunagi korrata)
P.S. Ise oma meestuttavatele skräppe kirjutades me selle peale ei mõtle, et keegi võiks neist midagi enamat välja lugeda. Palju õnne meile.
Mehed ja naised, vol 2
Nüüd ma kirjutan nagu Evelyn Sepp ja teatan: tänane teema on meeste ja naiste erinevused. Ta kuidagi alustab nii oma blogi. Ma ei tea, kas iga kord, olen ühte algust lugenud. Rohkem eriti ei viitsinud.
Mõned asjad võivad tunduda stereotüüpidena, kuid räägin ainult elust enesest, eks?
Naised ja mehed ei saa mõnikord üksteisest aru. See on fakt. Ja MSN on saatanast. See on ka fakt. Kuidas need kaks fakti omavahel seoses on?
Kui mehed ütlevad ühte asja, siis nad tavaliselt, kui mitte alati, ka mõtlevad seda. Elik: kehtib reegel: mida mõtlen, seda ütlen. Naised aga oma lootuses päästa maailm, mõni suhe, petta end, et mõnest tüübist saab veel asja, mõtlevad ühe asjaga alati vähemalt kuute erinevat asja. Kusjuures, need mõtted võivad olla täiesti vastandlikud.
Sellest kerkib kaks probleemi:
- mees ütleb midagi, naine hakkab mõtlema, et MIDA ta sellega täpselt mõttes? Kas ta mõtles seda? ("Ah ei usu") Seda? ("Miks ta nii mõtles?") Seda? ("Ma peaks talle väikese õppetunni andma") Või seda? ("idioot!") Või seda? ("Ma vihkan teda!"). Lahendus: mehed öelge KÕIKE otse, muidu me ei saa aru ja naised: mõtlemine on liiast.
- naine ütleb midagi mitmetähenduslikku, mees ei saa midagi aru, sest tema mõtleb, et see tähendas seda, mida naine ütles. Tegelikult mõtles naine sellega veel: "Kas ta ikka hoolib minust piisavalt, et vastata nii?", "Miks ta midagi ei ütle?", "Miks ta seda ütleb?" jne. Lahendus: loe eelmist punkti + naised: öelge, mida mõtlete, isegi teised naised ei saa sellest mitmetahulisusest aru.
Kuidas sellega seondub MSN? MSN on väga vahva eksole. Saab sõpradega rääkida, keda muidu võib-olla ei näeks (sest nad elavad teises riigis, linnas või kõrvalkorteris, aga kõigil on ju kiire), kuuleb inimestest, kellest pole ammu kuulnud, saab end türklastega lõbustada jne.
Aga suhete seisukohalt on MSN täiesti liiast, lisaks sellele, et üks lause tähendab ühe jaoks ühte asja ja teise jaoks vähemalt kuut, tekivad küsimused:
- kes lisab kelle esimesena MSNi?
- mida ta täpselt selle oma nimega öelda tahab? Kas ta mõtleb mind?
- mida ta täpselt selle lausega seal oma nime all öelda tahab? Kas ta mõtleb mind?
- miks ta online's pole? Kas ta on mind blokkinud? No ma blokin ka!
- miks ta mulle piisavalt kiiresti ei vasta? Mida ta siis teeb selle asemel, et minuga rääkida? Kellega ta veel räägib? Kas tal on selle kellegagi midagi?
MISMÕTTES?
Ma ei väida, et meie naised, teeme seda kogu aeg. Aga aeg-ajalt ikka. Tundub, et me aju töötab veidi teisiti, eriti siis kui mõni inimene on endast üldiselt hea mulje jätnud ning me mingil põhjusel mõtleme nende peale. Ja ma ei väida, et ma ise pole seda üldse teinud. Umbes ainult miljon korda. Aga ma vahel suudan end kontrollida ja endale meelde tuletada, et see kõik on jabur.
Ma lisaksin veel, et enamik naisi teavad seda kõike. Aga mehed arvavad, et me olemegi nii rumalad ja ei saa aru, et nad tõesti mõtlevad sama, mida ütlevad. Saame ju küll, aga me tahame ennast petta :)
Selles suhtes oli vanasti hea: tuli mees viinaga ja võttis naise ära.
