Ajupuhkus on kestnud kaua ja algas täielikult kunagi siis, kui tuli uudis, et ma ei pea järgmisel aastal rahvamajandusega tegelema, aamen!
Käisin nädal aega ühes kreisis kohas, seal polnud peaaegu tsivilisatsiooni ja eestlasi oli sama palju kui venelasi. Kõiki oli vähe. Kõike oli vähe. Sain teada, et söök on ikka üks hea leiutis.
Ja üks praktiline küsimus: mida teha armunud 15-aastase saksa poisiga? Nagu, bitte, ich bin nicht interessiert! See oleks väheke karm?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar