Preili Närvidelekäija

Viimasel ajal tunnetan, et käin inimestele närvidele ja no ma suht saan aru ka, miks... Aga no mis seal ikka, lõppkokkuvõttes viib see selleni, et ma hulgun jälle nagu üksik hunt ringi... Jah, aga see vist sobibki mulle.

Hea uudis on see, et nelja tunni pärast on psühholoogia eksam läbi ja ma ei pea selle peale enam mõtlema. Halb uudis on see, et õppimist jätkub ikka, aga vähemasti neljapäeva pärastlõunani kavatsen ma selle ära unustada :)

Oh ja lapsele pandi nimi, ilmselt selle peale, kui ta karjuma hakkas rõdul... Nimeks sai Mia Isabel, mis minu arvates on igati OK. Kuigi ma oleks eelistanud ainult ühte, aga tundub, et kui see laps kunagi kooli jõuab ja tal ei ole vähemalt kahte nime, siis ta on luuser. Elu juba kord on selline. Nüüd tahaks seda last näha ka, aitab küll, ta on saanud nädala oma elust veeta ilma mind nägemata... See privileeg lõppegu (ja ühtlasi pannakse see nädal kirja, kui Mia Isabeli elu õnnelikeim nädal)...