Aasta teod 2005

Tähendab, kallid sõbrad...

Teie ees on kaks üliidiootset ja üks üsna idiootne leiutist.

Spa on Belgia veebränd. Tuntud ja kallim kui prantslaste Vittel või Evian. Aga noh, teatavasti on veega keeruline mingeid trikke teha, aga ometigi peab hoidma klienti enda juures. Seega mõtlesid kallid ajud välja kolm asja...

Lubage mul tutvustada:

1. koht: Spa jääkuubikud!

Igasse tetrapakki (trademark :P) on pakitud 3 blokki jääkuubikuid puhastava Spa veega. Igas blokis 8 kuubikut. See tähendab kokku 24 kuubikut jääd. Ja ei, te ei leia seda poest sügavkülmast, vaid veeletilt. Saate ise kodus sügavkülma panna. Vapustav, jääkottidest me pole kuulnud eks. Lähen homme poodi, et teada saada, palju see nali maksab.

Kusjuures õppejõud joonistas tahvlile jääkotid ja seletas nende tööomadusi. Ja küsis, et kas me teadsime, et jääkotid on olemas. DO I LOOK LIKE AN IDIOT?

Vahel on küll tunne, et aju alahinnatakse. Aga vähemalt ta nõustus, et sellise asja peale annab ikka tulla marketinginimestel. Olevat ikka liiga naeruväärne. Üldjoontes on tore õppejõud ning tema jääkotiteooria võis tuleneda sellest, et tervel ruumil olid üllatunud näod peas, kui nad kuulsid Spa jääkuubikupakist. No ei usuks, et see on võimalik.

2. koht: Spa verstuiver (e spray)

Ojaa... Muuhulgas on toode värskendav teie nahale ja sobib kõigile nahatüüpidele. Tasakaalustab naha normaalse pH. Võib kasutada terve päeva vältel, olgu rannas, pikal reisil või kontoris.

Aplaus!!!

(Teise koha sai ta sellepärast, et kui inimene ei suuda reisil niisama veega käsi niisutada, siis ehk on abigi.)

3. koht: Spa rolling-bottle

The bottle you roll

Raske on ju valada suurest pudelist vett klaasi. Seega peab pudel rulluma. Vot.

Kolmanda koha sai sellepärast, et kindlasti on lihtsam. Aga idiootne on sellepärast, et see pudel vett maksab 4 eurot (3 liitrit) ja nagu suudame küll pudelit niipalju tõsta. 2 liitrine pudel Spa vett maksab euro ringis minu mäletamist mööda.

Pole andmeid, kas keegi neid jaburdusi ostab ka. Usun, et suurt pudelit ehk isegi ostetakse... Muide, pudel ei ole üleni ümmargune, vaid kumer ainult kahelt poolt.

Aga nüüd te teate, miks ma tahan tegeleda turunduskommunikatsiooniga eks...

Kui äge sa pead olema, et firma juhtkond annabki loa sellised asjad turule tuua? Ja annab selleks raha! Ma saan aru küll, et ettevõte on faasis, kus kliendi hoidmiseks tuleb teha trikke, et kasum ei langeks. Kas idiootsusi? Mida veel?

Jään ootama huviga, millega Spa sel suvel turule tuleb. Need tooted olid pärit 2004. ja 2005. aastast.


Ahjaa... Palmolive'l on oliivpiimaga duššigeel ning seep. Ja mina arvasin kogu aeg, et oliividest saab õli...

Ei taha viktoriini, tahaks diskot!

tv.ee-s on kõik saated tähestiku järjekorras. Ainult, et Ä on enne A-d. Tore.

"Brüsseli koolitusega lõvi. Lendab nagu torpeedo üle põranda." Umbes kaks paari suutsid tantsida! Masendav, peaks eraldama raha tantsukursuste korraldamiseks. Saad kutse presidendi vastuvõtule ning kupongi tantsukursustele. Tammumine jätta!

Harjutada saaks diskol. Diskot tahaks küll valitsuse pressikonverentsil. Andrus Ansip tahab ka. Ma arvan, et Pimp TV-l oleks aeg sekkuda või Esto TV-l. Igatahes Ken Saan koos DJ Ryan Angelosega võiks diskensi korraldada. Võiks isegi allkirju korjata.

Ja on suurim heameel tõdeda, et parima filmi Oscari sai väga hea film. USA filmidest aasta parim, minu arvates. Seega, vau! Üllatav, irooniata.

LISA: On muljetavaldav, kuidas "Crash"-i Oscari saamine on pool filmimaailma endast välja ajanud. Eestis pole "Crash"-i näidatudki, ma ei teadnud... Ja ei hakatagi näitama. Armas. Siiski arusaadav... Tuleb videolevisse.

Film räägib rassismist, sügavast rassismist. Mitte ainult valged versus mustad (jaa ma tean, kui poliitiliselt ebakorrektne ma olen!), vaid ka mustad vs mulatid, mulatid vs valged jne... Rassismist inimeste sees, nii sügaval, et mõnikord ei suuda nad seda kontrollida. Situatsioonides, millega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad. Ning üldsegi mitte liiga ameerikalikul viisil. Ilmselt arvati, et eestlaste jaoks ei ole see teema piisavalt kütkestav.

Iirimaal jooksis film nädalaid, ma ei tea kui populaarne see oli, kuid inimesed lahkusid ohhetades (osaliselt aru saamata ma arvan). Nende ühiskonnas on rassism (ja enese kogemuse põhjal ka natsionalism) kujunemas suureks probleemiks.

Eestlased aga väidavad end olevat tolerantsed. Samas ma julgen väita, et enamik eestlasi on äärmiselt ebatolerantsed. Mina sealhulgas. Ma arvasin, et ma ei ole, aga viimase 9 kuu jooksul olen selgeks saanud, et nii see siiski pole.

Ebatolerantsus. See on normaalne. See on hirm. Hirm millegi uue ees. Meie tänavapildis ei kohta palju teisest nahavärvusest inimesi ja neid, keda kohatakse, neile vaadatakse järele. Ilmselt arvati, et meile küll pole seda filmi vaja ja inimesed ei lähe filmi vaatama, sest see probleem on neile võõras. Seega majanduslikult ei tasu ära. Njaa... Aga mõelge ja vaadake enda sisse... Ja vaadake "Crash"-i, kui võimalus tekib.

Paar "päris" nalja

Seisus, kus mitte midagi naljakat pole juhtunud, tuleb läbi ajada nö päris naljadega... Diskrimineerivate naljadega :)

Milline on lühim nali maailmas? Kui naine ütleb: "Mõtleme nüüd korraks loogiliselt ka!"

Ja teine:
Mees ootab ajuoperatsiooni. Arst astub palatisse ja teatab: "Mul on teile häid uudiseid."
Mees: "Jah, doktor?"
Arst: "On juhtunud autoavarii. Surma sai üks mees ja üks naine, seega on saadaval kaks aju. Mehe aju maksab 10 ühikut, naise oma 50 ühikut."
Mees: "Miks naise aju nii palju kallim on?"
Arst: "See on kasutamata."

Mina küll naersin.


Oh ja täna oleks nagu mul ka sünnipäev olnud koos väikese tädipojaga. Õppejõud teatas, et homne presentatsioon on lükatud edasi järgmisele nädalale. Kiljusime ja hüppasime supermarketis. Nagu oleks saanud sünnipäevakingituse.

Siit õppetund: lükka asju alati edasi, sest siis tuleb vahel ka väga häid uudiseid. Mõtle kui kurb, kui me presentatsioon oleks juba valmis... ;)

No mitte midagi...

Juba tugevad nädal aega pole ma saanud naerukrampideni naerda. Absoluutselt kurb, kui nädala naljakaim seik on see, et eile käisime klubis, kus oli lisaks meile veel 5 inimest. Ei mahtunud tantsuplatsile ning joogi tellimiseks pidi end varakult järjekorda sättima. Igatahes iroonitsesime selle kallal pool tundi, enne kui sealt lahkusime, et minna kohta, kus muusika oli sama crap, aga hüppavaid inimesi rohkem. Belgia on trance-kuulajate paradiis. Seda ma tõdesin juba aasta eest, kuid nüüd olen ma selles kindel.

Üks asi oli siiski... Istusime pubis, mina, paar inimest ning desktopi-mees. Viimane teatab, et ta lootis täna suuremat pidu, mitte seda, et mõni joob ainult jääteed (see käis minu kohta). Ütlesin, siis et keegi ei keela tal end täis juua ja nalja teha. Sellepeale teatas ta, et ta ei saa ju, ma teeks pilti ja paneks need oma desktopile. Ütlesin, et mul pole fotokat kaasas, aga vajadusel saab laenata. Ning olin vist veidi punane. Hiljem liitusime kõik ta töökaaslaste seltskonnaga ning ta teatas ühele töökaaslasele, et on mind ainult 3 korda näinud, siis ma lisasin: But I can make an impression.

Töökaaslane ei saanud eranaljast aru. Ma arvan, et rohkem desktopi nalju ei tule. Ähvardasin ta pildi muidu uuesti desktopile panna. See mõjus.

Tõe huvides olgu ära märgitud, et minu ja tema vahel ei ole ega hakka olema mitte midagi. See oli puhas nali ning meist võivad isegi sõbrad saada :D Aga jõle hea on iroonitseda kuu aega sama nalja kallal. Teed üks kord nalja ja naerad pärast mitu korda. Hahahaa. Uut nalja oleks vaja, kaua võib.

Streik Belgia kastmes

Lijn on firma, mis tegeleb Flandrias linnatranspordiga. Märtsist tõstsid nad hindu või pigem muutsid süsteemi mitte nii paindlikuks. Igatahes nende trammijuhtidele see ei meeldinud. Ja nemad nüüd streigivad oma firma vastu, et see tõstis piletihindu! Ja selle puhul saavad kõik juba kolmandat päeva tasuta trammiga sõita. Streikima pidavat nad niikaua, kui ettevõte jama lõpetab. Aga noh nendel on kõik paberid välja prinditud... Nii, et ei teagi. Mina igatahes soovin neile edu :)

Kusjuures ma oletan, et bussijuhid streigivad ka, aga ma liinibussiga ei sõida eriti.

Igatahes jään ootama päeva kui rongijuhid pakuvad võimalust tasuta rongiga sõita :)

Senine sääst trammisõidul: 6 eurot.

Hea eesmärgi nimel

Tallinn-Tartu maantee ohutumaks muutmiseks kogutakse allkirju.
maantee186.net

On küll poliitika, aga hea eesmärgi nimel ma arvan.

Supercalifragilisticexpialidocious

Köögivilja-nuudlisupp teeskles, et ta on hernesupp ja hästi teeskles.
Kuklid toorjuustukreemiga tervitavad vennas-vahukoorekukleid.
Toomaks sisse Eesti hõngu, sõin ära terve Kalevi metsapähkli-piimashokolaadi.

Õhtu lõpuks tuli maha ka üsna korralik lumi, kuid kuna nii väikesed lapsed enam õhtul hilja õues ei käi, jäin lootma sellele, et Kirsti ikka tegi minu eest liu ära. Ei tahaks küll pikkade linadeta jääda.

Täiesti korralik lumi oli ka veel kell 7 hommikul, kuid keskpäevaks oli järel vaid jää ning kella viieks õhtul on õues täpselt 15 grammi lund auto all.

Väga võimsad vastlad.

P.S. Aprillis olen Eestis. Supercalifragilisticexpialidocious.

P.P.S. Senini olen saanud 2 linnugripi eest hoiatavat dokumenti. Erinevatest allikatest ja erineva sisuga. Põhiline on kuumutada liha 70 kraadini ja hoiduda nakatunud inimesest 1,5 meetri kaugusele. Kui teil on gripisümptomid, ärge minge arsti juurde, vaid helistage arstile ning küsige juhiseid telefoni teel. Vot.

Hea teada

Käisin orkutis. See ütles:
You are connected to 13,680,581 people through 205 friends.

Hea teada. Tegelikult mind hämmastas see, kui paljude jaoks on orkut elu ja rate.ee elu. Ei saa üle sellest. Kuidas on elu? Get a life!

Ja siis süüdistati mind südametuses, hoolimatuses, kodumaa mitte armastamises ja milles kõiges veel... Ning seda sellepärast, et julgesin 5 kuuks ära minna. Ok, kokku aastaks, aga seda ta ei teadnud. Ja seda väitis inimene, kes mind ei tunne! Inimesed on ikka imelikud, kas pole? Mul oli temast veidi kahju.

Ja ma magasin just 15 tundi. Hämmastav. Nüüd on dilemma, kas hakata asjalikuks või veetagi kogu vaheaeg: magan-magan-magan-olen korra üleval-magan-olen veel korra üleval-magan-reziimis. Kus on kuldne kesktee?

P.S. Midagi hämmastavalt naljakat pole juhtunud.

Kui välja arvata see, et käisime mingite kohalikega õhtust söömas. Nii mina kui üks kohalik tellisime lõhe. Varsti tuleb kokk ja teatab, et on ainult üks lõhe. Mina teatasin, et mina võtan siis uue roa, kuigi noormees püüdis ka viisakas olla. Aga kuna ma olin nagunii kahe roa vahel valinud, siis polnud vahet ju. Eniveis... Temal oli mõne tunni pärast toidumürgitus ja mul polnud. Teistel lauasviibinutel ka polnud. Õnn on vahel ka minu poolel.

Ahjaa ja mina olin õhtu kloun sellega, et sõin elus esimest korda veel kesta sees olevaid krevette. Khmm... Kes see ikka nalja teeb, kui ise ei tee.

Embarrasment

See juhtus nädal aega tagasi.

Õppetund: Don't try it at home

Su peole ilmub uus norrakas. Suht kobe peaks mainima. Ta on linnas esimest päeva ja esimiene üritus, millest ta osa võtab on sinu teemapidu. Teed temast nagu teistestki pilti. Hiljem vaatate tüdrukutega pilte ja teete nalja, et hahhahhaa, kas sellest tüübist pilt on sul juba desktopil. Sina ütled: "Hahaaahaa... ei ole, aga võib ju panna." Ja panetegi. Kõigil naja kui palju. Pilt venib veel veits välja ka.

Õhtul vaatad korterinaabriga filmi. Lubasid norrakatega välja minna. Helistavad norrakad, ütled et tulge sisse, filmi on veel pool tundi. Vaatate kõik koos filmi. Sh uus norrakas. Hiljem sulged sa filmi ning enne kui sul meeldegi tuleb vaatab ekraanilt vastu seesama norrakas, kes kotttoolil kohvi larbib. Nad vaatavad teineteisega tõtt.

Sina lähed tulipunasest punasemaks. Meganaljakas on ka, aga naerda ei saa, sest teine on shokis. Suudab ainult öelda: "It's a bad picture." Ja sina vastad: "It was a test, don't think too much." ning jooksed kööki, sest enam ei suuda naeru pidada. Köögis on juba su kroterinaaber ja teine sõbranna täielikes naerukrampides ja näost lillad.

Hiljem võid veel lisada, et tegelikult unistad temast kogu aeg ja ta postrid juba kaunistavad su seina. Noh, et asi naljaks pöörata. Seekord see osaliselt isegi õnnestus. Ja ice-breaking oli tehtud. Aga ma ikka ei soovitaks seda ise järele proovida.

Rahva joomise vastu

Lugesin, et Eestis tahetakse öine alkoholimüük kõikjal keelata. Mind isiklikult see väga sügavalt ei puuduta, teatavasti olen ma padujoodik ning ööpäevane alkoholitagavara on alati olemas. Tahtsin seda öelda, et vaevalt see aitab. Tuleks aksutada muid viise.

Iirimaal ja UK-s võideldakse liigse pidutsemise vastu sellega, et pannakse kõik kohad kell 02.30 kinni ja svjo. Iseenesest andekas võiks öelda. Sellega garanteeritakse see, et elanikkond jõuab hiljemalt kella 10ks tööle ;) Aga pidu alustatakse varem, nii et alkohol tarbimata ei jää. Tervislikum ikka kui hommikul poole 7ni pidutseda.

Igatahes eile läksin välja. Mis siis, et hommikul ei tundnud end väga hästi. Siiski, olin juba ammu lubanud Erasmus-peole minna ja Maiken reageeris täiesti raamatukohaselt. Karjusime eesti keeles ning rääkisime inimestest taga. Tore oli. Igatahes jõin Krieki (nämm kirsiõlu, firmast oleneb, kui hea) ja Ricardit. Te ei taha teada, mis Ricard on. No ma ütlen nagunii... See on köharohumaitsega liköör või asi. Väga vastik ja kange, aga sellega oli vähemalt haigestumine edasi lükatud.

Belgias käivad inimesed peol... mitte auto või taksoga, vaid rattaga loomulikult. Ja kui aus olla on see üsna veider. Eile ma läksin ka rattaga, sest tahtsin pärast kiiresti koju jõuda.

Rattaga peol käimisel on omad plussid ja miinused. Peab meeles pidama, kuhu sa ratta jätsid. Hädavajalik. Lisaks sellele tuleb ratas lukustada erilise põhjalikkusega, sest harvad pole juhud kui väga purjus kaaspidutsejad nalja pärast su ratta kuhugi ära tõstavad. No ja muidugi ei tohi võtmeid ära kaotada. Üsna mitu aspekti. Aga positiivseima osana peaks välja tooma, et rattaga öösel jahedas õhus sõites peaks üsna kaineks saama. Ja hommikul säratakse juba loengus. Täiesti kaval ma mainiks. Pole ime, et siin nädala sees niipalju pidutsetakse... Aga mäest alla sõita on jõle rõve. Külm.

Aga Iirimaal oli ikka nii hea väljas käia, pärast ei haisenud...

Enese kiituseks võin öelda, et õhtul käisin sulgpalli mängimas (ja ei olnudki selles nii koba kui oleks võinud arvata) ning jõudsin hommikul veel pesu ka pesema... Kokkulepe oli norrakaga selline. Nüüd on mul taas puhas jope.

Parema käe asemel vasaku käega sulgpalli mängimine on kreisi. Täpselt sama, kui 8-aastaselt esimest korda parema käega mängida. Aga leidsime Renatega, et ainult paremale käele keskendudes oleme tasakaalust väljas varsti. Sulgpall paremaga, võrkpall paremaga... Ei lähe. Sulgpall tuleb vasakuga, aga võrkpalli juures jään mina paremale pidama, sest sellegagi ei tule välja. Mõõdukas enesealandamine tuleb kasuks.

Ma ei virise!

6:45- äratus
8:10- rongijaam
9:20-17:30- Brüssel
väljas viibimise aeg: 8h-1h lõunat=7h
ilmastikutingimused: niiske, külm, tuuline ja vihmane
jalutamistingimused: vt eelmist, ebasobivad
mida ma tegin? Jalutasin.
mida ma praegu teen? Sooja teed. Külmavärisen.
mida ma homme teen? Loodetavasti olen koolis, mitte ei istu voodis.

Õppetund: ära tee kõike, mida soovitatakse teha!

Märkus: ma olen hullemagi üle elanud, Iirimaal. Aga ma jäin haigeks.

Selle postituse mõte: puudub, aga saab näpud soojaks.

Stereotüüpide kujunemine naljaks...

Õhupalli tagaajamine...

Õhupalli ajasime taga jalgadega, salsa sammudega, puhkumisega... Viimasest ka pilt.

Hawaii party

Kiire on olnud. Üllatusi on olnud ja toredaid kirju. Ja shokolaadi. Ja viina. Ja kilu. Ja kodujuustu. Ja sõin elus esimest korda tiramisut ja musselseid (austrid või merekarbid või midagi, rahvuslik toit siin). Mõlemat võib veel süüa.

Eile oli Hawaii pidu... Tähistasime Paris Hiltoni 25. sünnipäeva. Tegelikult oli see edasi lükatud sõbrapäeva pidu. Suht kreisi. Nagu võite näha.

Au ja kiitus IT-geeniustele

Ma ei jõua ära tänada Maksuametit, Eesti riiki ja IT-geeniusi selle eest, et meil on e-maksuamet. Mujal maailmas vaatavad inimesed mind imelikult, kui teatan, et oi, tead tegin oma tuludeklaratsiooni kolme minutiga ära. Aitäh! (loe: täitsin oma tuludeklaratsiooni kahe minutiga... nüüd on see esitatud... ikka jõle lihtne)

Teiseks tahaks tänada panku ja IT-geeniusi, et nad on viinud internetipanganduse sellele tasemele, mis ta praegu on (ja et ma saan selle kaudu siseneda e-maksuametisse). Ja et ma saan teha nii sise-kui ka välismakseid ning et ma ei pea iga asja pärast panka kirja saatma või sinna kohale minema. Ja ma luban, et ma muretsen endale ID-kaardi lugeja, et ma ei peaks kogu aeg oma salasõnade järel käima pangas (ma nimelt unustan neid aktiivselt).

Jah, IT-geeniused. Te teete mu elu lihtsamaks, palju lihtsamaks ja mulle meeldib lihtne elu ning vähem paberimajandust.


Teine osa kuulub mu sõpradele, kes viitsisid mind eilse päeva puhul meeles pidada. Väga armas ja aitäh. Ma olen alati olnud arvamusel, et sõpru tuleks kogu aeg meeles pidada, kuid kui meie kiires maailmas ei saa inimesed sellega ise hakkama, siis tuleb võtta kasutusele karmimad meetmed ja korraldada eraldi päev. Valentinipäev siin, sõbrapäev kodus.
Muah! Aitäh, et suudate mind välja kannatada :)

"Hea sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing, mu silmad ning mu kõrvad ning mu perekonnaring..."(Leopold)

"Ole sõber alati, muidu teen sust salati." (2. klassi salmik)

"Don't walk in front of me, I may not follow. Don't walk behind me, I may not lead. Walk beside me and be my friend." (A. Camus)

"The best antiques are old friends."


Pidu pidi ka olema, aga selle lükkasime reedele edasi, sest Gabriella on mingi salapärase viirusega voodis ja mina... mina sõin just 3 küüslauguleiba ja jõin ühe tee sidruniga. Homsest olen virk ja ilma nohuta.

Bürokraatia lipulaev- Belgia

Tähendab, täna sain targemaks. Mõnda asja teadsin varem, mõnda mitte.

Olen sattunud maale, kus mõni aspekt on üsna üllatav:
10 miljonit elanikku
3 regiooni keele järgi
3 regiooni kultuuritausta järgi
Brüssel (mis on Belgia pealinn, ühtlasi Flandria pealinn, kuid mitte Valloonia pealinn, kuid ometigi prantsuse keelt kõneleva elanikkonna pealinn, ma arvan, et nüüd sai õigesti... lisaks sellele väidavad osad, et Euroopa pealinn, selle üle annab vaielda, mina teatasin õppejõule, et ma ei määraks pealinnu nii suure hooga, oleneb ikka sellest, mis aluseks võtta; ta nõustus pärast mõningast vaidlust...)
3 riigikeelt
7 parlamenti (!!!!)
4 välisministrit (ojaaaa!!!!!!!!!!)

Ja tuletan meelde, et elanikke ei ole 800 miljonit, vaid 10 miljonit.

Kaks viimast fakti on ääretult vahvad. Nii palju bürokraatiat, et ei usugi. Pole siis ime, et EL on üks suur bürokraatiamasin, kui selle üheks asutajaliikmeks oli Belgia. "Well, in that case we should concider ourselves happy not to have more byrocraty in EU." Minu kommentaar 3 tundi kestnud loengule. Ja ma ei jätnud seda enda teada.

Ja üldiselt olin õppejõuga vaidlemise tujus. Nimelt tuleb teha grupitöö teemal immigratsioon ja asüül ning seda lähtuvalt oma maa vaatevinklist. Ja siis püüdis ta moodustada gruppi, kus oleks eestlane, soomlane ja hispaanlane. Selgitasime (algul mina, aga siis tuli abilisi), et Hispaania ja Eesti migratsiooniga seotud probleemidele ühise vaatevinkli loomine on enam kui keeruline. Tema ütles, et võib ju leida mingi lähenemisnurga. Ma vastasin, et kindlasti võib, aga vabandust, ma hetkel ei näe ühtegi, kas te võiksite mõne näite tuua? Seepeale nõustus ta kompromissiga: 2 soomlast+ eestlane. Ja seda ma olin algusest peale soovinud. Seega ei olnud see suuremat sorti kompromiss.

Aga 4 välisministrit! See ei ole normaalne. See oleks umbes, et Lõuna-Eestil oleks oma välisminister ning Põhja-Eestil oma. Ja kui oleks ametlik visiit, siis lähekski kaks välisministrit. Tegelt, miks mitte ka oma välisminister Ida-Eestile ja Lääne-Eestile. Why not! Poliitika.

Minu elukaaslane

Mõnda inimest kindlasti huvitab, kellega ma koos elan.
Siin ta on... Gabriella, minu kallis korterinaaber.

Rahvus: soomlane
Meeste pilkude arv päevas: liiga palju, et kokku lugeda
Iseloom: väga sobiv
Kogutud telefoninumbrite arv: 2 (Said ja Jorge)

Piimaotsingud lõppenud

Viimaks leidsin piima, mis kehtib nädala! Ja maitseb umbes nagu piim, üsna positiivne omadus. Rohkem piim kui see, mis kehtis 2 nädalat. On põhjust tähistamiseks.

Friik

Täna vaatasin kokku kolme õnneliku lõpuga filmi. Esimese lõpus tundsin, et oh, võiks ikka amore olla. Teise lõpus tundsin, et mille kuradi pärast ma seda vaatasin. Mõlemad olid teen-movied. Meil polnud midagi paremat teha, sest olime end suure pidutsemise järel siiski voodist välja vedanud, kooli longanud ja leidnud sildi: lecturer ill. Kell oli 9.55.

(Vahemärkus: Ühes filmis oli itaallasest karakter ka... Paulo. Kreet ja Eneli, naersime end hulluks. Paulo küsis Eleanori järele, ütlesin, et lahkudes ta nuttis ja karjus "Paulo, I don't wanna leave you. Where are you, Paulo??!!??" :D)

Siis oli paus, käisin linna peal pildistamas (ühtlasi ka välisüliõpilaste welcome party-l, mis oli ilmtingimata üks viimase aja juramaid üritusi, korraldajad olid toredad, aga üritus, nomaeivõi). Kolmanda filmi lõpuks sain aru, et kõik on võimalik, inimesed kipuvad oma tundeid ignoreerima ning hiljem on hilja (bla bla bla, kes meist seda poleks enne teadnud?).

Lisaks rikastusin ka teadmise võrra, et happy moviede vaatamises tuleks teha paus. Pikk. Ning konsentreeruda asjalikematele tegevustele. Nagu näiteks friikartuliputkas salsa tantsimisele ning pärast seda mõnda aega juhtme ajamisele kohalikega. Nii juhet pole ammu ajanud.

"Ahjaa, ma töötan Duracellidel ja sina?"
"Meil on hullude inimeste klubi, sa võid ka liituda. Ma olen administraator seal."
"Kusjuures lae magneetilisus suureneb, kui patareid tühjenevad."
"Tuled siis meie klubisse, me poole tunni pärast kohtume. Me üldse kohtume öösiti, et oleks kreisim."

Watever, laen. Akusid.

Homme läheme jälle pesulasse. Ja võtame oma muusika kaasa. Ja omad söögid-joogid. 2 tundi ikkagi. Hiljem sorteerime musta värvi sokke, mida on algse 10 asemel näiteks 7. Võta siis kinni, kelle omad seekord pesumasinale lõunasöögiks jäid.

Welcome party kohta veel niipalju, et see ei olnud party, vaid rännak mööda linna. Gruppides. Hiljem tuli teha ka grupipresentatsioon. Meie teema oli "Gent and food", sellest ka pildid. Laul oli ka. Barbie Girl ainetel.

I'm a chocolate girl, in my candy world, I'm made of chocolate, let's go have fun mate... Etc. Ja seda ma räägin sellepärast, et võitsime võistluse. Auhinnaks olid üleõla kotid, mille üle oli kõigil hea meel, sest rattaga sõites on kaunid käekotid kasutud. Ka lubati saata kinopiletid, tahame näna Match Pointi (uueks lemmiknäitlejaks Matthew Goode ;)). Kaunis.

Koolist ja Edgar aka Dirkist

Mu Trading Politics'i ja European Economics'i õppejõud sarnaneb märkimisväärselt Edgar Savisaarega. Aga ta nimi on Dirk. Kui Savisaarel on kadunud kaksikvend, siis võib teda Gentist otsima tulla. Dirk ei tea arvutitest eriti palju ja ta ei püüa ka. Küsib meilt.

Muidu koolist veel niipalju, et sarnaselt Kreeda kogetud Hollandile, tuleb meilgi teha umbes mustmiljon rühmatööd, aga praeguse seisuga tunduvad nad tehtavad. Muuhulgas tuleb meil esitada juba eelpool nimetatud aines ettepanek mõne uue ELi direktiivi või regulatsiooni vastuvõtmiseks ning suuta seda ka kaitsta. Nagu neid ELi direktiive veel vähe oleks.

PR on siiani olnud tarkuse ema ehk kordamine. Nüüd on lootust, et ehk ma isegi tean materjali. Õppejõud küsis mult enam-vähem iga kahe slaidi järel: Triin, kas sa sellest oled kuulnud? (noh kui keegi teine rühmast ei suutnud loogilist vastust välja mõelda). Lõpuks jõudis ta järeldusele, et ma võiks tema asemel õpetada. vaatasin siis, et ei vähenda ta autoriteeti ja olin järgnevad 1.5 tundi vait. Pausi ajal oli ta rõõmus ning küsis: "Triin, see teine osa oli sulle uus jah? Ma vaatasin, et sa ei öelnud midagi." Ütlesin: "Not exactly new." Rohkem meil temaga loenguid pole.

Business Englishi õppejõud on tõenäoliselt Richard Brandsoni fänn, sest ühe kohustusliku kirjandusena peame lugema ta autobiograafiat (millest ma poolt lugesin enne jõule ja see oli lõbusalt kirjutatud, soovitan) ning teise kohustusliku kirjanduse raamatu võime ise valida, kuid soovituslikus nimekirjas on veel 3 raamatut Brandsonist. Sama õpetaja viis tunni alguses läbi ka väikese infotunni tähtsamate Genti klubide-pubide-restoranide kohta. Nüüd teame üsna täpselt, kuhu võib minna. Ahjaa... ja loomulikult ütles ta, et mul on aktsent, et kus ma enne õppind olen. Ütlesin, et töötasin Iirimaal, mille peale ta hüüatas: "Ah sellest see aktsent!" ja seletas mulle ära, kus on Genti lahedaim iiri pubi.

Seega. Kõik on cuula buula.

Yves Klein

Siin ta on, kogu oma hiilguses. Ühtlaselt sinine maal. Tema kõrval oli ühtlaselt tumehall maal, aga veidi suurem.

