Päkapikud mul ei käi.

Eks ikka sellepärast, et ei ole just kõikse parem laps olnud. Tahtmist ei ole ja kõik. Ilmselt suutsin endale veel haiguse ka juurde mõelda. See muidugi süstib mu täis tegutsemisindu.

Vahel unistan sellest, et mul puuduks südametunnistus - saaksin pakkida oma kolm asja kokku, hüüda tsau-pakaa ja mõnda aega mitte oma nägu näidata. Aga kahjuks mul on südametunnistus ja seda ei juhtu. Selle asemel ma ei suuda isegi rahulikult haige olla, vaid põen tegemata asjade pärast. Nutt ja hala. Jee. Loodan, et saite targemaks.