Täna vaatasin kokku kolme õnneliku lõpuga filmi. Esimese lõpus tundsin, et oh, võiks ikka amore olla. Teise lõpus tundsin, et mille kuradi pärast ma seda vaatasin. Mõlemad olid teen-movied. Meil polnud midagi paremat teha, sest olime end suure pidutsemise järel siiski voodist välja vedanud, kooli longanud ja leidnud sildi: lecturer ill. Kell oli 9.55.
(Vahemärkus: Ühes filmis oli itaallasest karakter ka... Paulo. Kreet ja Eneli, naersime end hulluks. Paulo küsis Eleanori järele, ütlesin, et lahkudes ta nuttis ja karjus "Paulo, I don't wanna leave you. Where are you, Paulo??!!??" :D)
Siis oli paus, käisin linna peal pildistamas (ühtlasi ka välisüliõpilaste welcome party-l, mis oli ilmtingimata üks viimase aja juramaid üritusi, korraldajad olid toredad, aga üritus, nomaeivõi). Kolmanda filmi lõpuks sain aru, et kõik on võimalik, inimesed kipuvad oma tundeid ignoreerima ning hiljem on hilja (bla bla bla, kes meist seda poleks enne teadnud?).
Lisaks rikastusin ka teadmise võrra, et happy moviede vaatamises tuleks teha paus. Pikk. Ning konsentreeruda asjalikematele tegevustele. Nagu näiteks friikartuliputkas salsa tantsimisele ning pärast seda mõnda aega juhtme ajamisele kohalikega. Nii juhet pole ammu ajanud.
"Ahjaa, ma töötan Duracellidel ja sina?"
"Meil on hullude inimeste klubi, sa võid ka liituda. Ma olen administraator seal."
"Kusjuures lae magneetilisus suureneb, kui patareid tühjenevad."
"Tuled siis meie klubisse, me poole tunni pärast kohtume. Me üldse kohtume öösiti, et oleks kreisim."
Watever, laen. Akusid.
Homme läheme jälle pesulasse. Ja võtame oma muusika kaasa. Ja omad söögid-joogid. 2 tundi ikkagi. Hiljem sorteerime musta värvi sokke, mida on algse 10 asemel näiteks 7. Võta siis kinni, kelle omad seekord pesumasinale lõunasöögiks jäid.
Welcome party kohta veel niipalju, et see ei olnud party, vaid rännak mööda linna. Gruppides. Hiljem tuli teha ka grupipresentatsioon. Meie teema oli "Gent and food", sellest ka pildid. Laul oli ka. Barbie Girl ainetel.
I'm a chocolate girl, in my candy world, I'm made of chocolate, let's go have fun mate... Etc. Ja seda ma räägin sellepärast, et võitsime võistluse. Auhinnaks olid üleõla kotid, mille üle oli kõigil hea meel, sest rattaga sõites on kaunid käekotid kasutud. Ka lubati saata kinopiletid, tahame näna Match Pointi (uueks lemmiknäitlejaks Matthew Goode ;)). Kaunis.
10.2.06
Koolist ja Edgar aka Dirkist
Mu Trading Politics'i ja European Economics'i õppejõud sarnaneb märkimisväärselt Edgar Savisaarega. Aga ta nimi on Dirk. Kui Savisaarel on kadunud kaksikvend, siis võib teda Gentist otsima tulla. Dirk ei tea arvutitest eriti palju ja ta ei püüa ka. Küsib meilt.
Muidu koolist veel niipalju, et sarnaselt Kreeda kogetud Hollandile, tuleb meilgi teha umbes mustmiljon rühmatööd, aga praeguse seisuga tunduvad nad tehtavad. Muuhulgas tuleb meil esitada juba eelpool nimetatud aines ettepanek mõne uue ELi direktiivi või regulatsiooni vastuvõtmiseks ning suuta seda ka kaitsta. Nagu neid ELi direktiive veel vähe oleks.
PR on siiani olnud tarkuse ema ehk kordamine. Nüüd on lootust, et ehk ma isegi tean materjali. Õppejõud küsis mult enam-vähem iga kahe slaidi järel: Triin, kas sa sellest oled kuulnud? (noh kui keegi teine rühmast ei suutnud loogilist vastust välja mõelda). Lõpuks jõudis ta järeldusele, et ma võiks tema asemel õpetada. vaatasin siis, et ei vähenda ta autoriteeti ja olin järgnevad 1.5 tundi vait. Pausi ajal oli ta rõõmus ning küsis: "Triin, see teine osa oli sulle uus jah? Ma vaatasin, et sa ei öelnud midagi." Ütlesin: "Not exactly new." Rohkem meil temaga loenguid pole.
Business Englishi õppejõud on tõenäoliselt Richard Brandsoni fänn, sest ühe kohustusliku kirjandusena peame lugema ta autobiograafiat (millest ma poolt lugesin enne jõule ja see oli lõbusalt kirjutatud, soovitan) ning teise kohustusliku kirjanduse raamatu võime ise valida, kuid soovituslikus nimekirjas on veel 3 raamatut Brandsonist. Sama õpetaja viis tunni alguses läbi ka väikese infotunni tähtsamate Genti klubide-pubide-restoranide kohta. Nüüd teame üsna täpselt, kuhu võib minna. Ahjaa... ja loomulikult ütles ta, et mul on aktsent, et kus ma enne õppind olen. Ütlesin, et töötasin Iirimaal, mille peale ta hüüatas: "Ah sellest see aktsent!" ja seletas mulle ära, kus on Genti lahedaim iiri pubi.
Seega. Kõik on cuula buula.
Muidu koolist veel niipalju, et sarnaselt Kreeda kogetud Hollandile, tuleb meilgi teha umbes mustmiljon rühmatööd, aga praeguse seisuga tunduvad nad tehtavad. Muuhulgas tuleb meil esitada juba eelpool nimetatud aines ettepanek mõne uue ELi direktiivi või regulatsiooni vastuvõtmiseks ning suuta seda ka kaitsta. Nagu neid ELi direktiive veel vähe oleks.
PR on siiani olnud tarkuse ema ehk kordamine. Nüüd on lootust, et ehk ma isegi tean materjali. Õppejõud küsis mult enam-vähem iga kahe slaidi järel: Triin, kas sa sellest oled kuulnud? (noh kui keegi teine rühmast ei suutnud loogilist vastust välja mõelda). Lõpuks jõudis ta järeldusele, et ma võiks tema asemel õpetada. vaatasin siis, et ei vähenda ta autoriteeti ja olin järgnevad 1.5 tundi vait. Pausi ajal oli ta rõõmus ning küsis: "Triin, see teine osa oli sulle uus jah? Ma vaatasin, et sa ei öelnud midagi." Ütlesin: "Not exactly new." Rohkem meil temaga loenguid pole.
Business Englishi õppejõud on tõenäoliselt Richard Brandsoni fänn, sest ühe kohustusliku kirjandusena peame lugema ta autobiograafiat (millest ma poolt lugesin enne jõule ja see oli lõbusalt kirjutatud, soovitan) ning teise kohustusliku kirjanduse raamatu võime ise valida, kuid soovituslikus nimekirjas on veel 3 raamatut Brandsonist. Sama õpetaja viis tunni alguses läbi ka väikese infotunni tähtsamate Genti klubide-pubide-restoranide kohta. Nüüd teame üsna täpselt, kuhu võib minna. Ahjaa... ja loomulikult ütles ta, et mul on aktsent, et kus ma enne õppind olen. Ütlesin, et töötasin Iirimaal, mille peale ta hüüatas: "Ah sellest see aktsent!" ja seletas mulle ära, kus on Genti lahedaim iiri pubi.
Seega. Kõik on cuula buula.
7.2.06
Yves Klein
Siin ta on, kogu oma hiilguses. Ühtlaselt sinine maal. Tema kõrval oli ühtlaselt tumehall maal, aga veidi suurem.
Tuleb võtta valge paber ja värvida see kollaseks.
Must know
1. Genti Eurolinesi müügipunkti müüja-juhataja-kassiir, misiganes, on idioot. Sain täna kinnitust. Seega ma ei eksinud, kui ma teatasin Pariisi sama ameti müüjale pühapäeva õhtul, et "In Gent (Eurolines office) they are very annoying aswell".
Pariisis nimelt teatati "Noo tikeet noo departüür..." Aga see on nii pikk ja nii mõttetu jutt, mille kogu point seisneb selles, et õppige prantsuse keel korralikult selgeks, sest te ei saa ju ometigi oodata, et rahvusvahelise bussijaama INFOpunktis võiks keegi rääkida mõnd muud keelt, kui prantsuse keelt.
2. Kui teile meeldivad hotellitoad a la Poola in Paris, on täiesti möödapääsmatuks ööbimiskohaks Hotel Pont-Neuf (mina hääldan nii, nagu kirjutatakse). Teile avaneb miljonivaade suurest ning õhku läbilaskvast aknast tänavale, mille nime te hiljem ei mäleta, kuid kus kindlasti oli kohvik-pub-deli. Lisaks avar vannituba ning soojusega kokkuhoidev radiaator. Hotelli administraatoritest üks räägib korralikku inglise keelt, ülejäänud, njah... Koristaja räägib puhtalt kehakeelt, seega radiaator on lõpuks kasutusel ka kütteelemendina. Samas, asukoht on vingem, kui Radisson SASil või Hiltonil. 4 minutit Louvre'st.
Ja minu võrdlus Poola hotellidega on kujunenud juttude põhjal. Me kõik teame jutte Poola hotellidest, kas pole?
3. Kordaks veelkord üle esimeses punktis mainitu: õppige prantsuse keel korralikult selgeks... Seda muidugi juhul, kui te tahate Pariisi minna.
4. Kokku nägime oma reisi jooksul vähemalt 9 eestlast, kuulsime ja siis nägime. 7 neist olid Pompidou keskuses. Väga kultuurne rahvas ma mainiks.
5. Moodne kunst on vahva, kuid Yves Kleini Monochorme IKS 3 (1960) oli ikkagi liiga kreisi. Ma olen ka nüüdsest kunstnik, sest ma värvisin terve märkmepaberi roheliseks (seoses sellega propageerin rohelist eluviisi, prügi sorteerimist ja vee kokkuhoiu vajalikkust).
6. Louvre on suur, ilus ning väga kultuurne, kuid tõesti, ärge planeeriga seal rohkemat kui 3 tundi. Rohkem ei jõua. Kunst võib olla väga väsitav. Eriti jalgadele. Mona Lisa vaatamiseks võite planeerida tugevad 2 ja pool sekundit. Maksimum. Kas keegi palun selgitaks mulle, miks just SEE maal? Ma mõistan, et Leonardo da Vinci oli geenius, kuid see maal ei kuulu kindlasti ta parimate geniaalsuste hulka, kui seda üldse geniaalsuseks nimetada.
7. Kui teid pannakse maha suvalises kohas Pariisis ning te mõtlete, et hohohooo, mis võiks olla Pariisi Oxford Circus või Piccadilly Circus, siis meie otsustasime, et see on Opera ning jõudsime üsna kesklinna. Sest meie pärimisel "centraaal statiooni" (prantsuse aktsendiga muidugi) kohta, teatati meile järjekindlalt, et minge metroosse, meid tiriti sinna. Selle peale ma tulin ise ka! Daa.
8. Olge valmis pidevaks turvakontrolliks. Enne muuseumisse sisenemist tuleb ilmtingimata minna läbi kas turvaväravatest või turvakontrollist või millegist muust, millel turva eesmärki suurt ei ole, pigem selline hoiatav eesmärk.
9. Pompidou keskuses saab seljakotte vabalt jätta garderoobi, kohvreid mitte.
10. punkti ei ole.
Pariisis nimelt teatati "Noo tikeet noo departüür..." Aga see on nii pikk ja nii mõttetu jutt, mille kogu point seisneb selles, et õppige prantsuse keel korralikult selgeks, sest te ei saa ju ometigi oodata, et rahvusvahelise bussijaama INFOpunktis võiks keegi rääkida mõnd muud keelt, kui prantsuse keelt.
2. Kui teile meeldivad hotellitoad a la Poola in Paris, on täiesti möödapääsmatuks ööbimiskohaks Hotel Pont-Neuf (mina hääldan nii, nagu kirjutatakse). Teile avaneb miljonivaade suurest ning õhku läbilaskvast aknast tänavale, mille nime te hiljem ei mäleta, kuid kus kindlasti oli kohvik-pub-deli. Lisaks avar vannituba ning soojusega kokkuhoidev radiaator. Hotelli administraatoritest üks räägib korralikku inglise keelt, ülejäänud, njah... Koristaja räägib puhtalt kehakeelt, seega radiaator on lõpuks kasutusel ka kütteelemendina. Samas, asukoht on vingem, kui Radisson SASil või Hiltonil. 4 minutit Louvre'st.
Ja minu võrdlus Poola hotellidega on kujunenud juttude põhjal. Me kõik teame jutte Poola hotellidest, kas pole?
3. Kordaks veelkord üle esimeses punktis mainitu: õppige prantsuse keel korralikult selgeks... Seda muidugi juhul, kui te tahate Pariisi minna.
4. Kokku nägime oma reisi jooksul vähemalt 9 eestlast, kuulsime ja siis nägime. 7 neist olid Pompidou keskuses. Väga kultuurne rahvas ma mainiks.
5. Moodne kunst on vahva, kuid Yves Kleini Monochorme IKS 3 (1960) oli ikkagi liiga kreisi. Ma olen ka nüüdsest kunstnik, sest ma värvisin terve märkmepaberi roheliseks (seoses sellega propageerin rohelist eluviisi, prügi sorteerimist ja vee kokkuhoiu vajalikkust).
6. Louvre on suur, ilus ning väga kultuurne, kuid tõesti, ärge planeeriga seal rohkemat kui 3 tundi. Rohkem ei jõua. Kunst võib olla väga väsitav. Eriti jalgadele. Mona Lisa vaatamiseks võite planeerida tugevad 2 ja pool sekundit. Maksimum. Kas keegi palun selgitaks mulle, miks just SEE maal? Ma mõistan, et Leonardo da Vinci oli geenius, kuid see maal ei kuulu kindlasti ta parimate geniaalsuste hulka, kui seda üldse geniaalsuseks nimetada.