Lisa: Natuke ikka pani mõtlema? ;)
Mõned asjad võivad tunduda stereotüüpidena, kuid räägin ainult elust enesest, eks?
Naised ja mehed ei saa mõnikord üksteisest aru. See on fakt. Ja MSN on saatanast. See on ka fakt. Kuidas need kaks fakti omavahel seoses on?
Kui mehed ütlevad ühte asja, siis nad tavaliselt, kui mitte alati, ka mõtlevad seda. Elik: kehtib reegel: mida mõtlen, seda ütlen. Naised aga oma lootuses päästa maailm, mõni suhe, petta end, et mõnest tüübist saab veel asja, mõtlevad ühe asjaga alati vähemalt kuute erinevat asja. Kusjuures, need mõtted võivad olla täiesti vastandlikud.
Sellest kerkib kaks probleemi:
- mees ütleb midagi, naine hakkab mõtlema, et MIDA ta sellega täpselt mõttes? Kas ta mõtles seda? ("Ah ei usu") Seda? ("Miks ta nii mõtles?") Seda? ("Ma peaks talle väikese õppetunni andma") Või seda? ("idioot!") Või seda? ("Ma vihkan teda!"). Lahendus: mehed öelge KÕIKE otse, muidu me ei saa aru ja naised: mõtlemine on liiast.
- naine ütleb midagi mitmetähenduslikku, mees ei saa midagi aru, sest tema mõtleb, et see tähendas seda, mida naine ütles. Tegelikult mõtles naine sellega veel: "Kas ta ikka hoolib minust piisavalt, et vastata nii?", "Miks ta midagi ei ütle?", "Miks ta seda ütleb?" jne. Lahendus: loe eelmist punkti + naised: öelge, mida mõtlete, isegi teised naised ei saa sellest mitmetahulisusest aru.
Kuidas sellega seondub MSN? MSN on väga vahva eksole. Saab sõpradega rääkida, keda muidu võib-olla ei näeks (sest nad elavad teises riigis, linnas või kõrvalkorteris, aga kõigil on ju kiire), kuuleb inimestest, kellest pole ammu kuulnud, saab end türklastega lõbustada jne.
Aga suhete seisukohalt on MSN täiesti liiast, lisaks sellele, et üks lause tähendab ühe jaoks ühte asja ja teise jaoks vähemalt kuut, tekivad küsimused:
- kes lisab kelle esimesena MSNi?
- mida ta täpselt selle oma nimega öelda tahab? Kas ta mõtleb mind?
- mida ta täpselt selle lausega seal oma nime all öelda tahab? Kas ta mõtleb mind?
- miks ta online's pole? Kas ta on mind blokkinud? No ma blokin ka!
- miks ta mulle piisavalt kiiresti ei vasta? Mida ta siis teeb selle asemel, et minuga rääkida? Kellega ta veel räägib? Kas tal on selle kellegagi midagi?
MISMÕTTES?
Ma ei väida, et meie naised, teeme seda kogu aeg. Aga aeg-ajalt ikka. Tundub, et me aju töötab veidi teisiti, eriti siis kui mõni inimene on endast üldiselt hea mulje jätnud ning me mingil põhjusel mõtleme nende peale. Ja ma ei väida, et ma ise pole seda üldse teinud. Umbes ainult miljon korda. Aga ma vahel suudan end kontrollida ja endale meelde tuletada, et see kõik on jabur.
Ma lisaksin veel, et enamik naisi teavad seda kõike. Aga mehed arvavad, et me olemegi nii rumalad ja ei saa aru, et nad tõesti mõtlevad sama, mida ütlevad. Saame ju küll, aga me tahame ennast petta :)
Selles suhtes oli vanasti hea: tuli mees viinaga ja võttis naise ära.
Lisa: Natuke ikka pani mõtlema? ;)
14.2.07
Tänasest
Olgem siis traditsioonilised.
Sel aastal ostsin ühe südame, mille viisin inimesele, kellele ma ei jõudnud kõike öelda, mida oleks tahtnud. Muidu ignoreerin. Ja mulle tundub, et poed ka. Või ma ei käi piisavalt poes?