Tuleb võtta valge paber ja värvida see kollaseks.

Must know

1. Genti Eurolinesi müügipunkti müüja-juhataja-kassiir, misiganes, on idioot. Sain täna kinnitust. Seega ma ei eksinud, kui ma teatasin Pariisi sama ameti müüjale pühapäeva õhtul, et "In Gent (Eurolines office) they are very annoying aswell".
Pariisis nimelt teatati "Noo tikeet noo departüür..." Aga see on nii pikk ja nii mõttetu jutt, mille kogu point seisneb selles, et õppige prantsuse keel korralikult selgeks, sest te ei saa ju ometigi oodata, et rahvusvahelise bussijaama INFOpunktis võiks keegi rääkida mõnd muud keelt, kui prantsuse keelt.

2. Kui teile meeldivad hotellitoad a la Poola in Paris, on täiesti möödapääsmatuks ööbimiskohaks Hotel Pont-Neuf (mina hääldan nii, nagu kirjutatakse). Teile avaneb miljonivaade suurest ning õhku läbilaskvast aknast tänavale, mille nime te hiljem ei mäleta, kuid kus kindlasti oli kohvik-pub-deli. Lisaks avar vannituba ning soojusega kokkuhoidev radiaator. Hotelli administraatoritest üks räägib korralikku inglise keelt, ülejäänud, njah... Koristaja räägib puhtalt kehakeelt, seega radiaator on lõpuks kasutusel ka kütteelemendina. Samas, asukoht on vingem, kui Radisson SASil või Hiltonil. 4 minutit Louvre'st.

Ja minu võrdlus Poola hotellidega on kujunenud juttude põhjal. Me kõik teame jutte Poola hotellidest, kas pole?

3. Kordaks veelkord üle esimeses punktis mainitu: õppige prantsuse keel korralikult selgeks... Seda muidugi juhul, kui te tahate Pariisi minna.

4. Kokku nägime oma reisi jooksul vähemalt 9 eestlast, kuulsime ja siis nägime. 7 neist olid Pompidou keskuses. Väga kultuurne rahvas ma mainiks.

5. Moodne kunst on vahva, kuid Yves Kleini Monochorme IKS 3 (1960) oli ikkagi liiga kreisi. Ma olen ka nüüdsest kunstnik, sest ma värvisin terve märkmepaberi roheliseks (seoses sellega propageerin rohelist eluviisi, prügi sorteerimist ja vee kokkuhoiu vajalikkust).

6. Louvre on suur, ilus ning väga kultuurne, kuid tõesti, ärge planeeriga seal rohkemat kui 3 tundi. Rohkem ei jõua. Kunst võib olla väga väsitav. Eriti jalgadele. Mona Lisa vaatamiseks võite planeerida tugevad 2 ja pool sekundit. Maksimum. Kas keegi palun selgitaks mulle, miks just SEE maal? Ma mõistan, et Leonardo da Vinci oli geenius, kuid see maal ei kuulu kindlasti ta parimate geniaalsuste hulka, kui seda üldse geniaalsuseks nimetada.

7. Kui teid pannakse maha suvalises kohas Pariisis ning te mõtlete, et hohohooo, mis võiks olla Pariisi Oxford Circus või Piccadilly Circus, siis meie otsustasime, et see on Opera ning jõudsime üsna kesklinna. Sest meie pärimisel "centraaal statiooni" (prantsuse aktsendiga muidugi) kohta, teatati meile järjekindlalt, et minge metroosse, meid tiriti sinna. Selle peale ma tulin ise ka! Daa.

8. Olge valmis pidevaks turvakontrolliks. Enne muuseumisse sisenemist tuleb ilmtingimata minna läbi kas turvaväravatest või turvakontrollist või millegist muust, millel turva eesmärki suurt ei ole, pigem selline hoiatav eesmärk.

9. Pompidou keskuses saab seljakotte vabalt jätta garderoobi, kohvreid mitte.

10. punkti ei ole.

Täistunni Eiffel

Tulesära hea teate meil viib, kaugele veel tuleb tal minna...

Seda peab tegelikult ikka ise nägema, kuidas see sära on kaugele näha ja peegeldub mõne kaugemal asuva tänava poeaknalt...

Paris, mon cherie!

Nüüd on igatahes Pariisis ka käidud ja teada, et tahan veel. Mõnus oli. Palju mõnusam kui London. See võib olla tingitud ka sellest, et Londonile olid mul suured ootused ning kuna ma neis veidi pettusin, siis Pariisilt ei julgenud midagi loota.

Kaunis arhitektuur. Majade mastaapsus. Tänavate sagin. Kunstimuuseumid. Rothko raamat.

Kõike seda häiris vaid veidi külm ilm ning see, et mul ei õnnestunud raamatupoest leida pra-ingl-pra sõnastikku.

Soovitan, aga ärge end liigse turismitamisega kurnake.

Ja Eiffeli torn pimedas on lihtsalt imekaunis. Seda tõestavad umbes 60 pilti.

I'm a Ferrari 360 Modena!

You've got it all. Power, passion, precision, and style. You're sensuous, exotic, and temperamental. Sure, you're expensive and high-maintenance, but you're worth it.

Take the Which Sports Car Are You? quiz.

Defect...

Uue vannitoa valgustusega peeglid...

Killukesi argipäevast...

Ma leidsin oma korterist uue toa!

Tähendab, ma ei uskunud, et selline asi on võimalik. Aga täna leidsin oma korterist uue toa.

Nimelt on nii, et mu korter on ehitatud mingi büroo või ma ei tea mille asemele. Ja oli näha, et vannituba on hiljem sisse ehitatud. Aga vannitoast läks üks uks, mille võtit mul polnud. Eile käisin Gabriellale võtmeid nõudmas (ta saabub pühapäeval, mu korterikaaslane) ja sain kaks punti võtmeid, millest üks kokku orgunnida ja nende võtmete hulgas oli ühtlasi ka üks uus võti. Mõtlesin, et see võib olla salajase ukse oma ja katsetasin.

Ma eeldasin, et leian mingi koristustarbeid või ma ei tea, torusid täis ruumi... Aga selle asemel oli seal... Meestetualett! Kolm pissuaari (millest üks on kirja järgi katki ja kaks eraldi WCd. Ma olin alati tahtnud meesteWCs käia! :P

Igatahes on asja boonus, et seal on ka kaks korraliku lambiga peeglit, mis teeb me elu tunduvalt lihtsamaks, sest meil siiani oli ainult üks.

Asjale on seletus ka. Käisin eile küsimas, et mis mu ülemisel korrusel toimub. Seal pidavat aeg-ajalt seminare tehtama. Ma nimelt vaatan oma aknast ühtlasi sisse ka panga aknasse. Ja tõenäoliselt ongi see WC seminarikülastajatele mõeldud.

WCl on eestuba, kuhu viivad kaks ust... Minu vannitoast ja üldisest koridorist. Naabreid mul pole, aga kui peaks pidusid korraldama, on külaliste WC.

Pildid on mõeldud illustreerivaks materjaliks :)

Eesaed ilusate autodega

Teiseks mu frontyard. Erilist tähelepanu pühendada ilusale saksa autole, vanale ja kaunile inglise autole (1954.a), värvilisele lehmale ja mu rattale. Tagaplaanil olev prantsuse auto on mitteoluline.

Tagaaed

Esiteks minu tagaaed. Silla taga vasakut kätt on mu vannituba.

Ühe ajastu lõpp

Nähtus nimega Suur Igavus on nüüd läbi. Täna vedasin end lõpuks raamatukokku ning igavusest hakkavad mind loodetavasti päästma;
- Martin Lindstromi "Brand Child", mida olen juba ammu lugeda tahtnud, kuid aega polnud ning...
- Jack Trouti "Big Brands, Big Trouble", millest ma ei tea midagi, kuid pealkiri tundub piisavalt intrigeeriv.

Raamatukogus olid vägagi sõbralikud inimesed, kes muretsesid, et kas ma arvutis ikka hollandikeelsest kataloogist aru saan. Ütlesin, et üldiselt ma räägin saksa keelt, seega vast saab hakkama. Ja saingi. Ei ole just kõige keerulisem, kui ainus sõna, millest pead aru saama, on: zoek. Kõik võivad ise arvata, mida see tähendab.

Muidugi ei teadnud nad seda, et ma olen niivõrd tuus, et hollandi-inglise ja inglise-hollandi sõnaraamatu asemel ostsin ma täiesti tahtlikult hollandi-hollandi sõnastiku. Aga see on algajate oma, seegi lohutus.

Pärast neid kahte raamatut on kavas hakata lugema hollandi keeles, selleks ongi sõnastikku vaja ;) See keelekursus on end ammendanud. Alguses oli küll tore, sai kiiresti palju teada, aga nüüd on hoog raugenud, sest enamik hispaanlasi on veidi kummikud ja nende tõttu ei saa kiiremini edasi minna. Pläkutasime juba 2. tundi järjest (mis siis reaalses elus tähendab kokku 7 tundi): Ik strijk niet graag. Ik lees graag. A la, mida meile meeldib ja ei meeldi teha.

Muidugi mainiks tõe huvides kohe, et prantsuse keeles näiteks hakkan mina kummikuks. Ja seda juba 1. veebruaril.

P.S. Kui keegi teab rohtu krigisevate arvutiklahvide vastu, siis andku teada. Oliiviõli vahelevalamine ei kuulu soovituslike hulka.

Absoluutselt crazy

Imedemaa ÕIS

Usun, et kui õpite TÜs, siis olete isegi külastanud imedemaad ÕIS. Kohta, kus võib veeta tunde ja leida palju informatsiooni, kuid mitte alati vajalikku informatsiooni. Seda pole tihtilugu ette nähtud või kui ongi, siis peab kõvasti otsima. Ikka hingega.

Ma ei hakka rääkima sellest, et õppejõud ei viitsi oma materjalide esitlemiseks ÕISi kasutada ja eelistavad mingeid muid kodulehekülgi. Aga kogu 3+2 süsteem, igal aastal uuesti ilmuvad õppekavad ning ÕIS kokku ei sobi. Olles täna püüdnud end veenda, et mul on võimalik võtta oma õppekavas ette nähtud aineid, sain lõpuks teada, et poolt minu ühest erialamoodulist enam ei õpetata. Svjo, auf wiedersehen. Sinna läks minu plaan saada teadmisi erinevatest suhtekorralduse valdkondadest. Aga ÕIS on selline korralik, loeb täpselt, mida sa võtad ja ei võta.

Miks oh miks peavad eksisteerima moodulid? Por que ma ei või niisama targaks saada, ilma selgeks tegemata reegleid jälgimata (uue õppekava järgi tuleks valikaineid võtta ka blokkide kaupa! No mismõttes?). Ja nagu ma olen aru saanud, siis ei saa keegi päris täpselt veel aru, kuidas need moodulid käima peaksid. Aga kõrghariduse tase on meil kõrge. Jee rait!

Kogu see õppekavades ja ÕISis tuhlamine viis ajuseisundi täiesti uuele segaduse tasemele. Isegi hea muusika ei aidanud selle raviks. Läksin ja kuulasin tv.ee-st Meie Mehe "Jõulud segi". Aitas. Esimest (ja loodetavasti ka viimast) korda elus oli Meie Mehest kasu. Ajuvabadusele saab vastu ainult ajuvabadusega.

Hellikute kodukeemia

Sidrunhapet siin ei müüda, selles olen üsna kindel. Vene poodi ei leidnud, aga ma arvan, et kusagil ta kindlasti on, peaks kursuse lätakatega rääkima.

Ühest poest leidsin ainult veiniäädikat, otsustasin, et sellega võib veekannu puhastamine lõppeda parimal juhul veiniga, halvimal veekeedukannuta. Algaaj kodukeemikuna otsustasin selle variandi mõneks ajaks kõrvale jätta. Teisest poest leidsin lausa 3 äädikat. Hellikutel muidugi 30% äädikat ei ole, vaid ainult 7% ja 8%. Kuna 7ne maksis palju vähem. Täpsemalt €0.32, siis see läks kaubaks. Nüüd on teada, et kui 30% äädikat on mul kannu puhastamiseks läinud tavaliselt väike sops, siis 7%st läks... sops alla 1 liitri. Aega läks aga asja sai ma ütlen. Nüüd on mul veekeedukann, mille koguhind oli €5.32. Not bad.

Muidu sajab siin vihma, kuigi hommikul oli isegi härmatis. Vihm ja rattasõit ei paku maksimaalset naudingut, kuid saab hakkama.

Kusjuures eile oli nii tegevusrohke päev. Kui tavaliselt pean ma tegema täpselt 1 asja ehk siis vedama end pool 9ks keelekursusele, siis eile kadus seegi osa. Tore küll, terve päeva mitte midagi teha on raske, endale tegevuse väljamõtlemine ka raske. Esmaspäeval püüdsin seda ennetada ning käia raamatukogus, aga mingil seletamatul põhjusel satun ma alati nende otsa, kes ei spreeki engelsit. Mu keeleoskus jäi nõrgaks arusaamaks, mida nad kõike mult tahavad.

Nii veetsingi esimese poole päevast nii kasulikult kui see on võimalik: magades. Ja teises pooles pesin üle väga pika aja käsitsi sokke. Pesumasin on jäädavalt puuduvate nimekirjas. Tal parem olgu töövõimetusleht ette näidata.

Katlakivi

Minu viimase nelja päeva põhiprobleem on see, et millega saab veel veekeedukannu puhastada peale äädika. Soovitati proovida sidrunhapet, aga hellikutel siin ei müüda sedagi. Kõige jaoks on oma keemia, aga eestlase hing ei anna alla. Ma ei osta kolme euro eest poole liitrist katlakivi eemaldajat. Mitte veel.

Lähen linna vene poodi otsima. Peab olema vene pood! Sealt saaks hapukurki ka. See oleks boonus. Siis saaks kartulisalatit teha.

No ma ei teagi...

Täna on Belgia külm jälle ja ilmateade ütles, et sel nädalal on üldse külm. Õnneks ei eksisteeri minu elamises kraadiklaasi, nii ei teki võimalust tühjast paanikat teha. Rattaga on vähe rõve mäest alla panna, tuul puhub läbi.

Aga täna möödusin poest nimega "Blessed African Shop", mille uksel oli kleeps I love Jesus (love asemel oli suur punane süda). Njah...

Muidu läheb kõik nii nagu ikka tavaliselt läheb. Hommikul hollandi keele tunnid, pärastlõunal oma asjade ajamine, õhtuti täidan organeid koos norrakatega. Pühapäeval leidsime turu, see oli üsna seff...

Positiivse küljena võiks välja tuua veel fakti, et mind ei ole jalgrattaga ikka veel alla aetud ja tundub, et see polegi siin kobeks. Kiivrite kandmine pole ka kombeks, seega kui aetaks alla, oleks ohtlik.

Vaal Thamesi jões

Thamesi jões ujub alates neljapäevast vaal, kes lihtsalt eksis sinna ära. Minu arvates täiesti kreisi lugu ja seejuures kurb, sest vaevalt, et vaene vaal teadis, et ta ei valinud supluseks just kõige puhtama jõe.

Lugu ise saab lugeda siit.

Aga pigem soovitan lugeda BBC-d.

"But at 0830 GMT on Friday, a man on a train called in to say he might have been hallucinating, but he had just seen a whale in the Thames."

Usun, et vaal on ikka juba väikeses paanikas.

Loenguid ka debiilikele

Praegu peaksin ma olema poolel teel hispaanlaste korraldatud peole, aga kuna mu kõht valutab, otsustasin olla mitte-seltskondlik ning kodus istuda. Sellele eelnes tavapärase norra-eesti õhtusöögi vahelejätmine, täna oleks olnud sööjaid 8 ringis. Igatahes toodi mulle kana tikka-masala just ukse taha. Mina seda muidugi süüa ei saa ja nokin linnukese kombel kastmest vabu paljaid riisiteri.

Peole mineku asemel mõtlen välja ideid.

Tutvusin oma tunniplaaniga ning koolipäevadega suudavad sammu pidada vabad päevad. Näiteks on mul 1.-17. aprillini vaheaeg. Tegelikult on mul 27. veebruarist kuni 5. märtsini ka vaheaeg. Pluss veel mõned vabad reeded ning niisama pühad. Seega kuidagi palju vaba aega (sest no tegelikult on mul praegu ka ju vaheaeg). Lisaks veel seminaripäevad Brüsselis, Prantsusmaa külastamine prantsuse keele õpetajatega, et harjutada õpitut.

Kõik vaheajad kokku annavad 47 ECTSi või isegi rohkem. Koduses arvestuses veidi üle 30 AP. Nii võiks arvata, et läheb karmiks andmiseks. Eks räägin, kui asi on käes.

Aga täna igatahes loen korralikult kursuste tutvustused läbi. Ainete nimetused on igatahes paljutõotavad, nt verbal, non-verbal and business communication. Muudes ainetes domineerib case study, report and oral presentation :) Lisaks on terve hulk arvutiga seotud aineid. Muuhulgas õpime kodulehekülgi koostama, üles panema ja haldama.

Vahepeal tekkis oht, et saan siin targemaks. Aga selle välistas ka üks idikate loeng: kuidas kasutada digifotokat ja tehtud pildid arvutisse saada. Ja sellele kulutatakse - 1 practical lesson (1.5 h) regarding the use of the equipment (digital camera, scanner)

Ma ei teagi, kas sellest ajast piisab.

Lisaks sean suure kahtluse alla ka Business English loengud, sest neid annab belglane ja arvestades hispaanlaste keeleoskust ei saa sealt väga kõrget taset oodata. Tõe huvides olgu ära märgitud, et üks hispaanlane räägib inglise keelt üsna hästi. Aga loodan, et ei ole nii hull kui Tammelo, ma sureks igavusse.

Suurte vaheaegade käigus võin ka Eestisse sattuda. See on üks idee muide.

Aga sellel nädalavahetusel saan oma uue arvutiga sõbraks. Ta on Belgias üsna õnnelik, saabus eile Eestist ja ütles, et seal oli väljakannatamatult külm. Keerasin radikad põhja, et tal soojem hakkaks. Ühtlasi hakkan talle nime otsima.

Lisaks sellele tuleks leida pesumaja või vähemasti pesukauss ning veekeedukann, sest pliidi peal veesoojendamine on ikka liiga porno tegevus. Teine võimalus on hakata tee asemel kohvi tarbima, sest kohvimasin mul on.

Säilib ka lootus, et mu nädal aega katki olnud lampi tullakse parandama homme hommikul kell 9. See tähendab liiga vara, aga valida oli 7.30 ja 9 vahel, usun, et valisin siiski parema variandi. See töömees on seff kuju. Vuntsiga ja sõbralik. Mulle tundub, et vuntsidega mehed on kas perverdid või vägagi sõbralikud. Suur üldistus?

Ja lõpetuseks. Kopenhaageni lennujaam on kinni. Mikk maandus kusagil suvalises Taani lennujaamas ning sealt minema ei saa, sest saartevaheline sild on ka kinni. Asja positiivne külg on see, et nad maandusid Legolandi lähedal. Minu arvates oleks olnud palju vürtsikam kui nad oleks maandunud legolennuväljal.

Kui hüppame, siis muudame

Palju huvitavam on see, et meil on võimalik peatada kliimasoojenemine. Tähendab, idee on kaunis, aga kahjuks üsna võimatu.

World Jump Day
20. juulil
11:39:11 GMT

Idee: nihutada maailma oma orbiidilt, Eesti nihkuks kusagile sooja kohta nagu Hispaania. Meie seda ei näeks, aga võib-olla meie lapselapselapselapsed.

Ene Ergma ütles, et see pole siiski võimalik.

Aga idee on hea. Äriidee. Roheline ka.

Mina olen kliima soojenemise pärast mures. Mina hüppan.

Nii vahva!

Arvestades, et mul polnud korralikult netti ja Pealtnägijat ka siin ei näe, siis on täiesti arusaadav, et Eestit tabanud suurest skandaalist kuulsin eile alles Brüsseli lennujaamas, kus üks Brüsselis paiknev euroametnik oma ämma oodates mulle lühikokkuvõtte tegi. Päris naljakas kui aus olla... Kaugelt tundub see ERITI naljakas.

Koju jõudes süvenesin teemasse, aga mitte liiga sügavalt. Ikka pealiskaudselt nagu kõik seda teevad. Tänagi olen veel Kahvli ja muid lõike vaadanud. Teate, vabandage, aga see on absurd! Ma peaks olema rõõmus, sest Arnold Rüütel pole mu lemmikpoliitik. Minu jaoks ta ei ole kunagi sümpaatne olnud ning ausalt öeldes ei huvita mind ka ta eraelu.

Ma saan aru, et kole, pissiti katuselt ja löödi laua peal tantsu. Esiteks... njah... alkoholi mõjul on kõik mehed tegijad ja kõik naised ilusad, seega katuse asemel oli ilmselt esimene korrus ja pissimise asemel trepil istumine, näiteks. Okei, oletame, et pissiti katusel. See oleks nõme. Nad ei oleks pidanud katusele jõudmagi, nõustun, kuid pigem ei ole seal küsimus enam Arnold Rüütlis, vaid selles et noorus on hukas ja ei austa Eesti riiki. Vot.

Muidugi on kahetsusväärne, et lihtsalt ühte uksekoodi teades saab vabalt Kadrioru lossi. Väga kahetsusväärne.

AGA kes teist ei ole mitte kunagi käinud kellegi juures kodus peol, kui vanemad/vanavanemad on ära? Mina küll olen.
Kes teist on alaealisena alkoholi tarbinud? Mina küll olen.
Kes teist on sellist pidu pidanud? Mina pole, vanemad olid tavaliselt kodus.
Narkot ma tarbinud ei ole, aga kui mina olin 16, siis see polnud nii popp. Selle üle on mul hea meel. Jah, need noored olid alates 13. eluaastast, kuid maailm on vahepeal edasi liikunud ja see oli ju ammu teada, et selles vanuses noored pidutsevad ja seksivad. (Ja see on ka põhjus, miks minu tulevased lapsed ei saa kodust välja enne kui nad on 21, mitte et see oleks parim lahendus).

Kas ma kuulen kusagilt: need tüdrukud peavad teadma, et nad on presidendi lapselapsed ja vastavalt ka käituma? Nüüd kujutage ette, et te olete 13 ja keegi ütleb teile, et sa ei tohi teha seda, teist ja kolmandat, sest sa oled selle või selle laps. 13 on teismeline. Teismelised mässavad. Teismelised ei käitu nii nagu nad peaks käituma. See on elu.

Jaa, president on rääkinud koduväärtustest jms, aga ausalt öeldes, väga paljude vanemate jõud ei käi oma teismelistest poegadest/tütardest üle. Ja vahet pole, kes on nende vanemad/vanavanemad. See, et meie olime teismelistena normaalsed (mitte alatija mitte kõik), ei muuda fakti, et teismelised on saatanast :P

Muud aspektid:
riigisaladus: no ma ei tea, aga kui riigisaladusi hoitakse umbes lauasahtlis, siis ei ole see mingi saladus. Kui keegi vajab riigisaladust, siis ta saab selle muul viisil, kui kusagilt peolt.

riigi maine välismaal: hallooooo???!!! Millest siin räägitakse? Enamik inimesi maailmas ei tea, et Eesti eksisteerib. Neist, kes teavad, et eksisterib, enamus arvab, et Eesti asub Aafrikas või Lähis-Idas. Ja mitte kedagi ei huvita, mida teevad mingi suvalise riigi (vabandust, aga maailmamastaabis) tundmatu presidendi tütretütred presidendi lossis. Kui nad pole G. Bushi või kuninganna Elizabeth II lapselapsed, ei huvitagi. Okei, me naabrid meid teavad ja võib-olla ilmus lehes mõni nupp, aga usun, et soomlased on praegu pigem orienteeritud sellele, kellest saab nende järgmine president, mitte sellele, mida teeb Eesti president.

presidendi institutsiooni rüvetamine: pigem Kadrioru lossi kui eestlastele Presidendi institutsiooni sümboli rüvetamine.

Mõnus suutäis meediale. Võib-olla ma arvaks teisiti, aga distansilt tundub see lihtsalt hale. Aga lõpuks ometi on meil päris oma korralik skandaal.

P.S. Presidendi Kantselei suhtekorralduse tegutsemine on aga alla igasugust arvestust.

Ja Martinist on mul kahju, et julgestuspolitsei sattus tule alla just siis, kui tema on veel nö roheline. Samas, praktikas õpib kõige paremini :)

Vihma sajab, kõik ujub...

Täna algas tõenäoliselt Belgia talv, eile tegelikult. Sajab.Vihma. Selle positiivne külg on see, et on üsna soe. Kurjad keeled räägivad muidugi, et soojast saab tuuline külm. Selleks ma valmis pole. Talveriided jätsin koju.

Sain lõpuks ka oma üliõpilaspileti. Tegelikult sain selle eile, aga siis oli mu perekonnanimi Vispanuu ja kuna ma ei tahtnud olla "kalaroog+uu", siis ajasin selle korda.

Midagi väga naljakat pole juhtunud. Kui välja arvata see, et täna hommikul küsis David (hispaanlane, kes istub mu kõrval hollandikeele klassis): "Triin, miks sa täna nii tõsine oled?" Vastasin, et hakkan hiljem naljakaks. Ju ma olin eile lõbus. Aga ma sain eile öösel ka paremini magada.

Mul on ka old school ratas :) Linnaratas, peenikeste kummidega, üks norrakas juba kukkus. Trammirööpad on me vaenlased.

Ja loomulikult tegime ka täna norrakatega õhtusööki.

Ik ben Triin en ik kom uit Estland.

Ik woon in Gent, meen normaal woon ik in Tartu.

T2na oli mul esimene hollandi keele tund... Nagu n2ha on hollandi keel nagu saksa keel, v2ikeste erinevustega.

Hetkel istun j2lle norrakate juures ja kasutan nende arvutit ja nende netti :P Minu nett v6ib saabuda kolmap2eval, aga iial ei tea. S6ime just j2lle, homme kokkan vist mina... Kaks 6htut on nemad kokanud... Itaallane ytles, et ta on ka seltskondlik j2rgmisel n2dalal ja hakkab kokkama. See on positiivne, et saab sooja toitu :)

Homne plaan on rentida ratas, saada sportimiskaart (ja kolmap2eval l2hme plaani j2rgi sulgpalli m2ngima :D) Sportlikuks tuleb hakata.

Mul oli toas selline probleem, et polnud kappe ega midagi, aga t2na avastasin, et siin t88tab yks t88mees ja tal on kaks salakambrit minu korteri juures ja seal on igast toredaid asju... Nii hankisin endale sahtliposti (mis t2hendab, et tegelikult ma ei peakski hakkama riiulit ehitama, aga ma vist ikka... huvi p2rast...) ja ka paberihoidja (v6i ma ei tea kuidas neid nimetatakse, plastmassist ja laua peal, dokumendid k2ivad sisse). Eniveis, sellega hoidsin kokku v2h 6 eurot. Palju 6nne mulle! Saab 2 korda syya, 2 ja pool isegi. Igatahes t6estab see, et vahepeal tasub igale poole ronida.

Hollandi keele tunnid on nyyd ainsad asjad, mis toimuvad. See t2hendab, et hommik kuni kella 12ni on sisustatud, aga p2rast seda on h6kk... Lakkevahtimine (sellest ka plaan ise riiul ehitada pappkastidest, et oleks midagi teha...).

T2na sain j2lle 4 pappkasti juurde, samasuured k6ik. Nyyd on mul 7 pappkasti kokku, sel n2dalal hakkan ehitama. Lisaks sellele leidsin odava poe isegi Eesti m6istes, kust ostsin k88ki 50 eurosendised pajalapid ning sama kallid k66gik2ter2rikud. Muidu ikka paar eurot. Kusjuures v2ga ilusad rohelised ka. Nunnu.

Aga l2hen nyyd aitan norrakate ISKU riiuleid kokku panna.

Mu belgia mobiilinumber: +32 485 648 655 (see oli aeg-ajalt blodnidile, aga tublile ja kallile Kaiele)

Ja aadress (jah, ma leidsin oma postkasti yles!!!):
minu nimi :D
Kouter 24
B-9000 Gent
BELGIUM


Ja muideks, mul on kokku 3 n2dalat vaheaega. V6ib graafikut uurida. Kuuleb-n2eb.

vol 2

Tegelikult k2ib eelmise blogi l6ppu veel see, et p2rast blogi valmiskirjutamist (seda viisi kasutan, kuni neti saan, kirjutan blogi enne valmis ja kannan m2lupulka kaasas, et kui n2en netti, panen yles)... Helistasid norrakad (kasutasime videophone-meetodit: r22kisime telefonis ja vaatasime yksteist akna pealt, a nad elavad kolmandal) ja kutsusid mind 6htust s88ma.

S6ime eriti head kana-tikka masalat ja riisi... Ja vist ei tuleks mainidagi, et see ei olnud mingi Uncle Bens, vaid asjad ikka india poest. Seega l2heb see pyhap2ev ajalukku p2evana, mil s6in korralikku sooja toitu 2 korda! Vapustav...

Ja nyyd me plaanime, kuidas nend ekorteri interj88ri kaunimaks muuta.,.. Neil on palju sefim korter kui mul, aga neil on ka 83-aastane naaber :P

Appelist blogima...

Tänase päeva eripäraks oli see, et ma ei kulutanud ühtegi senti. See teeb selle pühapäeva oluliselt erinevaks iiri pühapäevadest.

Hommikul (ok pärastlõunal) otsustasin minna korraks vaatama, et kas tõepoolest on kõik poed kinni. Tõsi ta oli. Pühapäevad ongi siin puhkepäevad, tuleviku tarbeks pean pühapäevadeks raamatuid muretsema. Siiski oli suur mu üllatus kui tavapärase suure platsi asemel oli mu maja ees lillelaat. Nimelt müüakse Kouteris pühapäeviti lilli. Ja kui palju orhideesid siin oli!!! Eestis on tavaliselt lillepoes 3 orhideed, siin oli igas telgis 30 ja rohkem. Seal küpses ka idee, et äkki ma peaks proovima oma toas tulpe kasvatada. Kevadeks. Ilus ju. Selle idee üle on mul aega mõelda järgmise lillelaadani nädalapärast.

Laupäeval olin siiski olnud piisavalt tark, et ungarlased enda juurde lõunale kutsuda (söögi ostsime kõik koos juba eelneval päeval). Seega kella ühe paiku hakkasime kokkama. Pärast pearooga: pasta mozzarella ja oreganoga, hakkasime küpsetama pannkooke. Kusjuures märkimisväärne on sealjuures asjaolu, et minu väga minimaalse köögiatribuutika hulka siin kuulub ka vispel, seega on korter justkui pannkookide tegemiseks loodud. Pannkooke sai üsna palju ja kolmekesi me neid ära süüa ei jõudnud, nii et palusime mu ühepäeva itaallasest korterinaabril kohale kutsuda oma tulevased korterinaabrid- norrakad. Ingrid ja Renate aitasid meil pannkoogid lõpetada. Ühtlasi leidsin esimesed natukenegi kreisid inimesed.