7. Kui teid pannakse maha suvalises kohas Pariisis ning te mõtlete, et hohohooo, mis võiks olla Pariisi Oxford Circus või Piccadilly Circus, siis meie otsustasime, et see on Opera ning jõudsime üsna kesklinna. Sest meie pärimisel "centraaal statiooni" (prantsuse aktsendiga muidugi) kohta, teatati meile järjekindlalt, et minge metroosse, meid tiriti sinna. Selle peale ma tulin ise ka! Daa.
8. Olge valmis pidevaks turvakontrolliks. Enne muuseumisse sisenemist tuleb ilmtingimata minna läbi kas turvaväravatest või turvakontrollist või millegist muust, millel turva eesmärki suurt ei ole, pigem selline hoiatav eesmärk.
9. Pompidou keskuses saab seljakotte vabalt jätta garderoobi, kohvreid mitte.
10. punkti ei ole.
6.2.06
Täistunni Eiffel
Paris, mon cherie!
Nüüd on igatahes Pariisis ka käidud ja teada, et tahan veel. Mõnus oli. Palju mõnusam kui London. See võib olla tingitud ka sellest, et Londonile olid mul suured ootused ning kuna ma neis veidi pettusin, siis Pariisilt ei julgenud midagi loota.
Kaunis arhitektuur. Majade mastaapsus. Tänavate sagin. Kunstimuuseumid. Rothko raamat.
Kõike seda häiris vaid veidi külm ilm ning see, et mul ei õnnestunud raamatupoest leida pra-ingl-pra sõnastikku.
Soovitan, aga ärge end liigse turismitamisega kurnake.
Ja Eiffeli torn pimedas on lihtsalt imekaunis. Seda tõestavad umbes 60 pilti.
2.2.06
I'm a Ferrari 360 Modena!
You've got it all. Power, passion, precision, and style. You're sensuous, exotic, and temperamental. Sure, you're expensive and high-maintenance, but you're worth it.
Take the Which Sports Car Are You? quiz.
28.1.06
Ma leidsin oma korterist uue toa!
Tähendab, ma ei uskunud, et selline asi on võimalik. Aga täna leidsin oma korterist uue toa.
Nimelt on nii, et mu korter on ehitatud mingi büroo või ma ei tea mille asemele. Ja oli näha, et vannituba on hiljem sisse ehitatud. Aga vannitoast läks üks uks, mille võtit mul polnud. Eile käisin Gabriellale võtmeid nõudmas (ta saabub pühapäeval, mu korterikaaslane) ja sain kaks punti võtmeid, millest üks kokku orgunnida ja nende võtmete hulgas oli ühtlasi ka üks uus võti. Mõtlesin, et see võib olla salajase ukse oma ja katsetasin.
Ma eeldasin, et leian mingi koristustarbeid või ma ei tea, torusid täis ruumi... Aga selle asemel oli seal... Meestetualett! Kolm pissuaari (millest üks on kirja järgi katki ja kaks eraldi WCd. Ma olin alati tahtnud meesteWCs käia! :P
Igatahes on asja boonus, et seal on ka kaks korraliku lambiga peeglit, mis teeb me elu tunduvalt lihtsamaks, sest meil siiani oli ainult üks.
Asjale on seletus ka. Käisin eile küsimas, et mis mu ülemisel korrusel toimub. Seal pidavat aeg-ajalt seminare tehtama. Ma nimelt vaatan oma aknast ühtlasi sisse ka panga aknasse. Ja tõenäoliselt ongi see WC seminarikülastajatele mõeldud.
WCl on eestuba, kuhu viivad kaks ust... Minu vannitoast ja üldisest koridorist. Naabreid mul pole, aga kui peaks pidusid korraldama, on külaliste WC.
Pildid on mõeldud illustreerivaks materjaliks :)
Nimelt on nii, et mu korter on ehitatud mingi büroo või ma ei tea mille asemele. Ja oli näha, et vannituba on hiljem sisse ehitatud. Aga vannitoast läks üks uks, mille võtit mul polnud. Eile käisin Gabriellale võtmeid nõudmas (ta saabub pühapäeval, mu korterikaaslane) ja sain kaks punti võtmeid, millest üks kokku orgunnida ja nende võtmete hulgas oli ühtlasi ka üks uus võti. Mõtlesin, et see võib olla salajase ukse oma ja katsetasin.
Ma eeldasin, et leian mingi koristustarbeid või ma ei tea, torusid täis ruumi... Aga selle asemel oli seal... Meestetualett! Kolm pissuaari (millest üks on kirja järgi katki ja kaks eraldi WCd. Ma olin alati tahtnud meesteWCs käia! :P
Igatahes on asja boonus, et seal on ka kaks korraliku lambiga peeglit, mis teeb me elu tunduvalt lihtsamaks, sest meil siiani oli ainult üks.
Asjale on seletus ka. Käisin eile küsimas, et mis mu ülemisel korrusel toimub. Seal pidavat aeg-ajalt seminare tehtama. Ma nimelt vaatan oma aknast ühtlasi sisse ka panga aknasse. Ja tõenäoliselt ongi see WC seminarikülastajatele mõeldud.
WCl on eestuba, kuhu viivad kaks ust... Minu vannitoast ja üldisest koridorist. Naabreid mul pole, aga kui peaks pidusid korraldama, on külaliste WC.
Pildid on mõeldud illustreerivaks materjaliks :)
27.1.06
Eesaed ilusate autodega
Teiseks mu frontyard. Erilist tähelepanu pühendada ilusale saksa autole, vanale ja kaunile inglise autole (1954.a), värvilisele lehmale ja mu rattale. Tagaplaanil olev prantsuse auto on mitteoluline.
26.1.06
Ühe ajastu lõpp
Nähtus nimega Suur Igavus on nüüd läbi. Täna vedasin end lõpuks raamatukokku ning igavusest hakkavad mind loodetavasti päästma;
- Martin Lindstromi "Brand Child", mida olen juba ammu lugeda tahtnud, kuid aega polnud ning...
- Jack Trouti "Big Brands, Big Trouble", millest ma ei tea midagi, kuid pealkiri tundub piisavalt intrigeeriv.
Raamatukogus olid vägagi sõbralikud inimesed, kes muretsesid, et kas ma arvutis ikka hollandikeelsest kataloogist aru saan. Ütlesin, et üldiselt ma räägin saksa keelt, seega vast saab hakkama. Ja saingi. Ei ole just kõige keerulisem, kui ainus sõna, millest pead aru saama, on: zoek. Kõik võivad ise arvata, mida see tähendab.
Muidugi ei teadnud nad seda, et ma olen niivõrd tuus, et hollandi-inglise ja inglise-hollandi sõnaraamatu asemel ostsin ma täiesti tahtlikult hollandi-hollandi sõnastiku. Aga see on algajate oma, seegi lohutus.
Pärast neid kahte raamatut on kavas hakata lugema hollandi keeles, selleks ongi sõnastikku vaja ;) See keelekursus on end ammendanud. Alguses oli küll tore, sai kiiresti palju teada, aga nüüd on hoog raugenud, sest enamik hispaanlasi on veidi kummikud ja nende tõttu ei saa kiiremini edasi minna. Pläkutasime juba 2. tundi järjest (mis siis reaalses elus tähendab kokku 7 tundi): Ik strijk niet graag. Ik lees graag. A la, mida meile meeldib ja ei meeldi teha.
Muidugi mainiks tõe huvides kohe, et prantsuse keeles näiteks hakkan mina kummikuks. Ja seda juba 1. veebruaril.
P.S. Kui keegi teab rohtu krigisevate arvutiklahvide vastu, siis andku teada. Oliiviõli vahelevalamine ei kuulu soovituslike hulka.
- Martin Lindstromi "Brand Child", mida olen juba ammu lugeda tahtnud, kuid aega polnud ning...
- Jack Trouti "Big Brands, Big Trouble", millest ma ei tea midagi, kuid pealkiri tundub piisavalt intrigeeriv.
Raamatukogus olid vägagi sõbralikud inimesed, kes muretsesid, et kas ma arvutis ikka hollandikeelsest kataloogist aru saan. Ütlesin, et üldiselt ma räägin saksa keelt, seega vast saab hakkama. Ja saingi. Ei ole just kõige keerulisem, kui ainus sõna, millest pead aru saama, on: zoek. Kõik võivad ise arvata, mida see tähendab.
Muidugi ei teadnud nad seda, et ma olen niivõrd tuus, et hollandi-inglise ja inglise-hollandi sõnaraamatu asemel ostsin ma täiesti tahtlikult hollandi-hollandi sõnastiku. Aga see on algajate oma, seegi lohutus.
Pärast neid kahte raamatut on kavas hakata lugema hollandi keeles, selleks ongi sõnastikku vaja ;) See keelekursus on end ammendanud. Alguses oli küll tore, sai kiiresti palju teada, aga nüüd on hoog raugenud, sest enamik hispaanlasi on veidi kummikud ja nende tõttu ei saa kiiremini edasi minna. Pläkutasime juba 2. tundi järjest (mis siis reaalses elus tähendab kokku 7 tundi): Ik strijk niet graag. Ik lees graag. A la, mida meile meeldib ja ei meeldi teha.
Muidugi mainiks tõe huvides kohe, et prantsuse keeles näiteks hakkan mina kummikuks. Ja seda juba 1. veebruaril.
P.S. Kui keegi teab rohtu krigisevate arvutiklahvide vastu, siis andku teada. Oliiviõli vahelevalamine ei kuulu soovituslike hulka.
25.1.06
Imedemaa ÕIS
Usun, et kui õpite TÜs, siis olete isegi külastanud imedemaad ÕIS. Kohta, kus võib veeta tunde ja leida palju informatsiooni, kuid mitte alati vajalikku informatsiooni. Seda pole tihtilugu ette nähtud või kui ongi, siis peab kõvasti otsima. Ikka hingega.
Ma ei hakka rääkima sellest, et õppejõud ei viitsi oma materjalide esitlemiseks ÕISi kasutada ja eelistavad mingeid muid kodulehekülgi. Aga kogu 3+2 süsteem, igal aastal uuesti ilmuvad õppekavad ning ÕIS kokku ei sobi. Olles täna püüdnud end veenda, et mul on võimalik võtta oma õppekavas ette nähtud aineid, sain lõpuks teada, et poolt minu ühest erialamoodulist enam ei õpetata. Svjo, auf wiedersehen. Sinna läks minu plaan saada teadmisi erinevatest suhtekorralduse valdkondadest. Aga ÕIS on selline korralik, loeb täpselt, mida sa võtad ja ei võta.
Miks oh miks peavad eksisteerima moodulid? Por que ma ei või niisama targaks saada, ilma selgeks tegemata reegleid jälgimata (uue õppekava järgi tuleks valikaineid võtta ka blokkide kaupa! No mismõttes?). Ja nagu ma olen aru saanud, siis ei saa keegi päris täpselt veel aru, kuidas need moodulid käima peaksid. Aga kõrghariduse tase on meil kõrge. Jee rait!
Kogu see õppekavades ja ÕISis tuhlamine viis ajuseisundi täiesti uuele segaduse tasemele. Isegi hea muusika ei aidanud selle raviks. Läksin ja kuulasin tv.ee-st Meie Mehe "Jõulud segi". Aitas. Esimest (ja loodetavasti ka viimast) korda elus oli Meie Mehest kasu. Ajuvabadusele saab vastu ainult ajuvabadusega.
Hellikute kodukeemia
Sidrunhapet siin ei müüda, selles olen üsna kindel. Vene poodi ei leidnud, aga ma arvan, et kusagil ta kindlasti on, peaks kursuse lätakatega rääkima.
Ühest poest leidsin ainult veiniäädikat, otsustasin, et sellega võib veekannu puhastamine lõppeda parimal juhul veiniga, halvimal veekeedukannuta. Algaaj kodukeemikuna otsustasin selle variandi mõneks ajaks kõrvale jätta. Teisest poest leidsin lausa 3 äädikat. Hellikutel muidugi 30% äädikat ei ole, vaid ainult 7% ja 8%. Kuna 7ne maksis palju vähem. Täpsemalt €0.32, siis see läks kaubaks. Nüüd on teada, et kui 30% äädikat on mul kannu puhastamiseks läinud tavaliselt väike sops, siis 7%st läks... sops alla 1 liitri. Aega läks aga asja sai ma ütlen. Nüüd on mul veekeedukann, mille koguhind oli €5.32. Not bad.
Muidu sajab siin vihma, kuigi hommikul oli isegi härmatis. Vihm ja rattasõit ei paku maksimaalset naudingut, kuid saab hakkama.
Kusjuures eile oli nii tegevusrohke päev. Kui tavaliselt pean ma tegema täpselt 1 asja ehk siis vedama end pool 9ks keelekursusele, siis eile kadus seegi osa. Tore küll, terve päeva mitte midagi teha on raske, endale tegevuse väljamõtlemine ka raske. Esmaspäeval püüdsin seda ennetada ning käia raamatukogus, aga mingil seletamatul põhjusel satun ma alati nende otsa, kes ei spreeki engelsit. Mu keeleoskus jäi nõrgaks arusaamaks, mida nad kõike mult tahavad.
Nii veetsingi esimese poole päevast nii kasulikult kui see on võimalik: magades. Ja teises pooles pesin üle väga pika aja käsitsi sokke. Pesumasin on jäädavalt puuduvate nimekirjas. Tal parem olgu töövõimetusleht ette näidata.
24.1.06
Katlakivi
Minu viimase nelja päeva põhiprobleem on see, et millega saab veel veekeedukannu puhastada peale äädika. Soovitati proovida sidrunhapet, aga hellikutel siin ei müüda sedagi. Kõige jaoks on oma keemia, aga eestlase hing ei anna alla. Ma ei osta kolme euro eest poole liitrist katlakivi eemaldajat. Mitte veel.
Lähen linna vene poodi otsima. Peab olema vene pood! Sealt saaks hapukurki ka. See oleks boonus. Siis saaks kartulisalatit teha.
23.1.06
No ma ei teagi...
Täna on Belgia külm jälle ja ilmateade ütles, et sel nädalal on üldse külm. Õnneks ei eksisteeri minu elamises kraadiklaasi, nii ei teki võimalust tühjast paanikat teha. Rattaga on vähe rõve mäest alla panna, tuul puhub läbi.
Aga täna möödusin poest nimega "Blessed African Shop", mille uksel oli kleeps I love Jesus (love asemel oli suur punane süda). Njah...
Muidu läheb kõik nii nagu ikka tavaliselt läheb. Hommikul hollandi keele tunnid, pärastlõunal oma asjade ajamine, õhtuti täidan organeid koos norrakatega. Pühapäeval leidsime turu, see oli üsna seff...
Positiivse küljena võiks välja tuua veel fakti, et mind ei ole jalgrattaga ikka veel alla aetud ja tundub, et see polegi siin kobeks. Kiivrite kandmine pole ka kombeks, seega kui aetaks alla, oleks ohtlik.
22.1.06
Vaal Thamesi jões
Thamesi jões ujub alates neljapäevast vaal, kes lihtsalt eksis sinna ära. Minu arvates täiesti kreisi lugu ja seejuures kurb, sest vaevalt, et vaene vaal teadis, et ta ei valinud supluseks just kõige puhtama jõe.
Lugu ise saab lugeda siit.
Aga pigem soovitan lugeda BBC-d.
"But at 0830 GMT on Friday, a man on a train called in to say he might have been hallucinating, but he had just seen a whale in the Thames."
Usun, et vaal on ikka juba väikeses paanikas.
20.1.06
Loenguid ka debiilikele
Praegu peaksin ma olema poolel teel hispaanlaste korraldatud peole, aga kuna mu kõht valutab, otsustasin olla mitte-seltskondlik ning kodus istuda. Sellele eelnes tavapärase norra-eesti õhtusöögi vahelejätmine, täna oleks olnud sööjaid 8 ringis. Igatahes toodi mulle kana tikka-masala just ukse taha. Mina seda muidugi süüa ei saa ja nokin linnukese kombel kastmest vabu paljaid riisiteri.
Peole mineku asemel mõtlen välja ideid.
Tutvusin oma tunniplaaniga ning koolipäevadega suudavad sammu pidada vabad päevad. Näiteks on mul 1.-17. aprillini vaheaeg. Tegelikult on mul 27. veebruarist kuni 5. märtsini ka vaheaeg. Pluss veel mõned vabad reeded ning niisama pühad. Seega kuidagi palju vaba aega (sest no tegelikult on mul praegu ka ju vaheaeg). Lisaks veel seminaripäevad Brüsselis, Prantsusmaa külastamine prantsuse keele õpetajatega, et harjutada õpitut.
Kõik vaheajad kokku annavad 47 ECTSi või isegi rohkem. Koduses arvestuses veidi üle 30 AP. Nii võiks arvata, et läheb karmiks andmiseks. Eks räägin, kui asi on käes.
Aga täna igatahes loen korralikult kursuste tutvustused läbi. Ainete nimetused on igatahes paljutõotavad, nt verbal, non-verbal and business communication. Muudes ainetes domineerib case study, report and oral presentation :) Lisaks on terve hulk arvutiga seotud aineid. Muuhulgas õpime kodulehekülgi koostama, üles panema ja haldama.
Vahepeal tekkis oht, et saan siin targemaks. Aga selle välistas ka üks idikate loeng: kuidas kasutada digifotokat ja tehtud pildid arvutisse saada. Ja sellele kulutatakse - 1 practical lesson (1.5 h) regarding the use of the equipment (digital camera, scanner)
Ma ei teagi, kas sellest ajast piisab.
Lisaks sean suure kahtluse alla ka Business English loengud, sest neid annab belglane ja arvestades hispaanlaste keeleoskust ei saa sealt väga kõrget taset oodata. Tõe huvides olgu ära märgitud, et üks hispaanlane räägib inglise keelt üsna hästi. Aga loodan, et ei ole nii hull kui Tammelo, ma sureks igavusse.
Suurte vaheaegade käigus võin ka Eestisse sattuda. See on üks idee muide.
Aga sellel nädalavahetusel saan oma uue arvutiga sõbraks. Ta on Belgias üsna õnnelik, saabus eile Eestist ja ütles, et seal oli väljakannatamatult külm. Keerasin radikad põhja, et tal soojem hakkaks. Ühtlasi hakkan talle nime otsima.
Lisaks sellele tuleks leida pesumaja või vähemasti pesukauss ning veekeedukann, sest pliidi peal veesoojendamine on ikka liiga porno tegevus. Teine võimalus on hakata tee asemel kohvi tarbima, sest kohvimasin mul on.
Säilib ka lootus, et mu nädal aega katki olnud lampi tullakse parandama homme hommikul kell 9. See tähendab liiga vara, aga valida oli 7.30 ja 9 vahel, usun, et valisin siiski parema variandi. See töömees on seff kuju. Vuntsiga ja sõbralik. Mulle tundub, et vuntsidega mehed on kas perverdid või vägagi sõbralikud. Suur üldistus?
Ja lõpetuseks. Kopenhaageni lennujaam on kinni. Mikk maandus kusagil suvalises Taani lennujaamas ning sealt minema ei saa, sest saartevaheline sild on ka kinni. Asja positiivne külg on see, et nad maandusid Legolandi lähedal. Minu arvates oleks olnud palju vürtsikam kui nad oleks maandunud legolennuväljal.
Kui hüppame, siis muudame
Palju huvitavam on see, et meil on võimalik peatada kliimasoojenemine. Tähendab, idee on kaunis, aga kahjuks üsna võimatu.
World Jump Day
20. juulil
11:39:11 GMT
Idee: nihutada maailma oma orbiidilt, Eesti nihkuks kusagile sooja kohta nagu Hispaania. Meie seda ei näeks, aga võib-olla meie lapselapselapselapsed.
Ene Ergma ütles, et see pole siiski võimalik.
Aga idee on hea. Äriidee. Roheline ka.
Mina olen kliima soojenemise pärast mures. Mina hüppan.
Nii vahva!
Arvestades, et mul polnud korralikult netti ja Pealtnägijat ka siin ei näe, siis on täiesti arusaadav, et Eestit tabanud suurest skandaalist kuulsin eile alles Brüsseli lennujaamas, kus üks Brüsselis paiknev euroametnik oma ämma oodates mulle lühikokkuvõtte tegi. Päris naljakas kui aus olla... Kaugelt tundub see ERITI naljakas.
Koju jõudes süvenesin teemasse, aga mitte liiga sügavalt. Ikka pealiskaudselt nagu kõik seda teevad. Tänagi olen veel Kahvli ja muid lõike vaadanud. Teate, vabandage, aga see on absurd! Ma peaks olema rõõmus, sest Arnold Rüütel pole mu lemmikpoliitik. Minu jaoks ta ei ole kunagi sümpaatne olnud ning ausalt öeldes ei huvita mind ka ta eraelu.
Ma saan aru, et kole, pissiti katuselt ja löödi laua peal tantsu. Esiteks... njah... alkoholi mõjul on kõik mehed tegijad ja kõik naised ilusad, seega katuse asemel oli ilmselt esimene korrus ja pissimise asemel trepil istumine, näiteks. Okei, oletame, et pissiti katusel. See oleks nõme. Nad ei oleks pidanud katusele jõudmagi, nõustun, kuid pigem ei ole seal küsimus enam Arnold Rüütlis, vaid selles et noorus on hukas ja ei austa Eesti riiki. Vot.
Muidugi on kahetsusväärne, et lihtsalt ühte uksekoodi teades saab vabalt Kadrioru lossi. Väga kahetsusväärne.
AGA kes teist ei ole mitte kunagi käinud kellegi juures kodus peol, kui vanemad/vanavanemad on ära? Mina küll olen.
Kes teist on alaealisena alkoholi tarbinud? Mina küll olen.
Kes teist on sellist pidu pidanud? Mina pole, vanemad olid tavaliselt kodus.
Narkot ma tarbinud ei ole, aga kui mina olin 16, siis see polnud nii popp. Selle üle on mul hea meel. Jah, need noored olid alates 13. eluaastast, kuid maailm on vahepeal edasi liikunud ja see oli ju ammu teada, et selles vanuses noored pidutsevad ja seksivad. (Ja see on ka põhjus, miks minu tulevased lapsed ei saa kodust välja enne kui nad on 21, mitte et see oleks parim lahendus).
Kas ma kuulen kusagilt: need tüdrukud peavad teadma, et nad on presidendi lapselapsed ja vastavalt ka käituma? Nüüd kujutage ette, et te olete 13 ja keegi ütleb teile, et sa ei tohi teha seda, teist ja kolmandat, sest sa oled selle või selle laps. 13 on teismeline. Teismelised mässavad. Teismelised ei käitu nii nagu nad peaks käituma. See on elu.
Jaa, president on rääkinud koduväärtustest jms, aga ausalt öeldes, väga paljude vanemate jõud ei käi oma teismelistest poegadest/tütardest üle. Ja vahet pole, kes on nende vanemad/vanavanemad. See, et meie olime teismelistena normaalsed (mitte alatija mitte kõik), ei muuda fakti, et teismelised on saatanast :P
Muud aspektid:
riigisaladus: no ma ei tea, aga kui riigisaladusi hoitakse umbes lauasahtlis, siis ei ole see mingi saladus. Kui keegi vajab riigisaladust, siis ta saab selle muul viisil, kui kusagilt peolt.
riigi maine välismaal: hallooooo???!!! Millest siin räägitakse? Enamik inimesi maailmas ei tea, et Eesti eksisteerib. Neist, kes teavad, et eksisterib, enamus arvab, et Eesti asub Aafrikas või Lähis-Idas. Ja mitte kedagi ei huvita, mida teevad mingi suvalise riigi (vabandust, aga maailmamastaabis) tundmatu presidendi tütretütred presidendi lossis. Kui nad pole G. Bushi või kuninganna Elizabeth II lapselapsed, ei huvitagi. Okei, me naabrid meid teavad ja võib-olla ilmus lehes mõni nupp, aga usun, et soomlased on praegu pigem orienteeritud sellele, kellest saab nende järgmine president, mitte sellele, mida teeb Eesti president.
presidendi institutsiooni rüvetamine: pigem Kadrioru lossi kui eestlastele Presidendi institutsiooni sümboli rüvetamine.
Mõnus suutäis meediale. Võib-olla ma arvaks teisiti, aga distansilt tundub see lihtsalt hale. Aga lõpuks ometi on meil päris oma korralik skandaal.
P.S. Presidendi Kantselei suhtekorralduse tegutsemine on aga alla igasugust arvestust.
Ja Martinist on mul kahju, et julgestuspolitsei sattus tule alla just siis, kui tema on veel nö roheline. Samas, praktikas õpib kõige paremini :)
17.1.06
Vihma sajab, kõik ujub...
Täna algas tõenäoliselt Belgia talv, eile tegelikult. Sajab.Vihma. Selle positiivne külg on see, et on üsna soe. Kurjad keeled räägivad muidugi, et soojast saab tuuline külm. Selleks ma valmis pole. Talveriided jätsin koju.
Sain lõpuks ka oma üliõpilaspileti. Tegelikult sain selle eile, aga siis oli mu perekonnanimi Vispanuu ja kuna ma ei tahtnud olla "kalaroog+uu", siis ajasin selle korda.
Midagi väga naljakat pole juhtunud. Kui välja arvata see, et täna hommikul küsis David (hispaanlane, kes istub mu kõrval hollandikeele klassis): "Triin, miks sa täna nii tõsine oled?" Vastasin, et hakkan hiljem naljakaks. Ju ma olin eile lõbus. Aga ma sain eile öösel ka paremini magada.
Mul on ka old school ratas :) Linnaratas, peenikeste kummidega, üks norrakas juba kukkus. Trammirööpad on me vaenlased.
Ja loomulikult tegime ka täna norrakatega õhtusööki.
16.1.06
Ik ben Triin en ik kom uit Estland.
Ik woon in Gent, meen normaal woon ik in Tartu.
T2na oli mul esimene hollandi keele tund... Nagu n2ha on hollandi keel nagu saksa keel, v2ikeste erinevustega.
Hetkel istun j2lle norrakate juures ja kasutan nende arvutit ja nende netti :P Minu nett v6ib saabuda kolmap2eval, aga iial ei tea. S6ime just j2lle, homme kokkan vist mina... Kaks 6htut on nemad kokanud... Itaallane ytles, et ta on ka seltskondlik j2rgmisel n2dalal ja hakkab kokkama. See on positiivne, et saab sooja toitu :)
Homne plaan on rentida ratas, saada sportimiskaart (ja kolmap2eval l2hme plaani j2rgi sulgpalli m2ngima :D) Sportlikuks tuleb hakata.
Mul oli toas selline probleem, et polnud kappe ega midagi, aga t2na avastasin, et siin t88tab yks t88mees ja tal on kaks salakambrit minu korteri juures ja seal on igast toredaid asju... Nii hankisin endale sahtliposti (mis t2hendab, et tegelikult ma ei peakski hakkama riiulit ehitama, aga ma vist ikka... huvi p2rast...) ja ka paberihoidja (v6i ma ei tea kuidas neid nimetatakse, plastmassist ja laua peal, dokumendid k2ivad sisse). Eniveis, sellega hoidsin kokku v2h 6 eurot. Palju 6nne mulle! Saab 2 korda syya, 2 ja pool isegi. Igatahes t6estab see, et vahepeal tasub igale poole ronida.
Hollandi keele tunnid on nyyd ainsad asjad, mis toimuvad. See t2hendab, et hommik kuni kella 12ni on sisustatud, aga p2rast seda on h6kk... Lakkevahtimine (sellest ka plaan ise riiul ehitada pappkastidest, et oleks midagi teha...).
T2na sain j2lle 4 pappkasti juurde, samasuured k6ik. Nyyd on mul 7 pappkasti kokku, sel n2dalal hakkan ehitama. Lisaks sellele leidsin odava poe isegi Eesti m6istes, kust ostsin k88ki 50 eurosendised pajalapid ning sama kallid k66gik2ter2rikud. Muidu ikka paar eurot. Kusjuures v2ga ilusad rohelised ka. Nunnu.
Aga l2hen nyyd aitan norrakate ISKU riiuleid kokku panna.
Mu belgia mobiilinumber: +32 485 648 655 (see oli aeg-ajalt blodnidile, aga tublile ja kallile Kaiele)
Ja aadress (jah, ma leidsin oma postkasti yles!!!):
minu nimi :D
Kouter 24
B-9000 Gent
BELGIUM
Ja muideks, mul on kokku 3 n2dalat vaheaega. V6ib graafikut uurida. Kuuleb-n2eb.
15.1.06
vol 2
Tegelikult k2ib eelmise blogi l6ppu veel see, et p2rast blogi valmiskirjutamist (seda viisi kasutan, kuni neti saan, kirjutan blogi enne valmis ja kannan m2lupulka kaasas, et kui n2en netti, panen yles)... Helistasid norrakad (kasutasime videophone-meetodit: r22kisime telefonis ja vaatasime yksteist akna pealt, a nad elavad kolmandal) ja kutsusid mind 6htust s88ma.
S6ime eriti head kana-tikka masalat ja riisi... Ja vist ei tuleks mainidagi, et see ei olnud mingi Uncle Bens, vaid asjad ikka india poest. Seega l2heb see pyhap2ev ajalukku p2evana, mil s6in korralikku sooja toitu 2 korda! Vapustav...
Ja nyyd me plaanime, kuidas nend ekorteri interj88ri kaunimaks muuta.,.. Neil on palju sefim korter kui mul, aga neil on ka 83-aastane naaber :P
Appelist blogima...
Tänase päeva eripäraks oli see, et ma ei kulutanud ühtegi senti. See teeb selle pühapäeva oluliselt erinevaks iiri pühapäevadest.
Hommikul (ok pärastlõunal) otsustasin minna korraks vaatama, et kas tõepoolest on kõik poed kinni. Tõsi ta oli. Pühapäevad ongi siin puhkepäevad, tuleviku tarbeks pean pühapäevadeks raamatuid muretsema. Siiski oli suur mu üllatus kui tavapärase suure platsi asemel oli mu maja ees lillelaat. Nimelt müüakse Kouteris pühapäeviti lilli. Ja kui palju orhideesid siin oli!!! Eestis on tavaliselt lillepoes 3 orhideed, siin oli igas telgis 30 ja rohkem. Seal küpses ka idee, et äkki ma peaks proovima oma toas tulpe kasvatada. Kevadeks. Ilus ju. Selle idee üle on mul aega mõelda järgmise lillelaadani nädalapärast.
Laupäeval olin siiski olnud piisavalt tark, et ungarlased enda juurde lõunale kutsuda (söögi ostsime kõik koos juba eelneval päeval). Seega kella ühe paiku hakkasime kokkama. Pärast pearooga: pasta mozzarella ja oreganoga, hakkasime küpsetama pannkooke. Kusjuures märkimisväärne on sealjuures asjaolu, et minu väga minimaalse köögiatribuutika hulka siin kuulub ka vispel, seega on korter justkui pannkookide tegemiseks loodud. Pannkooke sai üsna palju ja kolmekesi me neid ära süüa ei jõudnud, nii et palusime mu ühepäeva itaallasest korterinaabril kohale kutsuda oma tulevased korterinaabrid- norrakad. Ingrid ja Renate aitasid meil pannkoogid lõpetada. Ühtlasi leidsin esimesed natukenegi kreisid inimesed.
Meil küpses ka üsna kiiresti plaan ehitada minu ja nende toa vahele köis-messenger. Ehk siis midagi sellist nagu Bullerby lastes oli kahe maja vahel.. Et tikutopsis saadame üksteisele sõnumeid... Siiski, me majadevahe on circa 30 meetrit, nii et me ei tea, kuidas see tööle hakkab, aga me proovime. Otsime praegu piisava tugevuse ning pikkusega jõhvi vms.Nad lahkuvad märtsi keskel, nii et meil on aega vähem kui 2 kuud see plaan ellu viia. Nalja peaks saama. Lisaks sellele otsustasime, et hakkame linna pealt teisi välistudengeid otsima, sest muidu on kuidagi kasin.
Ühtlasi otsustasime ka, et kuna nende all elab 85-aastane vanamutt, siis pidusid peaks korraldama ikkagi minu elutoas, aga õhtusööke saab vabalt ka nende juures organiseerida.
Tegin tutvust ka oma õnnetu näoga naabriga, kes oli suutnud välisukse võtme ära kaotada. Mina seda igatahes võtnud pole. Selle selgituse taustal läksime sõbralikult lahku.
Homsest algab keelekursus, tahaks juba uusi inimesi. Mõni hull võiks ka leiduda, muidu hakkab veel igav ja seda juba juhtuda ei tohi.
14.1.06
The winner takes it all...
12. jaanuari mõtted
Brüsseli lennujaamast õnnestus mul väljuda kõigi oma kottide ning ka läpakaga. Hea seegi, eksole... Minu suureks rõõmuks läks 10 minuti pärast rong otseühendusega Genti. Ehk siis see võttis 1,5 tundi (tavapärase 1 tunni asemel), aga ümberistumist polnud. Otsustasin ohverdada pool tundi eeldusel, et jõuan ikkagi õigel ajal Genti ning kaob võimalus Brüsseli rongijaamas ära kaduda. Ja seda riski ma tahtsin tõepoolest vähendada.
Plaan osutus igati edukaks ning kell 21.30 kohaliku aja järgi vedasin end juba välja Genti rongijaamast. Loomulikult valest uksest, mis raskendas oluliselt trammipeatuse leidmist. Otsustasin nimelt hakata otsekohe üliõpilaseks ning võtta trammi, mitte takso. Jaurasin ringi oma kottidega ning tuli välja, et inglise keelega ei pruugigi siin kaugele jõuda. Kahelt esimeselt inimgrupilt, kellelt küsisin, et kust ma trammi peale saaks pileti osta rääkisid minuga ainult flaami keeles (või hollandi). Astusin rõõmsalt kolmanda inimese juurde, kes osutus kurdiks. Näitas kõrvade peale ja pomises neid oma sõnu.
Ühesõnaga jah... Bussipeatusest leidsin inimese, kes oskas “a bit” inglise keelt, number 1 trammi kohta ta infot jagada ei osanud. Seda kuulis aga naine, kes oskas mulle pool-prantsuse-inglise-keeles selgitada, kuhu ma minema peaks. Trammipileti sain osta juba inglise keelt kõneleva inimese pilgu all... Seda aimu mul muidugi polnud, kus ma peaks maha minema, aga alati aitab suur naeratus ja enam-vähem koha õigesti hääldamine, et inimesed naerataks ja teataks “We show”. Ja õiges kohas kupatati mind maha.
Elan väga kesklinnas ja täitsa suurte akendega korteris. Minu toa üks sein on aken :D Ja tuba oli oi kui kõle, kuid endale omaselt suutsin selles tunni ajaga luua paraja segaduse, et end kodusemalt tunda. Kõigepealt tõstsin oma toa mööbli ümber, sest endine paigutus ei kõlvanud kuhugi. Nüüd juba loob. Taustaks Mikult kingituseks saadud plaat, the winner takes it all!
See naine, kes mind sisse lasi meenutas nii hullult mu “saksa-ema” Angelikat, et noh ma ei teagi. Iseloomult ja käitumiselt just, mitte välimuselt.
Esimesed muljed Belgiast:
- kella üheksa ajal õhtul on siin umbes sama pime kui Eestis kella üheksa ajal õhtul;
- alkashid on siin samasugused nagu kodus: 1989. aastast pärit jopega ning meeldivalt lõhnavad vuntsidega onkelid;
- kõige rohkem raha hakkab ilmselt kuluma prügikottidele, sest kasutada tohib ainult ühte sorti (vabandust kahte, erineva prügi jaoks, eks) prügikotte, mida müüakse ainult kallites poodides ja 10 prügikotti pidavat maksma 12 euro ringis. 20 krooni 1 prügikoti eest! Ok, ma ei võrdle hindu enam;
- majad on mõnusad;
- internet on kallis, loodan, et jaanuari lõpus saabuv korterinaaber tahab ka internetti, muidu on karm. Tegelikult juba esitasin kaebuse sisse, et selline hind polnud kokku lepitud, loodetavasti aeg annab arutust.
Tänase päeva mõtted:
Eile ja täna käisime ungarlastest kursakaaslastega linna peal lällamas :P Tegelikult, Gent on imeilus linn ja täna oli 12 kraadi sooja. Veebrar ja märts on kohalike sõnul koledad kuud, tormidega ja puha :D Vajan vist ikka talveriideid.
Muideks. Mu tel nr: +32485648655
Aadressi kohta veel ei tea, iga paberi peal erinev.
Ja normaalset värsket piima neil ei ole tavalises poes. On ainult Milla-laadne ollus. Tervisepoes müüakse tavalist piima ka... €1.40 pudeli eest. Palju õnne! Aga selle eest riisihelbeid on...:D Aga mitte selliseid nagu Eestis, mulle meeldivad kodused.
Brüsseli lennujaamast õnnestus mul väljuda kõigi oma kottide ning ka läpakaga. Hea seegi, eksole... Minu suureks rõõmuks läks 10 minuti pärast rong otseühendusega Genti. Ehk siis see võttis 1,5 tundi (tavapärase 1 tunni asemel), aga ümberistumist polnud. Otsustasin ohverdada pool tundi eeldusel, et jõuan ikkagi õigel ajal Genti ning kaob võimalus Brüsseli rongijaamas ära kaduda. Ja seda riski ma tahtsin tõepoolest vähendada.
Plaan osutus igati edukaks ning kell 21.30 kohaliku aja järgi vedasin end juba välja Genti rongijaamast. Loomulikult valest uksest, mis raskendas oluliselt trammipeatuse leidmist. Otsustasin nimelt hakata otsekohe üliõpilaseks ning võtta trammi, mitte takso. Jaurasin ringi oma kottidega ning tuli välja, et inglise keelega ei pruugigi siin kaugele jõuda. Kahelt esimeselt inimgrupilt, kellelt küsisin, et kust ma trammi peale saaks pileti osta rääkisid minuga ainult flaami keeles (või hollandi). Astusin rõõmsalt kolmanda inimese juurde, kes osutus kurdiks. Näitas kõrvade peale ja pomises neid oma sõnu.
Ühesõnaga jah... Bussipeatusest leidsin inimese, kes oskas “a bit” inglise keelt, number 1 trammi kohta ta infot jagada ei osanud. Seda kuulis aga naine, kes oskas mulle pool-prantsuse-inglise-keeles selgitada, kuhu ma minema peaks. Trammipileti sain osta juba inglise keelt kõneleva inimese pilgu all... Seda aimu mul muidugi polnud, kus ma peaks maha minema, aga alati aitab suur naeratus ja enam-vähem koha õigesti hääldamine, et inimesed naerataks ja teataks “We show”. Ja õiges kohas kupatati mind maha.
Elan väga kesklinnas ja täitsa suurte akendega korteris. Minu toa üks sein on aken :D Ja tuba oli oi kui kõle, kuid endale omaselt suutsin selles tunni ajaga luua paraja segaduse, et end kodusemalt tunda. Kõigepealt tõstsin oma toa mööbli ümber, sest endine paigutus ei kõlvanud kuhugi. Nüüd juba loob. Taustaks Mikult kingituseks saadud plaat, the winner takes it all!
See naine, kes mind sisse lasi meenutas nii hullult mu “saksa-ema” Angelikat, et noh ma ei teagi. Iseloomult ja käitumiselt just, mitte välimuselt.
Esimesed muljed Belgiast:
- kella üheksa ajal õhtul on siin umbes sama pime kui Eestis kella üheksa ajal õhtul;
- alkashid on siin samasugused nagu kodus: 1989. aastast pärit jopega ning meeldivalt lõhnavad vuntsidega onkelid;
- kõige rohkem raha hakkab ilmselt kuluma prügikottidele, sest kasutada tohib ainult ühte sorti (vabandust kahte, erineva prügi jaoks, eks) prügikotte, mida müüakse ainult kallites poodides ja 10 prügikotti pidavat maksma 12 euro ringis. 20 krooni 1 prügikoti eest! Ok, ma ei võrdle hindu enam;
- majad on mõnusad;
- internet on kallis, loodan, et jaanuari lõpus saabuv korterinaaber tahab ka internetti, muidu on karm. Tegelikult juba esitasin kaebuse sisse, et selline hind polnud kokku lepitud, loodetavasti aeg annab arutust.
Tänase päeva mõtted:
Eile ja täna käisime ungarlastest kursakaaslastega linna peal lällamas :P Tegelikult, Gent on imeilus linn ja täna oli 12 kraadi sooja. Veebrar ja märts on kohalike sõnul koledad kuud, tormidega ja puha :D Vajan vist ikka talveriideid.
Muideks. Mu tel nr: +32485648655
Aadressi kohta veel ei tea, iga paberi peal erinev.
Ja normaalset värsket piima neil ei ole tavalises poes. On ainult Milla-laadne ollus. Tervisepoes müüakse tavalist piima ka... €1.40 pudeli eest. Palju õnne! Aga selle eest riisihelbeid on...:D Aga mitte selliseid nagu Eestis, mulle meeldivad kodused.