Leidsin põnevaid mõtteid sõprusest:
6. klassi õpik:
Sõprus on vaba meeldivussuhe ning seda ei tohiks ajada segamini kohustusega.
Eesti vanasõnad:
Pruut om kerge löüda, aga raske pita, sõber om raske löüda, aga kerge pita. (Sobib nii valentini-kui ka sõbrapäevaks)
Mingi foorum:
Sõprus pole muud kui igav mitteseksuaalne egosplit.
Wikiquote:
Robert Brault: I value the friend who for me finds time on his calendar, but I cherish the friend who for me does not consult his calendar.
D.T. Gentry: True friendship comes when the silence between two people is comfortable.
Octavia Butler: Sometimes being a friend means mastering the art of timing. There is a time for silence. A time to let go and allow people to hurl themselves into their own destiny. And a time to prepare to pick up the pieces when it's all over.
Wikipedia:
Friendship is is a term used to denote co-operative and supportive behaviour between two or more people. It can be taken to mean a supportive relationship which involves mutual knowledge, esteem, and affection.
Friends will welcome each other's company and exhibit loyalty towards each other, often to the point of altruism.
12-astmeline programm, kuidas olla sõber vms:
See on midagi sellist nagu Cosmo 10 vihjet, et su mees tahab sind maha jätta, põhjus nr 2: sa leiad ta seksimast teise naisega teie voodis. Vot see on midagi sarnast.
5. Friends Attend to Friends:
Friends focus during conversations. Friends pay attention in conversations. It means that your ears, your eyes, your body and your feelings are all focused on that person at the time.
Mulle isiklikult tundub kuuenda klassi õpik ratsionaalne olevat.
Kaarti ma ilmselt ei saada.
Nad on ikka nii haiged :D
Sel aastal ostsin ühe südame, mille viisin inimesele, kellele ma ei jõudnud kõike öelda, mida oleks tahtnud. Muidu ignoreerin. Ja mulle tundub, et poed ka. Või ma ei käi piisavalt poes?
Leidsin põnevaid mõtteid sõprusest:
6. klassi õpik:
Sõprus on vaba meeldivussuhe ning seda ei tohiks ajada segamini kohustusega.
Eesti vanasõnad:
Pruut om kerge löüda, aga raske pita, sõber om raske löüda, aga kerge pita. (Sobib nii valentini-kui ka sõbrapäevaks)
Mingi foorum:
Sõprus pole muud kui igav mitteseksuaalne egosplit.
Wikiquote:
Robert Brault: I value the friend who for me finds time on his calendar, but I cherish the friend who for me does not consult his calendar.
D.T. Gentry: True friendship comes when the silence between two people is comfortable.
Octavia Butler: Sometimes being a friend means mastering the art of timing. There is a time for silence. A time to let go and allow people to hurl themselves into their own destiny. And a time to prepare to pick up the pieces when it's all over.
Wikipedia:
Friendship is is a term used to denote co-operative and supportive behaviour between two or more people. It can be taken to mean a supportive relationship which involves mutual knowledge, esteem, and affection.
Friends will welcome each other's company and exhibit loyalty towards each other, often to the point of altruism.
12-astmeline programm, kuidas olla sõber vms:
See on midagi sellist nagu Cosmo 10 vihjet, et su mees tahab sind maha jätta, põhjus nr 2: sa leiad ta seksimast teise naisega teie voodis. Vot see on midagi sarnast.
5. Friends Attend to Friends:
Friends focus during conversations. Friends pay attention in conversations. It means that your ears, your eyes, your body and your feelings are all focused on that person at the time.
Mulle isiklikult tundub kuuenda klassi õpik ratsionaalne olevat.
Kaarti ma ilmselt ei saada.
Nad on ikka nii haiged :D
13.2.07
Manifest, 2. stseen
Ligi 2 nädalat tagasi käisin imetlemas Marlon Brandot.
Täna on Stanley Kubrick geenius, mitte, et see mingi uudis oleks. "Doctor Strangelove or How I Learned to Stop Worrying and Love the Bomb" on väärt seda kiitust, mida talle üle neljakümne aasta jagatud on. Satiir kuubis.
Ja Peter Sellers. Tema on andekas. Väga.