Meil küpses ka üsna kiiresti plaan ehitada minu ja nende toa vahele köis-messenger. Ehk siis midagi sellist nagu Bullerby lastes oli kahe maja vahel.. Et tikutopsis saadame üksteisele sõnumeid... Siiski, me majadevahe on circa 30 meetrit, nii et me ei tea, kuidas see tööle hakkab, aga me proovime. Otsime praegu piisava tugevuse ning pikkusega jõhvi vms.Nad lahkuvad märtsi keskel, nii et meil on aega vähem kui 2 kuud see plaan ellu viia. Nalja peaks saama. Lisaks sellele otsustasime, et hakkame linna pealt teisi välistudengeid otsima, sest muidu on kuidagi kasin.

Ühtlasi otsustasime ka, et kuna nende all elab 85-aastane vanamutt, siis pidusid peaks korraldama ikkagi minu elutoas, aga õhtusööke saab vabalt ka nende juures organiseerida.

Tegin tutvust ka oma õnnetu näoga naabriga, kes oli suutnud välisukse võtme ära kaotada. Mina seda igatahes võtnud pole. Selle selgituse taustal läksime sõbralikult lahku.

Homsest algab keelekursus, tahaks juba uusi inimesi. Mõni hull võiks ka leiduda, muidu hakkab veel igav ja seda juba juhtuda ei tohi.

Ja v6ib arvata...

Gent

Arvake ise, mis linn :D

Niipalju on mu Geishat! Tegelikult oli kaks v�ikest Geishat veel, �ks j�i pilditegemise ajaks kotti ja teine, noh sai lennukis otsa :)

The winner takes it all...

12. jaanuari mõtted

Brüsseli lennujaamast õnnestus mul väljuda kõigi oma kottide ning ka läpakaga. Hea seegi, eksole... Minu suureks rõõmuks läks 10 minuti pärast rong otseühendusega Genti. Ehk siis see võttis 1,5 tundi (tavapärase 1 tunni asemel), aga ümberistumist polnud. Otsustasin ohverdada pool tundi eeldusel, et jõuan ikkagi õigel ajal Genti ning kaob võimalus Brüsseli rongijaamas ära kaduda. Ja seda riski ma tahtsin tõepoolest vähendada.

Plaan osutus igati edukaks ning kell 21.30 kohaliku aja järgi vedasin end juba välja Genti rongijaamast. Loomulikult valest uksest, mis raskendas oluliselt trammipeatuse leidmist. Otsustasin nimelt hakata otsekohe üliõpilaseks ning võtta trammi, mitte takso. Jaurasin ringi oma kottidega ning tuli välja, et inglise keelega ei pruugigi siin kaugele jõuda. Kahelt esimeselt inimgrupilt, kellelt küsisin, et kust ma trammi peale saaks pileti osta rääkisid minuga ainult flaami keeles (või hollandi). Astusin rõõmsalt kolmanda inimese juurde, kes osutus kurdiks. Näitas kõrvade peale ja pomises neid oma sõnu.

Ühesõnaga jah... Bussipeatusest leidsin inimese, kes oskas “a bit” inglise keelt, number 1 trammi kohta ta infot jagada ei osanud. Seda kuulis aga naine, kes oskas mulle pool-prantsuse-inglise-keeles selgitada, kuhu ma minema peaks. Trammipileti sain osta juba inglise keelt kõneleva inimese pilgu all... Seda aimu mul muidugi polnud, kus ma peaks maha minema, aga alati aitab suur naeratus ja enam-vähem koha õigesti hääldamine, et inimesed naerataks ja teataks “We show”. Ja õiges kohas kupatati mind maha.

Elan väga kesklinnas ja täitsa suurte akendega korteris. Minu toa üks sein on aken :D Ja tuba oli oi kui kõle, kuid endale omaselt suutsin selles tunni ajaga luua paraja segaduse, et end kodusemalt tunda. Kõigepealt tõstsin oma toa mööbli ümber, sest endine paigutus ei kõlvanud kuhugi. Nüüd juba loob. Taustaks Mikult kingituseks saadud plaat, the winner takes it all!

See naine, kes mind sisse lasi meenutas nii hullult mu “saksa-ema” Angelikat, et noh ma ei teagi. Iseloomult ja käitumiselt just, mitte välimuselt.

Esimesed muljed Belgiast:
- kella üheksa ajal õhtul on siin umbes sama pime kui Eestis kella üheksa ajal õhtul;
- alkashid on siin samasugused nagu kodus: 1989. aastast pärit jopega ning meeldivalt lõhnavad vuntsidega onkelid;
- kõige rohkem raha hakkab ilmselt kuluma prügikottidele, sest kasutada tohib ainult ühte sorti (vabandust kahte, erineva prügi jaoks, eks) prügikotte, mida müüakse ainult kallites poodides ja 10 prügikotti pidavat maksma 12 euro ringis. 20 krooni 1 prügikoti eest! Ok, ma ei võrdle hindu enam;
- majad on mõnusad;
- internet on kallis, loodan, et jaanuari lõpus saabuv korterinaaber tahab ka internetti, muidu on karm. Tegelikult juba esitasin kaebuse sisse, et selline hind polnud kokku lepitud, loodetavasti aeg annab arutust.

Tänase päeva mõtted:

Eile ja täna käisime ungarlastest kursakaaslastega linna peal lällamas :P Tegelikult, Gent on imeilus linn ja täna oli 12 kraadi sooja. Veebrar ja märts on kohalike sõnul koledad kuud, tormidega ja puha :D Vajan vist ikka talveriideid.

Muideks. Mu tel nr: +32485648655

Aadressi kohta veel ei tea, iga paberi peal erinev.

Ja normaalset värsket piima neil ei ole tavalises poes. On ainult Milla-laadne ollus. Tervisepoes müüakse tavalist piima ka... €1.40 pudeli eest. Palju õnne! Aga selle eest riisihelbeid on...:D Aga mitte selliseid nagu Eestis, mulle meeldivad kodused.

Viimane postitus Eestist

Istun lennujaamas... Kotte on ilmselgelt liiga palju... Kolm. Pluss suur kott. Ja see kõik teeb keerulisemaks selle jälgimise, et kõik ikka kaasa saaks...

Lennujaama olid mind ära saatma tulnud kolm eriti toredat inimest... Liis, Mikk ja Ott, aitäh teile :)

Aga turvakontrollist läbi minnes, tuli läpakas kotist välja võtta ning hiljem ka endaga kaasa eks, see osa jäi minu puhul ära... Vaatasin veel, et ikka kõik kotid kaasa saaks ja passikontrollist läbi minnes avastasin, et läpakat pole. Hea algus, sain kätte ikka...

Lennu peale...

Au revoir Estonie!

Kell 21:00 (11. jaanuar)

Pakkimise seis: 0 kg

Toa seis: kaos

Lend väljub: 18.10 (12. jaanuaril)

Tagasituleku aeg: lahtine, kuid võib jääda 12. juuni kanti

Muidu seis:
head sõbrad-tuttavad helistavad, see teeb südame kuumaks;
magada tahaks, pakkida ei tahaks, tundub, et kiireks läheb;
esmaspäeval pean ärkama, et jõuda kella 8.30sesse loengusse.

Suusatage, kelgutage, lauatage ja naeratage! Mina saan ainult viimast teha, sest lumega on seal sedapsi, et mida pole, seda pole.

Blondiinid, ühinegem!

Mina, kui ammutuntud blondiinide austajanna ning iseloomult "kohuke", olin äärmiselt rõõmus kui leidsin ühe viimase aja andekamaid blondiininalju.

Countdown begins

4 päeva veel kodusel pinnal ja siis võib öelda, et algab uus seiklus. Viimasel ajal küsitakse minult alalõpmata: "Kas sa paigal ka püsid?" Natuke naljakas küsimus minu arvates, hetkel ma olen täiesti paigal. Istun arvuti taga sinisel toolil ning saan suurepäraselt aru, et blogi kirjutamise asemel peaksin ma pakkimisega tegelema.

Aga teate küll... Aega on selle kiire asjaga. Mul on veel terve kolmapäeva õhtu aega sellega tegeleda.

Ja paigalpüsimise kohta veel niipalju, et praegune plaan on Eestisse naaseda kõige varem 12. juunil, aga kui tuleb paremaid pakkumisi, siis hiljemalt 30. augustil. Kindlustus on 12. juunini. Ja pärast seda jään ma siia püsima vähemalt kaheks aastaks, plaani järgi. Aga mulle väga ei meeldi plaani järgi elada, mõistlikuse piirides ikka.

Siinkohal tahaksin tänada ilmataati, et tal õnnestus täna hommikuks korralik lumi organiseerida. Ma ei julge välja minna, et vaadata, kui külm on. Aga see ei ole siis minu süü, kui Eesti jääb mu mälusse mingi äärmiselt külma kohana.

Pakkida plaanin järgmised asjad: kevadmantel, mõned paarid kingi, mõned jakid, mõned kampsunid, mõned pluusid, mõned teksad, mõne käterätiku, palju pilte, päikeseprillid, läätsed, Aune Pasti suhtekorraldusõpiku, hispaania keele õpiku. Ja hambaharja, aga kuna see jääb nagunii maha, siis vist loobun. Üldiselt ma ei viitsi stressata selle pakkimise pärast, mis maha jääb, jääb maha ja õpin ilma hakkama saama.

Talve riideid ma kaasa ei võta, põhimõtteliselt kuulutan ma talve neljapäevaga lõppenuks ja ise ka ei tea, kuidas see õnnestub. Pariisis on praegu 7 kraadi sooja, Brüsseli ning Genti kohta ei tea, aga kuna nad on kõik koos seal, siis loodan parimat. Ei talvele, jah aastaajale, millele ei ole veel nime välja mõeldud, kuid mis koosneb vihmast ning 7kraadisest ilmast ning järgneb talvele, aga ei ole kevad.

4 days to go...

See on kodu, siin on kodu, siin on kodu koht...

Mingil seletamatul põhjusel Kanal 2 ReporteriPlussi ankur karjub täna ja püüab kogu aeg naeratada. Ma pole teda varem näinud, ilmselt uus... Väga kahtlane, aga ta püüab, seda tuleb hinnata.