12.1.06
Viimane postitus Eestist
Istun lennujaamas... Kotte on ilmselgelt liiga palju... Kolm. Pluss suur kott. Ja see kõik teeb keerulisemaks selle jälgimise, et kõik ikka kaasa saaks...
Lennujaama olid mind ära saatma tulnud kolm eriti toredat inimest... Liis, Mikk ja Ott, aitäh teile :)
Aga turvakontrollist läbi minnes, tuli läpakas kotist välja võtta ning hiljem ka endaga kaasa eks, see osa jäi minu puhul ära... Vaatasin veel, et ikka kõik kotid kaasa saaks ja passikontrollist läbi minnes avastasin, et läpakat pole. Hea algus, sain kätte ikka...
Lennu peale...
Lennujaama olid mind ära saatma tulnud kolm eriti toredat inimest... Liis, Mikk ja Ott, aitäh teile :)
Aga turvakontrollist läbi minnes, tuli läpakas kotist välja võtta ning hiljem ka endaga kaasa eks, see osa jäi minu puhul ära... Vaatasin veel, et ikka kõik kotid kaasa saaks ja passikontrollist läbi minnes avastasin, et läpakat pole. Hea algus, sain kätte ikka...
Lennu peale...
11.1.06
Au revoir Estonie!
Kell 21:00 (11. jaanuar)
Pakkimise seis: 0 kg
Toa seis: kaos
Lend väljub: 18.10 (12. jaanuaril)
Tagasituleku aeg: lahtine, kuid võib jääda 12. juuni kanti
Muidu seis:
head sõbrad-tuttavad helistavad, see teeb südame kuumaks;
magada tahaks, pakkida ei tahaks, tundub, et kiireks läheb;
esmaspäeval pean ärkama, et jõuda kella 8.30sesse loengusse.
Suusatage, kelgutage, lauatage ja naeratage! Mina saan ainult viimast teha, sest lumega on seal sedapsi, et mida pole, seda pole.
Pakkimise seis: 0 kg
Toa seis: kaos
Lend väljub: 18.10 (12. jaanuaril)
Tagasituleku aeg: lahtine, kuid võib jääda 12. juuni kanti
Muidu seis:
head sõbrad-tuttavad helistavad, see teeb südame kuumaks;
magada tahaks, pakkida ei tahaks, tundub, et kiireks läheb;
esmaspäeval pean ärkama, et jõuda kella 8.30sesse loengusse.
Suusatage, kelgutage, lauatage ja naeratage! Mina saan ainult viimast teha, sest lumega on seal sedapsi, et mida pole, seda pole.
10.1.06
Blondiinid, ühinegem!
Mina, kui ammutuntud blondiinide austajanna ning iseloomult "kohuke", olin äärmiselt rõõmus kui leidsin ühe viimase aja andekamaid blondiininalju.
9.1.06
Countdown begins
4 päeva veel kodusel pinnal ja siis võib öelda, et algab uus seiklus. Viimasel ajal küsitakse minult alalõpmata: "Kas sa paigal ka püsid?" Natuke naljakas küsimus minu arvates, hetkel ma olen täiesti paigal. Istun arvuti taga sinisel toolil ning saan suurepäraselt aru, et blogi kirjutamise asemel peaksin ma pakkimisega tegelema.
Aga teate küll... Aega on selle kiire asjaga. Mul on veel terve kolmapäeva õhtu aega sellega tegeleda.
Ja paigalpüsimise kohta veel niipalju, et praegune plaan on Eestisse naaseda kõige varem 12. juunil, aga kui tuleb paremaid pakkumisi, siis hiljemalt 30. augustil. Kindlustus on 12. juunini. Ja pärast seda jään ma siia püsima vähemalt kaheks aastaks, plaani järgi. Aga mulle väga ei meeldi plaani järgi elada, mõistlikuse piirides ikka.
Siinkohal tahaksin tänada ilmataati, et tal õnnestus täna hommikuks korralik lumi organiseerida. Ma ei julge välja minna, et vaadata, kui külm on. Aga see ei ole siis minu süü, kui Eesti jääb mu mälusse mingi äärmiselt külma kohana.
Pakkida plaanin järgmised asjad: kevadmantel, mõned paarid kingi, mõned jakid, mõned kampsunid, mõned pluusid, mõned teksad, mõne käterätiku, palju pilte, päikeseprillid, läätsed, Aune Pasti suhtekorraldusõpiku, hispaania keele õpiku. Ja hambaharja, aga kuna see jääb nagunii maha, siis vist loobun. Üldiselt ma ei viitsi stressata selle pakkimise pärast, mis maha jääb, jääb maha ja õpin ilma hakkama saama.
Talve riideid ma kaasa ei võta, põhimõtteliselt kuulutan ma talve neljapäevaga lõppenuks ja ise ka ei tea, kuidas see õnnestub. Pariisis on praegu 7 kraadi sooja, Brüsseli ning Genti kohta ei tea, aga kuna nad on kõik koos seal, siis loodan parimat. Ei talvele, jah aastaajale, millele ei ole veel nime välja mõeldud, kuid mis koosneb vihmast ning 7kraadisest ilmast ning järgneb talvele, aga ei ole kevad.
4 days to go...
Aga teate küll... Aega on selle kiire asjaga. Mul on veel terve kolmapäeva õhtu aega sellega tegeleda.
Ja paigalpüsimise kohta veel niipalju, et praegune plaan on Eestisse naaseda kõige varem 12. juunil, aga kui tuleb paremaid pakkumisi, siis hiljemalt 30. augustil. Kindlustus on 12. juunini. Ja pärast seda jään ma siia püsima vähemalt kaheks aastaks, plaani järgi. Aga mulle väga ei meeldi plaani järgi elada, mõistlikuse piirides ikka.
Siinkohal tahaksin tänada ilmataati, et tal õnnestus täna hommikuks korralik lumi organiseerida. Ma ei julge välja minna, et vaadata, kui külm on. Aga see ei ole siis minu süü, kui Eesti jääb mu mälusse mingi äärmiselt külma kohana.
Pakkida plaanin järgmised asjad: kevadmantel, mõned paarid kingi, mõned jakid, mõned kampsunid, mõned pluusid, mõned teksad, mõne käterätiku, palju pilte, päikeseprillid, läätsed, Aune Pasti suhtekorraldusõpiku, hispaania keele õpiku. Ja hambaharja, aga kuna see jääb nagunii maha, siis vist loobun. Üldiselt ma ei viitsi stressata selle pakkimise pärast, mis maha jääb, jääb maha ja õpin ilma hakkama saama.
Talve riideid ma kaasa ei võta, põhimõtteliselt kuulutan ma talve neljapäevaga lõppenuks ja ise ka ei tea, kuidas see õnnestub. Pariisis on praegu 7 kraadi sooja, Brüsseli ning Genti kohta ei tea, aga kuna nad on kõik koos seal, siis loodan parimat. Ei talvele, jah aastaajale, millele ei ole veel nime välja mõeldud, kuid mis koosneb vihmast ning 7kraadisest ilmast ning järgneb talvele, aga ei ole kevad.
4 days to go...
7.1.06
See on kodu, siin on kodu, siin on kodu koht...
Mingil seletamatul põhjusel Kanal 2 ReporteriPlussi ankur karjub täna ja püüab kogu aeg naeratada. Ma pole teda varem näinud, ilmselt uus... Väga kahtlane, aga ta püüab, seda tuleb hinnata.
Teine mittetähelepanuväärne fakt on see, et Kreisiraadio on tagasi! Kas neil ei olnud ka kunagi lahkumisetendust? Jah, meil kõigil saab kunagi raha otsa.
Vaatasin TV3st Eestimaa Uhkust. Kordussaade, aga kuna ma polnud varem näinud, siis mulle oli nagu uus. Süda läks soojaks, aga pani mõtlema ka. Seal anti auhind kahele naisele, kes on kasvatanud ilmatumalhulgallastekodu lapsi ja see... Teate, pani mind tundma, et ma olen nõme ja isekas. Kuigi, ma olen mõelnud, et ühe lapse võiks kunagi lapsendada küll... Aga need inimesed... 26 last, 9 last! Lisaks oma lastele. Ma ei saa, kuidas nad suudavad, julgevad ja oskavad? Mul on lihtsalt... Noh nii hea meel, et osad inimesed ikkagi suudavad. Ja mina käin umbes piparkooke tegemas.
Teisi lugusid oli ka. Eestis juhtub imesid ja inimesi, kes neid imesid teoks teevad. Inimesed, kes on aru saanud, et kui neil on katus pea kohal, toit laual ning armastavad sõbrad-pereliikmed ümber, siis kõigil see nii ei ole ning alati ei ole need inimesed ise süüdi, neid võib aidata. Neid peab aitama.
Jah, tunnistan, et vahel olen isegi mõelnud, et inimese õnn on ikkagi enda teha ning tugevad inimesed saavad alati hakkama. Aga kas saavad? Mis siis, kui sinu teele veeretatakse järjest kive, mille eestlükkamisest lõpuks väsid ning annad alla? Nii võib edukast ning haritud inimesest saada see, kellest kõnnime tänaval pimesi mööda. Teeme, et me ei näe. Tegelikult näeme küll, aga meile tundub, et see pole meie asi. Meil läheb ju hästi, me teeme rohkelt tööd, näeme vaeva ning seetõttu võime olla ignorandid. No kurat võtaks küll! Ega ikka ei või.
Ma ei oska maailma muuta. Igaüks peab ikka ise hakkama saama, eks? Kas peab? Mis siis kui me ükskord ise oleme nõrgad, haavatud, löödud ja kodutud? Ja keegi ei aita, sest tugeva inimesega juba nii ei juhtu.
Aga natuke positiivsema noodi pealt ka. Pidin rääkima, mis pani mind arvama, et eestlus ikkagi ei kao.
Käisin CT-s, kus oli Eesti Eri. Ja teate küll, et on mõned laulud, mis eestlaste jaoks on lihtsalt erilised. Ma ei arva, et selleks oleks hümn. Aga mõned Ruja lood ning ärkamisaja lood ning need lood, mida aastast-aastasse laulupeol lauldakse. Ning kui need laulud tulevad ööklubis, ei ole vahet.
Teate ju küll kui klubist tahetakse inimesi minema saata, hakatakse aeglaseid lugusid laskma. Sel neljapäeval oli viimaseks looks Kodulaul. Olav Ehala oma. Tantsuplatsil võeti ringi, käsikäes ja ringi liikudes, nagutantsupeol. Keskel tantsiti valssi. Aga see oli nii ilus, see ühtsus. Seda näeb laulupeol, tudengite öisel laulupeol, MK-etapil, olümpia ajal, ööklubis. Vahel näeb ja siis tead, et kõik on ikkagi hästi. Sellepärast tullakse koju tagasi.
Teine mittetähelepanuväärne fakt on see, et Kreisiraadio on tagasi! Kas neil ei olnud ka kunagi lahkumisetendust? Jah, meil kõigil saab kunagi raha otsa.
Vaatasin TV3st Eestimaa Uhkust. Kordussaade, aga kuna ma polnud varem näinud, siis mulle oli nagu uus. Süda läks soojaks, aga pani mõtlema ka. Seal anti auhind kahele naisele, kes on kasvatanud ilmatumalhulgallastekodu lapsi ja see... Teate, pani mind tundma, et ma olen nõme ja isekas. Kuigi, ma olen mõelnud, et ühe lapse võiks kunagi lapsendada küll... Aga need inimesed... 26 last, 9 last! Lisaks oma lastele. Ma ei saa, kuidas nad suudavad, julgevad ja oskavad? Mul on lihtsalt... Noh nii hea meel, et osad inimesed ikkagi suudavad. Ja mina käin umbes piparkooke tegemas.
Teisi lugusid oli ka. Eestis juhtub imesid ja inimesi, kes neid imesid teoks teevad. Inimesed, kes on aru saanud, et kui neil on katus pea kohal, toit laual ning armastavad sõbrad-pereliikmed ümber, siis kõigil see nii ei ole ning alati ei ole need inimesed ise süüdi, neid võib aidata. Neid peab aitama.
Jah, tunnistan, et vahel olen isegi mõelnud, et inimese õnn on ikkagi enda teha ning tugevad inimesed saavad alati hakkama. Aga kas saavad? Mis siis, kui sinu teele veeretatakse järjest kive, mille eestlükkamisest lõpuks väsid ning annad alla? Nii võib edukast ning haritud inimesest saada see, kellest kõnnime tänaval pimesi mööda. Teeme, et me ei näe. Tegelikult näeme küll, aga meile tundub, et see pole meie asi. Meil läheb ju hästi, me teeme rohkelt tööd, näeme vaeva ning seetõttu võime olla ignorandid. No kurat võtaks küll! Ega ikka ei või.
Ma ei oska maailma muuta. Igaüks peab ikka ise hakkama saama, eks? Kas peab? Mis siis kui me ükskord ise oleme nõrgad, haavatud, löödud ja kodutud? Ja keegi ei aita, sest tugeva inimesega juba nii ei juhtu.
Aga natuke positiivsema noodi pealt ka. Pidin rääkima, mis pani mind arvama, et eestlus ikkagi ei kao.
Käisin CT-s, kus oli Eesti Eri. Ja teate küll, et on mõned laulud, mis eestlaste jaoks on lihtsalt erilised. Ma ei arva, et selleks oleks hümn. Aga mõned Ruja lood ning ärkamisaja lood ning need lood, mida aastast-aastasse laulupeol lauldakse. Ning kui need laulud tulevad ööklubis, ei ole vahet.
Teate ju küll kui klubist tahetakse inimesi minema saata, hakatakse aeglaseid lugusid laskma. Sel neljapäeval oli viimaseks looks Kodulaul. Olav Ehala oma. Tantsuplatsil võeti ringi, käsikäes ja ringi liikudes, nagutantsupeol. Keskel tantsiti valssi. Aga see oli nii ilus, see ühtsus. Seda näeb laulupeol, tudengite öisel laulupeol, MK-etapil, olümpia ajal, ööklubis. Vahel näeb ja siis tead, et kõik on ikkagi hästi. Sellepärast tullakse koju tagasi.