Kade.
Tänase päeva tarkustera: kultuurile kulutatud raha pole kunagi raiskamine.
Täna on Stanley Kubrick geenius, mitte, et see mingi uudis oleks. "Doctor Strangelove or How I Learned to Stop Worrying and Love the Bomb" on väärt seda kiitust, mida talle üle neljakümne aasta jagatud on. Satiir kuubis.
Ja Peter Sellers. Tema on andekas. Väga.
Kade.
Tänase päeva tarkustera: kultuurile kulutatud raha pole kunagi raiskamine.
Veel ravikindlustuse saagast
Ilmselt on enamik inimesi lugenud lugusid sellest, kuidas suvalised inimesed saavad tellida suvaliste inimeste ravikindlustuskaarti.
Tiit Lepik tellis presidendi oma ja edastab rohkem detaile oma blogis.
Tiit Lepik tellis presidendi oma ja edastab rohkem detaile oma blogis.
11.2.07
!!!
No nii hull. Saad sa aru? Enjoy! Entertainment! :P
Lugege ise :)
On ju eks ju on parem kui on ju, eks ju?
Lugege ise :)
On ju eks ju on parem kui on ju, eks ju?
10.2.07
Veider päev
Hommikul põgenesin oma Rõuge kodust taaskordse etteteatatud elektrikatkestuse eest (viimane oli eelmisel kolmapäeval). Ma muidugi ei usu, et katkestus toimus, sest väljas oli -26C, aga kes teab. Ei tahtnud proovida ka päeva elektrita.
Tartus ootas mind soojem ilm ning ajalehti üleajav postkast. Muffinite küpsetamine Kaiega läks üsna edukalt. Ja sünnipäevakülaliste sõnul maitsesid täiesti vastuvõetavalt.
Lisaks kirjutasin avalduse meeskorporatsiooni astumiseks. Hetke ajel. Järgmisel nädalal arutatakse. Võtsin asja südame ja huumoriga. Olgu korpi eestseisusel lõbus.
Ja taas kord veendusin, et hilisöised-varahommikused vestlused lisavad argipäeva särtsu. Olgugi, et äkki saabuv hommik tõotab tööpäeva algust.
Magan siis kui olen vana ja seniilne.
Tartus ootas mind soojem ilm ning ajalehti üleajav postkast. Muffinite küpsetamine Kaiega läks üsna edukalt. Ja sünnipäevakülaliste sõnul maitsesid täiesti vastuvõetavalt.
Lisaks kirjutasin avalduse meeskorporatsiooni astumiseks. Hetke ajel. Järgmisel nädalal arutatakse. Võtsin asja südame ja huumoriga. Olgu korpi eestseisusel lõbus.
Ja taas kord veendusin, et hilisöised-varahommikused vestlused lisavad argipäeva särtsu. Olgugi, et äkki saabuv hommik tõotab tööpäeva algust.
Magan siis kui olen vana ja seniilne.
8.2.07
Uus mina?
Eile öeldi mulle, et olen muutunud külmaks ja ükskõikseks. See ei olnud esimene kord. Seda öeldi toonil, et ma peaks selle üle kurvastama, kuid ma ise arvan, et see on tore.
Väljas on miinus 24. Päike paistab. See on salakaval ja ahvatlev, aga ma olen targem. Kükitan kamina ees edasi ja vaatan välja.
Te tahaks ka mu aknast välja vaadata. Vaade on imeline.
P.S. Kass vaatab telekast mingit sitikaga multikat ja arvab, et ta saab selle sitika kätte.
Väljas on miinus 24. Päike paistab. See on salakaval ja ahvatlev, aga ma olen targem. Kükitan kamina ees edasi ja vaatan välja.
Te tahaks ka mu aknast välja vaadata. Vaade on imeline.
P.S. Kass vaatab telekast mingit sitikaga multikat ja arvab, et ta saab selle sitika kätte.