Teine mittetähelepanuväärne fakt on see, et Kreisiraadio on tagasi! Kas neil ei olnud ka kunagi lahkumisetendust? Jah, meil kõigil saab kunagi raha otsa.

Vaatasin TV3st Eestimaa Uhkust. Kordussaade, aga kuna ma polnud varem näinud, siis mulle oli nagu uus. Süda läks soojaks, aga pani mõtlema ka. Seal anti auhind kahele naisele, kes on kasvatanud ilmatumalhulgallastekodu lapsi ja see... Teate, pani mind tundma, et ma olen nõme ja isekas. Kuigi, ma olen mõelnud, et ühe lapse võiks kunagi lapsendada küll... Aga need inimesed... 26 last, 9 last! Lisaks oma lastele. Ma ei saa, kuidas nad suudavad, julgevad ja oskavad? Mul on lihtsalt... Noh nii hea meel, et osad inimesed ikkagi suudavad. Ja mina käin umbes piparkooke tegemas.

Teisi lugusid oli ka. Eestis juhtub imesid ja inimesi, kes neid imesid teoks teevad. Inimesed, kes on aru saanud, et kui neil on katus pea kohal, toit laual ning armastavad sõbrad-pereliikmed ümber, siis kõigil see nii ei ole ning alati ei ole need inimesed ise süüdi, neid võib aidata. Neid peab aitama.

Jah, tunnistan, et vahel olen isegi mõelnud, et inimese õnn on ikkagi enda teha ning tugevad inimesed saavad alati hakkama. Aga kas saavad? Mis siis, kui sinu teele veeretatakse järjest kive, mille eestlükkamisest lõpuks väsid ning annad alla? Nii võib edukast ning haritud inimesest saada see, kellest kõnnime tänaval pimesi mööda. Teeme, et me ei näe. Tegelikult näeme küll, aga meile tundub, et see pole meie asi. Meil läheb ju hästi, me teeme rohkelt tööd, näeme vaeva ning seetõttu võime olla ignorandid. No kurat võtaks küll! Ega ikka ei või.

Ma ei oska maailma muuta. Igaüks peab ikka ise hakkama saama, eks? Kas peab? Mis siis kui me ükskord ise oleme nõrgad, haavatud, löödud ja kodutud? Ja keegi ei aita, sest tugeva inimesega juba nii ei juhtu.

Aga natuke positiivsema noodi pealt ka. Pidin rääkima, mis pani mind arvama, et eestlus ikkagi ei kao.

Käisin CT-s, kus oli Eesti Eri. Ja teate küll, et on mõned laulud, mis eestlaste jaoks on lihtsalt erilised. Ma ei arva, et selleks oleks hümn. Aga mõned Ruja lood ning ärkamisaja lood ning need lood, mida aastast-aastasse laulupeol lauldakse. Ning kui need laulud tulevad ööklubis, ei ole vahet.

Teate ju küll kui klubist tahetakse inimesi minema saata, hakatakse aeglaseid lugusid laskma. Sel neljapäeval oli viimaseks looks Kodulaul. Olav Ehala oma. Tantsuplatsil võeti ringi, käsikäes ja ringi liikudes, nagutantsupeol. Keskel tantsiti valssi. Aga see oli nii ilus, see ühtsus. Seda näeb laulupeol, tudengite öisel laulupeol, MK-etapil, olümpia ajal, ööklubis. Vahel näeb ja siis tead, et kõik on ikkagi hästi. Sellepärast tullakse koju tagasi.

Lahedalt hull päev

Jõudsin just kojul. Kell on pool 11. Lahe, pole ammu juhtund seda, et ikkagi ei jõuagi oma koju. Öö veetsin kaunite kaaslannade Kadri ning Katriiniga viimase juures :) Arutelu all ei olnud mitte midagi peale selle, kas kell pool 6 on juba piisavalt hommik, et päkapiku poolt mu taskutesse toodud 5 väikest Geishat lahendama hakata. Päkapikule ka aitäh, neid on mu taskus veel, aga öösel olid nad hindamatuks abiks.

Tegelikult... Eile oli Oti sünnipäev ning kuna ta sai Riigikokku kandideerimis ealiseks, siis tuli organiseerida rida üllatusi.

Päev algas hommikul kell 7 vahukooretordi valmistamise ning küpsisetordi kaunistamisega. Vahukooretort maandus tund aega hiljem sünnipäevalapse unises näos ning ka kõhul. Järgnes teise tordi söömine ning lahkumine kuriteopaigalt.

Poole päevaga umbes sai valmis üllatuse teine pool ehk hommikuste fotosüüdistuste paigutamine T-särkidele, mida Mikuga õhtul rõõmsalt kandsime, et need hiljem Otile ning Liisile ära kinkida. Minu isiklik lemmik oli riie, mille sisse pakkisime osa kingitust... Nunnu. Roosa ja printsessiga.

Õhtul oli sünnipäev, umbes nagu sünnipäev ikka. Sooja toiduga! Ma tean, et väga harjumatu. Tavaliselt saab sooja toitu vanaema sünnipäeval. Aga lahe.

Seejärel suundusin teist päeva järjest CT-sse. Pidime minema kõik, aga millegipärast oli meid seal ainult neli. Meil oli küll äärmiselt lõbus, kuid ma ei tahaks jätta väljendamata oma pettumust, kuidas sünnipäevalaps meid alt vedas. Mina isiklikult näiteks ei tahtnud kluppi minna, aga Ott teatas, et on ikka minek. Ega ei saa vastu vaielda, kui sünnipäevalaps ütleb. Aga ilmselt oli see lihtsalt trikk meist lahtisaamiseks. Väga suur pettumus... Altvedamine. Kurb.

Aga Eesti eri oli vinge...

Ning nüüd ma jõuangi selleni, et Club Tallinnas võis eile näha, et eestlus ikkagi rokib ning mõndadel hetkedel lööb kahtlemata välja. Väga positiivses võtmes. Ma pärast selgitan, et mis täpsemalt.

Võtmest rääkides. Suutsin eile oma võtme ära kaotada. See minu kaotamisoskus ületab juba igasugused piirid ma ütleks. Ja see on viimase poole aasta jooksul külge saadud häda, millest tuleb lahti saada. Aastavahetusel jätsin ühe tossu Otepääle, rääkimata mütsist. Sügisel kaotasin mälupulga (eile ostsin uue ning kuna hakkasin ta hoidmiseks kasutama võtmepaela, siis võtmepaela otsast ära võetud võti kadus peaaegu silmapilkselt). Pea kaotan ka aeg-ajalt. Tüütu.

Karm värk...

How evil are you?

Tarkade inimestega on ikka tore aega viita

Aastavahetusel juhtus nii, et sai natuke nalja. Mulle on alati meeldinud tarkade inimeste seltskonnas olla, aga seekord läks kohe eriti hästi. Kõik mõttevälgatused ei jäänud meelde, paljud jäid kirja panemata, kuid mõned olulised faktid uue aasta alustuseks.

Täiesti ebaaus on see, et Eneli jutust on kõikse rohkem kirjapanekuid (ja oleks rohkem, aga ma ei taha kedagi häbistada, eks), aga see on üldjoontes tingitud sellest, et ta rääkis päris tihti. Ja see oli suurepärane, sest vastasel juhul oleks olnud vaikus. Ma ei saa aru, miks peab peol eksisteerima vaikus. Seega kui tema ei rääkinud, siis rääkisin mina, aga õnneks mulle enda säravad maailmatarkused meelde ei jäänud.

Eneli:
- Ma ei saa sauna minna, mul on meik peal.
- Võib-olla on mul natuke beibelik suhtumine ellu.
- Ma pean vetsu minema, aga ma ei viitsi.
- Ma arvan, et mul on väärtus, mis siis, et ma end vahel purju joon.
- Kell on kahekümne minuti pärast kümme. Millal me välja sekundeid lugema läheme?

Selle kõige ja palju muud võttis aga kokku täiesti suvalisel hetkel teatatud:
"Aga ma olen üldse sõnasepp!"

No selle peale ei oska midagi kosta.

Janno:
-(karjudes üle ruumi) Mul on üks TÄHTIS küsimus!!! Mis kell on?
(mismõttes nagu?!? tähtis?!?)
- On talvine pööripäev ja suvine pööripäev.
Keegi teine: Talvisel on päev 6 tundi ja suvisel on öö 6 tundi.
Janno: Aga päev on ikka 24 tundi.

Janno astub ruumi täiesti paljana.
Eneli: Et tasu häbeneda, ma olen nagunii näinud mehe uhkust!
Janno: Ei noh, see pole mingi uhkus.

Khmm...

Kats: Muidu ju juh, muidu juh, muidu juh, muidu juh, muidu juh...

Me ei saanudki teada, mida ta öelda tahtis. Aga ta ei olnud üldse purjus.

Triin:
- Minu arvates me peaksime mõtlema, mida selle lisasekundiga peale hakata.

Olli:
- Proovi seda õlut.
Keegi teine: Päris hea.
Olli: Ei ole. See on paha õlu!

Ja hetkel ma ei mäletagi, mida ma tegin kell 01:59:60 Eesti aja järgi.


Enne vana-aasta lõppu juhtus veel see, et me sulatasime üles sauna turvaandurid, nii et Falcki tehnik oli meie sõbraks ja kaaslaseks nii hetkedel, mil tundime, et olekski kedagi uut seltskonda vaja.

Ning enne seda juhtus ka see, et Mikk suutis ilma jääda talvevarustusest (ehk siis mütsist, jopest, kinnastest). Maailmas. Minu arvates oli see naljakas. Natuke. Kurb ka, aga ikkagi koomiline ka. Kui keegi näeb, siis öelge, et need on Miku omad, anna tagasi!

Uue aasta esimene tore uudis oli see, et öösel veetsime tund aega metsavahelisel teel, et lükata autot kraavist välja. Te nagunii arvate, et minu autot,aga võta näpust, ei olnud minu. Aga külm oli ka.

Ja eelmise aasta viimase auhinnana annan välja Kõige Laiema Silmaringiga Missi auhinna ja see läheb Maailma Top 50-s esinenud miss Laurale.
Juttu oli Angela Merkelist. "Elu sees pole kuulnud sellisest inimesest."
AGA
"Paris Hilton on väga huvitav persoon."

Palju õnne argipäevaks!

Üldiselt oli seal niipalju kilde, et ma soovitan netist see salvestus üles otsida. Tv.ee.