6.1.06
Lahedalt hull päev
Jõudsin just kojul. Kell on pool 11. Lahe, pole ammu juhtund seda, et ikkagi ei jõuagi oma koju. Öö veetsin kaunite kaaslannade Kadri ning Katriiniga viimase juures :) Arutelu all ei olnud mitte midagi peale selle, kas kell pool 6 on juba piisavalt hommik, et päkapiku poolt mu taskutesse toodud 5 väikest Geishat lahendama hakata. Päkapikule ka aitäh, neid on mu taskus veel, aga öösel olid nad hindamatuks abiks.
Tegelikult... Eile oli Oti sünnipäev ning kuna ta sai Riigikokku kandideerimis ealiseks, siis tuli organiseerida rida üllatusi.
Päev algas hommikul kell 7 vahukooretordi valmistamise ning küpsisetordi kaunistamisega. Vahukooretort maandus tund aega hiljem sünnipäevalapse unises näos ning ka kõhul. Järgnes teise tordi söömine ning lahkumine kuriteopaigalt.
Poole päevaga umbes sai valmis üllatuse teine pool ehk hommikuste fotosüüdistuste paigutamine T-särkidele, mida Mikuga õhtul rõõmsalt kandsime, et need hiljem Otile ning Liisile ära kinkida. Minu isiklik lemmik oli riie, mille sisse pakkisime osa kingitust... Nunnu. Roosa ja printsessiga.
Õhtul oli sünnipäev, umbes nagu sünnipäev ikka. Sooja toiduga! Ma tean, et väga harjumatu. Tavaliselt saab sooja toitu vanaema sünnipäeval. Aga lahe.
Seejärel suundusin teist päeva järjest CT-sse. Pidime minema kõik, aga millegipärast oli meid seal ainult neli. Meil oli küll äärmiselt lõbus, kuid ma ei tahaks jätta väljendamata oma pettumust, kuidas sünnipäevalaps meid alt vedas. Mina isiklikult näiteks ei tahtnud kluppi minna, aga Ott teatas, et on ikka minek. Ega ei saa vastu vaielda, kui sünnipäevalaps ütleb. Aga ilmselt oli see lihtsalt trikk meist lahtisaamiseks. Väga suur pettumus... Altvedamine. Kurb.
Aga Eesti eri oli vinge...
Ning nüüd ma jõuangi selleni, et Club Tallinnas võis eile näha, et eestlus ikkagi rokib ning mõndadel hetkedel lööb kahtlemata välja. Väga positiivses võtmes. Ma pärast selgitan, et mis täpsemalt.
Võtmest rääkides. Suutsin eile oma võtme ära kaotada. See minu kaotamisoskus ületab juba igasugused piirid ma ütleks. Ja see on viimase poole aasta jooksul külge saadud häda, millest tuleb lahti saada. Aastavahetusel jätsin ühe tossu Otepääle, rääkimata mütsist. Sügisel kaotasin mälupulga (eile ostsin uue ning kuna hakkasin ta hoidmiseks kasutama võtmepaela, siis võtmepaela otsast ära võetud võti kadus peaaegu silmapilkselt). Pea kaotan ka aeg-ajalt. Tüütu.
Tegelikult... Eile oli Oti sünnipäev ning kuna ta sai Riigikokku kandideerimis ealiseks, siis tuli organiseerida rida üllatusi.
Päev algas hommikul kell 7 vahukooretordi valmistamise ning küpsisetordi kaunistamisega. Vahukooretort maandus tund aega hiljem sünnipäevalapse unises näos ning ka kõhul. Järgnes teise tordi söömine ning lahkumine kuriteopaigalt.
Poole päevaga umbes sai valmis üllatuse teine pool ehk hommikuste fotosüüdistuste paigutamine T-särkidele, mida Mikuga õhtul rõõmsalt kandsime, et need hiljem Otile ning Liisile ära kinkida. Minu isiklik lemmik oli riie, mille sisse pakkisime osa kingitust... Nunnu. Roosa ja printsessiga.
Õhtul oli sünnipäev, umbes nagu sünnipäev ikka. Sooja toiduga! Ma tean, et väga harjumatu. Tavaliselt saab sooja toitu vanaema sünnipäeval. Aga lahe.
Seejärel suundusin teist päeva järjest CT-sse. Pidime minema kõik, aga millegipärast oli meid seal ainult neli. Meil oli küll äärmiselt lõbus, kuid ma ei tahaks jätta väljendamata oma pettumust, kuidas sünnipäevalaps meid alt vedas. Mina isiklikult näiteks ei tahtnud kluppi minna, aga Ott teatas, et on ikka minek. Ega ei saa vastu vaielda, kui sünnipäevalaps ütleb. Aga ilmselt oli see lihtsalt trikk meist lahtisaamiseks. Väga suur pettumus... Altvedamine. Kurb.
Aga Eesti eri oli vinge...
Ning nüüd ma jõuangi selleni, et Club Tallinnas võis eile näha, et eestlus ikkagi rokib ning mõndadel hetkedel lööb kahtlemata välja. Väga positiivses võtmes. Ma pärast selgitan, et mis täpsemalt.
Võtmest rääkides. Suutsin eile oma võtme ära kaotada. See minu kaotamisoskus ületab juba igasugused piirid ma ütleks. Ja see on viimase poole aasta jooksul külge saadud häda, millest tuleb lahti saada. Aastavahetusel jätsin ühe tossu Otepääle, rääkimata mütsist. Sügisel kaotasin mälupulga (eile ostsin uue ning kuna hakkasin ta hoidmiseks kasutama võtmepaela, siis võtmepaela otsast ära võetud võti kadus peaaegu silmapilkselt). Pea kaotan ka aeg-ajalt. Tüütu.
4.1.06
1.1.06
Tarkade inimestega on ikka tore aega viita
Aastavahetusel juhtus nii, et sai natuke nalja. Mulle on alati meeldinud tarkade inimeste seltskonnas olla, aga seekord läks kohe eriti hästi. Kõik mõttevälgatused ei jäänud meelde, paljud jäid kirja panemata, kuid mõned olulised faktid uue aasta alustuseks.
Täiesti ebaaus on see, et Eneli jutust on kõikse rohkem kirjapanekuid (ja oleks rohkem, aga ma ei taha kedagi häbistada, eks), aga see on üldjoontes tingitud sellest, et ta rääkis päris tihti. Ja see oli suurepärane, sest vastasel juhul oleks olnud vaikus. Ma ei saa aru, miks peab peol eksisteerima vaikus. Seega kui tema ei rääkinud, siis rääkisin mina, aga õnneks mulle enda säravad maailmatarkused meelde ei jäänud.
Eneli:
- Ma ei saa sauna minna, mul on meik peal.
- Võib-olla on mul natuke beibelik suhtumine ellu.
- Ma pean vetsu minema, aga ma ei viitsi.
- Ma arvan, et mul on väärtus, mis siis, et ma end vahel purju joon.
- Kell on kahekümne minuti pärast kümme. Millal me välja sekundeid lugema läheme?
Selle kõige ja palju muud võttis aga kokku täiesti suvalisel hetkel teatatud:
"Aga ma olen üldse sõnasepp!"
No selle peale ei oska midagi kosta.
Janno:
-(karjudes üle ruumi) Mul on üks TÄHTIS küsimus!!! Mis kell on?
(mismõttes nagu?!? tähtis?!?)
- On talvine pööripäev ja suvine pööripäev.
Keegi teine: Talvisel on päev 6 tundi ja suvisel on öö 6 tundi.
Janno: Aga päev on ikka 24 tundi.
Janno astub ruumi täiesti paljana.
Eneli: Et tasu häbeneda, ma olen nagunii näinud mehe uhkust!
Janno: Ei noh, see pole mingi uhkus.
Khmm...
Kats: Muidu ju juh, muidu juh, muidu juh, muidu juh, muidu juh...
Me ei saanudki teada, mida ta öelda tahtis. Aga ta ei olnud üldse purjus.
Triin:
- Minu arvates me peaksime mõtlema, mida selle lisasekundiga peale hakata.
Olli:
- Proovi seda õlut.
Keegi teine: Päris hea.
Olli: Ei ole. See on paha õlu!
Ja hetkel ma ei mäletagi, mida ma tegin kell 01:59:60 Eesti aja järgi.
Enne vana-aasta lõppu juhtus veel see, et me sulatasime üles sauna turvaandurid, nii et Falcki tehnik oli meie sõbraks ja kaaslaseks nii hetkedel, mil tundime, et olekski kedagi uut seltskonda vaja.
Ning enne seda juhtus ka see, et Mikk suutis ilma jääda talvevarustusest (ehk siis mütsist, jopest, kinnastest). Maailmas. Minu arvates oli see naljakas. Natuke. Kurb ka, aga ikkagi koomiline ka. Kui keegi näeb, siis öelge, et need on Miku omad, anna tagasi!
Uue aasta esimene tore uudis oli see, et öösel veetsime tund aega metsavahelisel teel, et lükata autot kraavist välja. Te nagunii arvate, et minu autot,aga võta näpust, ei olnud minu. Aga külm oli ka.
Ja eelmise aasta viimase auhinnana annan välja Kõige Laiema Silmaringiga Missi auhinna ja see läheb Maailma Top 50-s esinenud miss Laurale.
Juttu oli Angela Merkelist. "Elu sees pole kuulnud sellisest inimesest."
AGA
"Paris Hilton on väga huvitav persoon."
Palju õnne argipäevaks!
Üldiselt oli seal niipalju kilde, et ma soovitan netist see salvestus üles otsida. Tv.ee.
Täiesti ebaaus on see, et Eneli jutust on kõikse rohkem kirjapanekuid (ja oleks rohkem, aga ma ei taha kedagi häbistada, eks), aga see on üldjoontes tingitud sellest, et ta rääkis päris tihti. Ja see oli suurepärane, sest vastasel juhul oleks olnud vaikus. Ma ei saa aru, miks peab peol eksisteerima vaikus. Seega kui tema ei rääkinud, siis rääkisin mina, aga õnneks mulle enda säravad maailmatarkused meelde ei jäänud.
Eneli:
- Ma ei saa sauna minna, mul on meik peal.
- Võib-olla on mul natuke beibelik suhtumine ellu.
- Ma pean vetsu minema, aga ma ei viitsi.
- Ma arvan, et mul on väärtus, mis siis, et ma end vahel purju joon.
- Kell on kahekümne minuti pärast kümme. Millal me välja sekundeid lugema läheme?
Selle kõige ja palju muud võttis aga kokku täiesti suvalisel hetkel teatatud:
"Aga ma olen üldse sõnasepp!"
No selle peale ei oska midagi kosta.
Janno:
-(karjudes üle ruumi) Mul on üks TÄHTIS küsimus!!! Mis kell on?
(mismõttes nagu?!? tähtis?!?)
- On talvine pööripäev ja suvine pööripäev.
Keegi teine: Talvisel on päev 6 tundi ja suvisel on öö 6 tundi.
Janno: Aga päev on ikka 24 tundi.
Janno astub ruumi täiesti paljana.
Eneli: Et tasu häbeneda, ma olen nagunii näinud mehe uhkust!
Janno: Ei noh, see pole mingi uhkus.
Khmm...
Kats: Muidu ju juh, muidu juh, muidu juh, muidu juh, muidu juh...
Me ei saanudki teada, mida ta öelda tahtis. Aga ta ei olnud üldse purjus.
Triin:
- Minu arvates me peaksime mõtlema, mida selle lisasekundiga peale hakata.
Olli:
- Proovi seda õlut.
Keegi teine: Päris hea.
Olli: Ei ole. See on paha õlu!
Ja hetkel ma ei mäletagi, mida ma tegin kell 01:59:60 Eesti aja järgi.
Enne vana-aasta lõppu juhtus veel see, et me sulatasime üles sauna turvaandurid, nii et Falcki tehnik oli meie sõbraks ja kaaslaseks nii hetkedel, mil tundime, et olekski kedagi uut seltskonda vaja.
Ning enne seda juhtus ka see, et Mikk suutis ilma jääda talvevarustusest (ehk siis mütsist, jopest, kinnastest). Maailmas. Minu arvates oli see naljakas. Natuke. Kurb ka, aga ikkagi koomiline ka. Kui keegi näeb, siis öelge, et need on Miku omad, anna tagasi!
Uue aasta esimene tore uudis oli see, et öösel veetsime tund aega metsavahelisel teel, et lükata autot kraavist välja. Te nagunii arvate, et minu autot,aga võta näpust, ei olnud minu. Aga külm oli ka.
Ja eelmise aasta viimase auhinnana annan välja Kõige Laiema Silmaringiga Missi auhinna ja see läheb Maailma Top 50-s esinenud miss Laurale.
Juttu oli Angela Merkelist. "Elu sees pole kuulnud sellisest inimesest."
AGA
"Paris Hilton on väga huvitav persoon."
Palju õnne argipäevaks!
Üldiselt oli seal niipalju kilde, et ma soovitan netist see salvestus üles otsida. Tv.ee.
30.12.05
Minu soovid...
"Põhjuseid on palju. Aga ütleme, et kõige olulisem on see, et sa elad Oma Loo järgi."
Poiss ei teadnud, mis on Oma Lugu.
"See on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis veenab neid Oma Loo võimatuses."
/---/
"See jõud tundub olevat hävitav, aga tegelikult aitab ta meil elada Oma Loo järgi. Ta valmistab ette meie vaimu ja tahet, sest sellel planeedil siin kehtib üks suur tõde: oled, kes sa oled, ja teed, mis sa teed - kui sa kõigest hingest midagi tahad, siis sellepärast, et see soov on sündinud Universumi hinges. Ja see on sinu maapealne ülesanne."