6.2.07
5.2.07
4 kuu plaan
Täpselt 4 kuu pärast, 5. juunil on tehtud järgnevad asjad:
-35 ainepunkti (või 31);
- seminaritöö;
- bakatöö;
- Konstanzi vallutamine ja Šveitsi taasvallutamine;
- Gruusia esmakordne vallutamine (mäed ja Must meri, here I come);
- prooviaeg;
- hunnik kirjatöid, piltidega ja ilma;
- mõned peod;
- 3 uue teatrietenduse vaatamine;
- loetud need raamatud, mis hetkel pooleli: "Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu", "Lõbus matus" ja "Lagunemise lühikursus".
Lisatud päev hiljem:
- koolitused (K tuletas ühe kohustuse meelde);
- üks programm;
- esimese raamatu jätan vist lugemata, liiga jura
Tegevust peaks piisama. Aega jääb ülegi :D Vahepeal kirjutan blogi ka.
-35 ainepunkti (või 31);
- seminaritöö;
- bakatöö;
- Konstanzi vallutamine ja Šveitsi taasvallutamine;
- Gruusia esmakordne vallutamine (mäed ja Must meri, here I come);
- prooviaeg;
- hunnik kirjatöid, piltidega ja ilma;
- mõned peod;
- 3 uue teatrietenduse vaatamine;
- loetud need raamatud, mis hetkel pooleli: "Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu", "Lõbus matus" ja "Lagunemise lühikursus".
Lisatud päev hiljem:
- koolitused (K tuletas ühe kohustuse meelde);
- üks programm;
- esimese raamatu jätan vist lugemata, liiga jura
Tegevust peaks piisama. Aega jääb ülegi :D Vahepeal kirjutan blogi ka.
2.2.07
Filmisoovitus
Tänu A-le õnnestus neljapäeval käia vaatamas "Manifesti" avafilmi "The Wild One".
Aasta oli siis 1953 ning Marlon Brando oli kuumem nimi kui Brad Pitt ja Johnny Depp kokku. Ma oletan. Igal juhul sai sellest filmist alguse see, et kõik coolid noored tahtsid kanda nahktagi ning kui neilt küsiti:
"What are you rebelling against?",
vastati: "What have you got?"
Film ise oli praeguses ajahetkes hiiglama naljakas, toona ilmselt väga elevusttekitav. Ma kujutan ette, kuidas eeslinnades käis elav arutelu selle üle, kas noorsool ikkagi on kombekas sellist filmi vaadata. Loomulikult on filmitööstus teinud 50 aasta jooksul tohutu arengu, aga see film oli stiilipuhas. Need liikuvad lähivaated, jooksustseenid ning lõpukaadrid... ;)
"Manifest", kes ei tea, on Ameerika kultusfilmide festival. Eelnevatel aastatel minust mööda läinud, sest olen paikne tartlane, aga sel aastal tuleb festival päälinnast välja. Hea on. Nädala pärast juba Tartus, hetkel Tallinnas. Täpsemat infot saab kodulehelt. See on mõnus võimalus näha mustvalgeid filme suurel ekraanil. Tallinnas või Tartus. Telekast ikka ei ole SEE.
Aasta oli siis 1953 ning Marlon Brando oli kuumem nimi kui Brad Pitt ja Johnny Depp kokku. Ma oletan. Igal juhul sai sellest filmist alguse see, et kõik coolid noored tahtsid kanda nahktagi ning kui neilt küsiti:
"What are you rebelling against?",
vastati: "What have you got?"
Film ise oli praeguses ajahetkes hiiglama naljakas, toona ilmselt väga elevusttekitav. Ma kujutan ette, kuidas eeslinnades käis elav arutelu selle üle, kas noorsool ikkagi on kombekas sellist filmi vaadata. Loomulikult on filmitööstus teinud 50 aasta jooksul tohutu arengu, aga see film oli stiilipuhas. Need liikuvad lähivaated, jooksustseenid ning lõpukaadrid... ;)
"Manifest", kes ei tea, on Ameerika kultusfilmide festival. Eelnevatel aastatel minust mööda läinud, sest olen paikne tartlane, aga sel aastal tuleb festival päälinnast välja. Hea on. Nädala pärast juba Tartus, hetkel Tallinnas. Täpsemat infot saab kodulehelt. See on mõnus võimalus näha mustvalgeid filme suurel ekraanil. Tallinnas või Tartus. Telekast ikka ei ole SEE.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
