Kuvatud on postitused sildiga Belgia. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Belgia. Kuva kõik postitused

4.7.07

Nostalgia ja entusiastlikud inimesed

Käisin Brüsselis mingil järjekordsel projektil. Seda projekti eristas see, et enamik inimesi olid entusiastlikud... ja kokku oli inimesi ligi 270. Nii, et do the maths... Vahepeal hakkas hirmus, aga siis tulid abiks iirlased, sloveen, hollandlane, sakslane ja Ülle ;) Networking oli põhiteema ja need, kes mind tunnevad, teavad, et sõna "networking" toob majja iroonia ja sarkasmi.
Erilise hingesuguluse leidsin iirlastega... Ja jõime tähtsate asjade terviseks: career, power, money, friends, fun ja kui toostid lõppesid, siis armastuse terviseks ka. Peab ju. Igal juhul ei ole ma aktsendist lahti saanud.

Ja siis mu lemmikosa. Friikad. Friikad on nimelt Belgia leiutis. Ärge kunagi küsige neilt: "So why do you call them French fries?" sest nemad ju kutsuvad neid fritjesiteks. Majoneesiga. Ja palju.

Ja siis tuli Nostalgia. Käisin Brüsseli neil tänavatel, mis teeb sellest linnast ühe mu lemmikutest. Vaatasin Shrek kolme. Nägin Armani ülikonnas meest, kes istus motika selga, pani värvilise kiivri pähe ja kadus kaugusesse. Kuidagi reklaam. Pisikesed pargid, pisikesed tänavad, pisikesed poed. Minu Brüssel. Lisaks tegin lühitripi Genti. Vaatasin üle oma kodu, lehm ja uunikum olid endiselt õues. Mõned asjad ei muutu :) Endiselt oli olemas ka täis järelkäru, pildilt jäi välja. Inimestest oli alles vaid José, kuid asi seegi. Samas, pole ikka see, ilma nende inimesteta. Ajapuudusel jätsin kanuutamata, kuid üks Belle Vue läks alla. Koos vahvliga.
Parandatud sai ka mõned reisid kestnud viga: ostsin uue käekoti. Kingi ei ostnud. Naine.

Ja tegelikult on hea siit vahepeal ära minna. Põgenemine. Õnneks mitte vanglast. Vaid lihtsalt. Vahelduseks... Aga ma ju tulen alati tagasi... Teadagi.

27.6.07

Terve aasta

Aasta aega tagasi samal ajal istusin oma üsnagi tühjaks korjatud Genti korteris ning mõtlesin elust. Nüüd istun vanaema asju täis Mustamäe korteris, pakin ja mõtlen endiselt elust. Mõned asjad ei muutu.

Kahe tunni pärast korjab takso mind üles ning viib lennujaama. Ma lähen tagasi oma aastatagusesse koduriiki. Ma näen neid Brüsseli parke, mida ma armastasin ja ma saan süüa lõpututes kogustes fritjeseid. Gentis!

Ja ma näen neid vanu tuttavaid kohtasid ning seda kanalit, mida mööda igal laupäeva ja pühapäeva hommikul sõitsid turistide paadid, mis meid Gabiga üles äratasid.

Ma ei hooli, et ma täpselt ei tea, kus ma seal olen või mida ma teen, aga ma tean, et nädalavahetusel püüan hiilida oma vanasse korterisse. Mul on juba praegu nostalgia, ma arvan, et seal hakkan ma nutma. Ja tegelikult ma tahaks, et keegi oleks seal koos minuga... Keegi, kes saaks aru, mida see tähendab.

Lähen ajas tagasi.