Paulo Coelho "Alkeemik"
Ärgem unustagem unistada ning unistusi teoks viia, olenemata sellest, mis takistusi elu teele veeretab. Unistada on ilus ja miks ka mitte? Ja unistamiseks ei ole me kunagi liiga vanad. Seda tuleb ilmtingimata meeles pidada. Soovin, et igaüks leiaks Oma Loo ning suudaks selle järgi ka elada, hoolimata sellest, mida teised sellest arvavad.
Ärgem unustagem naeratada ka siis, kui enam ei tahaks. Kõigepealt naeratada iseendale ja uskuge, ühel hetkel võib maailm hakata vastu naeratama, ei tasu ära ehmuda. Ärgem unustagem ka naerda, see vabastab meie sees oleva lapse ning siis on ka unistamine kergem.
Soovin kõigile päikeselist unistamist ja iseendaks jäämist...
Poiss ei teadnud, mis on Oma Lugu.
"See on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis veenab neid Oma Loo võimatuses."
/---/
"See jõud tundub olevat hävitav, aga tegelikult aitab ta meil elada Oma Loo järgi. Ta valmistab ette meie vaimu ja tahet, sest sellel planeedil siin kehtib üks suur tõde: oled, kes sa oled, ja teed, mis sa teed - kui sa kõigest hingest midagi tahad, siis sellepärast, et see soov on sündinud Universumi hinges. Ja see on sinu maapealne ülesanne."
Paulo Coelho "Alkeemik"
Ärgem unustagem unistada ning unistusi teoks viia, olenemata sellest, mis takistusi elu teele veeretab. Unistada on ilus ja miks ka mitte? Ja unistamiseks ei ole me kunagi liiga vanad. Seda tuleb ilmtingimata meeles pidada. Soovin, et igaüks leiaks Oma Loo ning suudaks selle järgi ka elada, hoolimata sellest, mida teised sellest arvavad.
Ärgem unustagem naeratada ka siis, kui enam ei tahaks. Kõigepealt naeratada iseendale ja uskuge, ühel hetkel võib maailm hakata vastu naeratama, ei tasu ära ehmuda. Ärgem unustagem ka naerda, see vabastab meie sees oleva lapse ning siis on ka unistamine kergem.
Soovin kõigile päikeselist unistamist ja iseendaks jäämist...
28.12.05
Läksin puhkusele...
Olen talveunes. Uuel aastal uue hooga. Praegu olen ma väsinud. Ei pea, ei saa ja ei taha midagi teha.
Head vana-aasta lõppu!
Head vana-aasta lõppu!
26.12.05
Omletipann!
Täna tuli telekast TopShop, on selline jah? Ja seal oli müügil, usute või mitte, omletipann. Käepideme sisse on ehitatud patendeeritud mehhanism plaatide tõstmiseks, et saaks valmistada maitsva omleti, just sellise nagu ise soovite. Ja see pole veel kõik. Te ei pea sellega ainult omletti tegema. Võite teha ka pannkooke. Valmistage maitsvaid värskete marjadega pannkooke! Muideks, kui ostate KOHE praegu, saate kaasa TASUTA klaaskaane ja see pole veel kõik!!! Te saate ka väikese panni, millega on mugav omleti sisse pandavat ette valmistada. Uskumatu! Ja seda kõike vaid 449 krooni eest. Ärge magage maha seda uskumatut pakkumist! Helistage kohe!
Teate... Mida veel??? Inimesed nälgivad Aafrikas ja oleks omletipudru üle ka rõõmsad (sest omletipuder tekib tavalise panniga,umbes nagu tavalise pesupulbriga ei saa asju puhtaks ja tavaline shampoon ei pane karva läikima).
Aga midagi positiivset ka. Päkapikud suutsid sel aastal väga positiivselt üllatada. Sain täitsa toredaid kingitusi. Eriline heameel on mul venna isetehtud kinkekaardi üle :)
Ja kas te ikka olete käinud linnast väljas ja näinud kui ilus kõik on? Lihtsalt imeline. Täna käisin pilte ka tegemas, aga nii halb olen veel, et pildi peal ikkagi ei näe kõik nii hea välja. Minge metsa, ausalt! Vaadake, kuidas puud on lume all lookas ja päästke mõni kuusk lumevaiba alt (ning vaadake, kui pikaks nad saavad). Ilus. Ilus. Ilus on Eestimaa. Vot.
Teate... Mida veel??? Inimesed nälgivad Aafrikas ja oleks omletipudru üle ka rõõmsad (sest omletipuder tekib tavalise panniga,umbes nagu tavalise pesupulbriga ei saa asju puhtaks ja tavaline shampoon ei pane karva läikima).
Aga midagi positiivset ka. Päkapikud suutsid sel aastal väga positiivselt üllatada. Sain täitsa toredaid kingitusi. Eriline heameel on mul venna isetehtud kinkekaardi üle :)
Ja kas te ikka olete käinud linnast väljas ja näinud kui ilus kõik on? Lihtsalt imeline. Täna käisin pilte ka tegemas, aga nii halb olen veel, et pildi peal ikkagi ei näe kõik nii hea välja. Minge metsa, ausalt! Vaadake, kuidas puud on lume all lookas ja päästke mõni kuusk lumevaiba alt (ning vaadake, kui pikaks nad saavad). Ilus. Ilus. Ilus on Eestimaa. Vot.
23.12.05
Brr...
tähendab, -16 kraadi on minu jaoks ikka liiga külm. Ja suusatama ka selle ilmaga minna ei saa (eriti mina, kes ma olen ära hellitatud üle nulli ilmadega).
Aga hommikune päikesetõus -13 kraadiga on lihtsalt sõnuseletamatult kaunis. See taevas. Homme ajan end normaalsel ajal majast välja ja teen pilti.
Eesti on ikka looduse poolest super.
P.S. "Pingviinide marss" on nüüd Eestis ka. Minge vaadake, kui ilus pingviinidel on.
Aga hommikune päikesetõus -13 kraadiga on lihtsalt sõnuseletamatult kaunis. See taevas. Homme ajan end normaalsel ajal majast välja ja teen pilti.
Eesti on ikka looduse poolest super.
P.S. "Pingviinide marss" on nüüd Eestis ka. Minge vaadake, kui ilus pingviinidel on.
22.12.05
Head filmid...
Mõtlesin, et ütleks teile ka, et viimase poole aasta jooksul nägin kinos täiesti pandavaid filme. Külmadeks talveõhtuteks, sest siin on ikka väga külm (olen terve päeva maja ja kaminat kütnud, pesa tegin kamina ette...).
Viimane neist oli üle maailma kulsust kogunud dokfilm "Pingviinide marss", mis oli suhteliselt hariv, nunnu ja naljakas (täna nägin ETV pealt filmi sinivaaladest, mis polnud üldse nii põnev). See loodus, need loomad ja Holliwoodlikud kommentaarid tõsise häälega.
Enne seda oli inglise komöödia "Kincky Boots", mis oli äraütlemata naljakas lugu sellest, kuidas tavalise väikelinna tavalise kingatehase tavalised inimesed peavad hakkama valmistama transvestiitjalanõusid. Ausõna. Aasta naljakaim film (ja ma ei usu, et vein selle juures liiga suurt rolli mängis). Kui teil õnnestub kusagilt see film hankida, siis ma tahan ka filmiõhtule!
"40-Year-Old-Virgin" esines juba ühes varasemas blogis. Ja seda ma teist korda näinud ei ole, et adekvaatselt hinnata, kas see oli naljakas või oli asi selles, et ma polnud ammu ühtegi raamatut lugenud ning intelligentsitase hakkas langema. Aga siis kui ma vaatasin ma küll naermist ei peatanud ja liiga rumal ma ka ei saanud olla, seega poolnaljakas kindlasti (juhul, et ma olin poolrumal).
"Broken Flowers". Osad kriitikud arvavad, et Bill Murray võiks sealse osa eest lõpuks oma Oscari kätte saada. Midagi viga polnud, aga kõik, kes seda filmi nägid läksid lõpu peale närvi. Hea, saab teise osa teha.
"Crash"... See oli kohati kole, kohati mõtlemapanev (isegi!), aga enamik saalisolijatest ei saanud mõttest aru ma kardan. Rassism ja natsionalism jäävad ikka rokkima sealkandis, vähemalt mõneks ajaks. Mul oleks hea meel, kui mõni inimene, kellel on probleeme teiste aktsepteerimisega, seda ka vaatamas käis. Karta on, et ei käinud.
Täiesti mõttetu film oli "Into the Blue" või midagi sellist, ma siiani ei usu, et ma pidasin filmi lõpuni vastu ilma, et oleks minema jalutanud. Üsna keskmine film oli "Elizabethtown", aga ma arvasin, et see film on eriline saast. Suutis üllatada mitme naljaka kohaga ning mingi point oli ka. Mitte suur point, aga Hollywoodi kohta jube sügav.
Kõiki filme kahjuks vaatama ei jõudnud. Ja PÖFFist jäin ilma. Sellest on kahju, aga õnneks järgmisel aastal ei peaks jääma.
Viimane neist oli üle maailma kulsust kogunud dokfilm "Pingviinide marss", mis oli suhteliselt hariv, nunnu ja naljakas (täna nägin ETV pealt filmi sinivaaladest, mis polnud üldse nii põnev). See loodus, need loomad ja Holliwoodlikud kommentaarid tõsise häälega.
Enne seda oli inglise komöödia "Kincky Boots", mis oli äraütlemata naljakas lugu sellest, kuidas tavalise väikelinna tavalise kingatehase tavalised inimesed peavad hakkama valmistama transvestiitjalanõusid. Ausõna. Aasta naljakaim film (ja ma ei usu, et vein selle juures liiga suurt rolli mängis). Kui teil õnnestub kusagilt see film hankida, siis ma tahan ka filmiõhtule!
"40-Year-Old-Virgin" esines juba ühes varasemas blogis. Ja seda ma teist korda näinud ei ole, et adekvaatselt hinnata, kas see oli naljakas või oli asi selles, et ma polnud ammu ühtegi raamatut lugenud ning intelligentsitase hakkas langema. Aga siis kui ma vaatasin ma küll naermist ei peatanud ja liiga rumal ma ka ei saanud olla, seega poolnaljakas kindlasti (juhul, et ma olin poolrumal).
"Broken Flowers". Osad kriitikud arvavad, et Bill Murray võiks sealse osa eest lõpuks oma Oscari kätte saada. Midagi viga polnud, aga kõik, kes seda filmi nägid läksid lõpu peale närvi. Hea, saab teise osa teha.
"Crash"... See oli kohati kole, kohati mõtlemapanev (isegi!), aga enamik saalisolijatest ei saanud mõttest aru ma kardan. Rassism ja natsionalism jäävad ikka rokkima sealkandis, vähemalt mõneks ajaks. Mul oleks hea meel, kui mõni inimene, kellel on probleeme teiste aktsepteerimisega, seda ka vaatamas käis. Karta on, et ei käinud.
Täiesti mõttetu film oli "Into the Blue" või midagi sellist, ma siiani ei usu, et ma pidasin filmi lõpuni vastu ilma, et oleks minema jalutanud. Üsna keskmine film oli "Elizabethtown", aga ma arvasin, et see film on eriline saast. Suutis üllatada mitme naljaka kohaga ning mingi point oli ka. Mitte suur point, aga Hollywoodi kohta jube sügav.
Kõiki filme kahjuks vaatama ei jõudnud. Ja PÖFFist jäin ilma. Sellest on kahju, aga õnneks järgmisel aastal ei peaks jääma.
21.12.05
Viimaks kodus
Pärast trallitamist Londonis ja Tartus olen viimaks Rõuges. Ohtralt lund ja kole külm.
Londonis vaatasin paari vaatamisväärsust, aga üldiselt jalutasin niisama ja magasin. Lisaks sellele valetasin ohtralt. Nimi oli Ann ja mul oli õde ka, Summers. No need, kes mõistavad, need mõistavad. Üsna loogiline.
Siis Gatwicki jõudsinparasjagu hilja, et mitte lennukist maha jääda... Hea, et järjekordi polnud. Muud ei ütle. Ja üldiselt polnud ma viimane ka. Ning lennujaamas ootasid mind emme ja issi Geisha shokolaadiga ning uksest väljudes hüppas tee peale ette Ott suure punase jõulutähega (pluss piparkookidega). Tore üllatus igal juhul. Ülitore.
Esimese inimesena õnnestus helistada Katriinil, kelle kõne pidin ära panema, sest lennuk oli mitmesajaga õhus veel. No mul oli meelest läinud, et vahepeal lülitasin telefoni sisse, et kella näha, sest see lend kestis ilmselgelt liiga kaua ja jäi välja lülitamata. Piinlik. Kellegi elu selle tõttu siiski ohus ei olnud. Minu teada.
Eestis oli paks lumi (iiri mõistes) ja jõle külm. Pluss kojamehed, kes alustasid Sõpruse puiesteel lumerookimist kell 5 hommikul. Täiesti ebanormaalne. Jah, ma ärkasin selle peale üles.
Üldiselt on hea kodus olla.
Nüüd sauna...
Kreet, tere tulemast koju!
Maarja, ma tean, mida Sa tunned :D Mul tehti mandliop 2 aastat tagasi 20. detsembril. Dieetjõulud. Pole paha. Ja karamellijäätis ei ole nii lääge kui vanilje.
Head lund!
Londonis vaatasin paari vaatamisväärsust, aga üldiselt jalutasin niisama ja magasin. Lisaks sellele valetasin ohtralt. Nimi oli Ann ja mul oli õde ka, Summers. No need, kes mõistavad, need mõistavad. Üsna loogiline.
Siis Gatwicki jõudsinparasjagu hilja, et mitte lennukist maha jääda... Hea, et järjekordi polnud. Muud ei ütle. Ja üldiselt polnud ma viimane ka. Ning lennujaamas ootasid mind emme ja issi Geisha shokolaadiga ning uksest väljudes hüppas tee peale ette Ott suure punase jõulutähega (pluss piparkookidega). Tore üllatus igal juhul. Ülitore.
Esimese inimesena õnnestus helistada Katriinil, kelle kõne pidin ära panema, sest lennuk oli mitmesajaga õhus veel. No mul oli meelest läinud, et vahepeal lülitasin telefoni sisse, et kella näha, sest see lend kestis ilmselgelt liiga kaua ja jäi välja lülitamata. Piinlik. Kellegi elu selle tõttu siiski ohus ei olnud. Minu teada.
Eestis oli paks lumi (iiri mõistes) ja jõle külm. Pluss kojamehed, kes alustasid Sõpruse puiesteel lumerookimist kell 5 hommikul. Täiesti ebanormaalne. Jah, ma ärkasin selle peale üles.
Üldiselt on hea kodus olla.
Nüüd sauna...
Kreet, tere tulemast koju!
Maarja, ma tean, mida Sa tunned :D Mul tehti mandliop 2 aastat tagasi 20. detsembril. Dieetjõulud. Pole paha. Ja karamellijäätis ei ole nii lääge kui vanilje.
Head lund!
16.12.05
Palju pisaraid ja mõned imelikud tähelepanekud
Hahhaa.... mul on täpitähed... hetkel on veel raskusi nende ülesleidmisega, aga juba koidab.
Istun Kadi elutoas keset Londonit. Kadit pole, aga vähemalt on läpakas ja täpitähed, nii et ma väga kurb ei ole.
Täna lõppes minu üle 6 kuu kestnud seiklus iidsetel keldialadel. Iirimaal on nüüd 15. dets rahvuspüha- päev, mil vabaneti Triinust.
Sel puhul tegin eile õhtul Robbiele ja Barryle pannkooke. (Hahaa Barry, thats right... your name... just find out the translation!) Minu kõht valutas teist päeva, aga ma arvan, et see oli närvidest. Kott oli mul poolpakitud, aga no ikka läks lõpuks nii kiireks, et osad nõud jäid pesemata. Selle pärast on häbi küll, midagi pole teha.
Ja täna hommikul tegin töökaaslastele pannkooke. Üldiselt olengi nüüd üks suur pannkook.
Hüvastijätud algasid juba laupäeval. Ja jätkusid lennujaamani. Palju pisaraid, sest ma olen nõrk :) Tegelikult on ikkagi imelik tunne oma elu kotti pakkida. Punasesse kotti. Lennujaamas tegin veel viimase smoothie ja oligi kõik.
Enne kui edasi lähen: Donegal oli ülilahe. Lahkusime Robbiega Dublinist enne kella 8 hommikul, sõitsime 4 tundi (muuhulgas tegime pausi hotellis, mis on maailmas üks enim õhkulastud hotelle... 5 korda vist, Põhja-Iirimaal, saate aru küll...) Siis matkasime 4 tundi kaljusid mööda ja see oli nii väsitav ja nii tore. Ja siis jäin oma jõulupeole hiljaks, sest me ei jõudnud õigel ajal tagasi. Nimelt Bunglas on Euroopa kõrgeim cliff ja no meie muidugi tahtsime täitsa tipus ära käia. Aga selleks kulus oodatust rohkem aega. Loodus. Huh. Ma hakkasin Iirimaad armastama. Aga point on selles, et isegi lambaid polnud tipus. Vahepeal olid. Aga ükski lammas ei ole nii loll, et läheks uduga mägedesse ronima.
Jõulupidu oli vinge. Mu jalad hakkasid peo lõpuks tunda andma, et nad on terve päeva mäge vallutanud, aga rokkisin üle pika aja ikka väga korralikult.
Täna igatahes jõudsin Londonisse. Ei eksinud ära, kuigi mul siiski õnnestus metroojaamast leida selline väljapääs, mida keegi teine ei kasuta, nii et vaene Kadi pidi tükk aega mind otsima. Nüüd õhtul käisin täitsa ise Oxford Streetil. Jala, sest see on lähedal. Ja jälle ei eksinud ära, ainult, et enne kojutulekut tuli meelde, et ma ei tea Kadi majanumbrit, tänavat teadsin. Seega esimesed tunnid on möödunud liigagi rahulikult.
Homme lähen linna nautima ja vahetan kaheks ööks elukohta.
Siis Kadi juurde tagasi.
Ja siis koju.
Muideks, keda huvitab, Kadi tundub oma eluoluga siin rahul olevat. Väga palju tööd ka ikkagi.
Huvitav on see, et lennujaamas ja metroojaamades pole enam prügikaste. Ei tea küll miks... :P Selle asemel käib lennujaamas tädi ringi ja mu võileivaga paberkott tahteti prägi pähe ära visata, jõudsin takistada.
Vaim on mu saabumiseks valmis?
Istun Kadi elutoas keset Londonit. Kadit pole, aga vähemalt on läpakas ja täpitähed, nii et ma väga kurb ei ole.
Täna lõppes minu üle 6 kuu kestnud seiklus iidsetel keldialadel. Iirimaal on nüüd 15. dets rahvuspüha- päev, mil vabaneti Triinust.
Sel puhul tegin eile õhtul Robbiele ja Barryle pannkooke. (Hahaa Barry, thats right... your name... just find out the translation!) Minu kõht valutas teist päeva, aga ma arvan, et see oli närvidest. Kott oli mul poolpakitud, aga no ikka läks lõpuks nii kiireks, et osad nõud jäid pesemata. Selle pärast on häbi küll, midagi pole teha.
Ja täna hommikul tegin töökaaslastele pannkooke. Üldiselt olengi nüüd üks suur pannkook.
Hüvastijätud algasid juba laupäeval. Ja jätkusid lennujaamani. Palju pisaraid, sest ma olen nõrk :) Tegelikult on ikkagi imelik tunne oma elu kotti pakkida. Punasesse kotti. Lennujaamas tegin veel viimase smoothie ja oligi kõik.
Enne kui edasi lähen: Donegal oli ülilahe. Lahkusime Robbiega Dublinist enne kella 8 hommikul, sõitsime 4 tundi (muuhulgas tegime pausi hotellis, mis on maailmas üks enim õhkulastud hotelle... 5 korda vist, Põhja-Iirimaal, saate aru küll...) Siis matkasime 4 tundi kaljusid mööda ja see oli nii väsitav ja nii tore. Ja siis jäin oma jõulupeole hiljaks, sest me ei jõudnud õigel ajal tagasi. Nimelt Bunglas on Euroopa kõrgeim cliff ja no meie muidugi tahtsime täitsa tipus ära käia. Aga selleks kulus oodatust rohkem aega. Loodus. Huh. Ma hakkasin Iirimaad armastama. Aga point on selles, et isegi lambaid polnud tipus. Vahepeal olid. Aga ükski lammas ei ole nii loll, et läheks uduga mägedesse ronima.
Jõulupidu oli vinge. Mu jalad hakkasid peo lõpuks tunda andma, et nad on terve päeva mäge vallutanud, aga rokkisin üle pika aja ikka väga korralikult.
Täna igatahes jõudsin Londonisse. Ei eksinud ära, kuigi mul siiski õnnestus metroojaamast leida selline väljapääs, mida keegi teine ei kasuta, nii et vaene Kadi pidi tükk aega mind otsima. Nüüd õhtul käisin täitsa ise Oxford Streetil. Jala, sest see on lähedal. Ja jälle ei eksinud ära, ainult, et enne kojutulekut tuli meelde, et ma ei tea Kadi majanumbrit, tänavat teadsin. Seega esimesed tunnid on möödunud liigagi rahulikult.
Homme lähen linna nautima ja vahetan kaheks ööks elukohta.
Siis Kadi juurde tagasi.
Ja siis koju.
Muideks, keda huvitab, Kadi tundub oma eluoluga siin rahul olevat. Väga palju tööd ka ikkagi.
Huvitav on see, et lennujaamas ja metroojaamades pole enam prügikaste. Ei tea küll miks... :P Selle asemel käib lennujaamas tädi ringi ja mu võileivaga paberkott tahteti prägi pähe ära visata, jõudsin takistada.
Vaim on mu saabumiseks valmis?
14.12.05
9.12.05
J6ulutunne l2ks nagu nipsti
T2hendab, viimase kahe p2eva jooksul olen ma n2inud kodudes lahedaid j6ulukaunistusi. See on k6ik v2ga ok, aga eile n2gin ma ka 6itsevaid roose, saialilli ja k6iksugu muid lilli. No ikka ei ole j6ulu ilma lumeta minu jaoks. Saialilled noh! Saate aru?!?
Ja teisip2eval lendas Eestisse Triinu 14.5 kilo pagasit. Aasta heategijaks pyrgib Marek k6rvalkontorist, kes v6ttis vaevaks mu koti endaga kaasa v6tta. Ja minu eesm2rk oli kaasa anda alla 15 kilo pagasit. Loodetavasti j6uab kott ka oma sihtpunkti: Tartusse.
Ja yhe n2dala p2rast sel ajal olen Londonis. Palju 6nne mulle! Enne seda olen j6ulupeol ja mujal ka. Ja v6ib-olla j6uan veel Dublinist v2lja ka, kui veab. Robbie siin pyyab selle eest hoolitseda, aga aega pole eriti. Pyyan organiseerida aega. On laenata mingi p2eva jagu tunde? Annan hiljem tagasi! :)
Vot nii on lood siinpool sood. 6pin prantsuse keelset j6ululaulu ka. V2ga naljakas, eriti prantslaste jaoks.
Ja teisip2eval lendas Eestisse Triinu 14.5 kilo pagasit. Aasta heategijaks pyrgib Marek k6rvalkontorist, kes v6ttis vaevaks mu koti endaga kaasa v6tta. Ja minu eesm2rk oli kaasa anda alla 15 kilo pagasit. Loodetavasti j6uab kott ka oma sihtpunkti: Tartusse.
Ja yhe n2dala p2rast sel ajal olen Londonis. Palju 6nne mulle! Enne seda olen j6ulupeol ja mujal ka. Ja v6ib-olla j6uan veel Dublinist v2lja ka, kui veab. Robbie siin pyyab selle eest hoolitseda, aga aega pole eriti. Pyyan organiseerida aega. On laenata mingi p2eva jagu tunde? Annan hiljem tagasi! :)
Vot nii on lood siinpool sood. 6pin prantsuse keelset j6ululaulu ka. V2ga naljakas, eriti prantslaste jaoks.
4.12.05
Pyhap2evad, shokolaad ja Freddie linnatuur
T2na on pyhap2ev, yllatus yllatus. Aga mitte mingi tavaline pyhap2ev. On 2. advent ja lisaks sellele eelviimane pyhap2ev Iirimaal. See on seda erilisem, et ma kahtlustan, et oma viimase pyhap2eva Iirimaal magan peamiselt maha, sest j2rgmisel laup2eval on kontori j6ulupidu, mis puhuks l2hme 88kluppi, baari taha pannakse paar tonni raha ja meie hakkame aga j6ule t2histama. Nii v6ibki juhtuda, et koju j6uan hilja ja magama saan juba viimasel pyhap2eval.
Viimase poole aasta jooksul olen katsetanud shokolaade, sest no teatavasti Geishat siin ei myyda, seega pean teisi shokolaade s88ma, aga tuleb aus olla, et Geishast ei ole ma ikka midagi m6nusamat leidnud. T2na alustasin oma viimase Geisha s88mist, sest varsti saab koju ja enam ei pea seda igaks juhuks hoidma.
Mis ma siis oma eelviimasel t2isn2dalal Iirimaal tegin?
T88l k2isin (see oli uudis, eks?);
siis k2isime t88kaaslastega prantsuse kohvikus hommikus88gil (ma ei kommenteeri, sest et minul oli parasjagu toidumyrgitus ning pidin paljast crossainti s88ma, kui teised igast mandlisokolaadit2idistega kooke s6id. Sinna l2hen tagasi.);
eile pakkisin oma koti (sest, et erinevalt minust s6idab mu kott koju juba teisip2eval. Marek, kolleeg, s6idab koju puhkusele ja oli lahkelt n6us mu pagasikandja olema, khm, ma lahkelt palusin ka, tegin pannkooke ja puha!);
eelmine pyhap2ev oli pannkoogilaks, eesti jahuga (poola poest ostetud Veski-Mati eriti hea nisujahu);
eile oli meil Freddiega 8ine linnatuur, et pildistada Brown Thomase vaateaknaid (kes ei tea, Freddie on mu v2ike lilla part-talisman, mille Ott mulle enne 2raminekut kinkis. Ta on siiani k2itunud v2gagi eeskujulikult ning sel puhul v6is ta eile p2rast kella 11 6htul v2ljas olla, muidu ta on alaealine);
t2na hakkasin j6ulushoppajaks ja ostsin endale hambapasta (sest jah, uskuge v6i mitte, kuid poolteist n2dalat enne kojuminekut sai mul hambapasta otsa, tee mis tahad!);
pyhap2ev oli eriline ka selle poolest, et ei k2inud kinos (sest panen end valmis j2rgmiseks pyhap2evaks, et minna vaatama The March of Penguines. Pidavat igavesti tasemel dok olema.);
ostsin oma elu esimesed 3 DVD-d (sest v6ib-olla ma vinnin 6htul korterinaabri l2paka pihta panna, et filmi vaadata).
Last but not least: t2na avasid osad poed end kell 10!!! Tavap2rase kella 13 asemel. J6ulud. Inimestel on palju raha kulutada. Liiga palju.
Ma arvan, et see ei ole mu viimane postitus Dublinist. Aga iial ei v6i teada. Yldiselt Kaie inspireeris mind, tegemaks listi, mida ma esimese asjana Eestis teen. Mina isiklikult kavatsen syya vanaema tehtud kartulisalatit. Tellimuse andsin sisse juba 2 n2dalat tagasi, nii et ma usun, et 19. detsembriks suudab ta selle organiseerida. Teine plaan on vaadata telekast uudiseid. Eesti keeles. Telekat pole n2inud alates septembrist ja siinsed raadiouudised r22givad sellest, mis 6htul Cornation Streetis juhtub (kohalik seebikas).
Rohkem ma ei viitsi m6elda.
C u later alligator...
Viimase poole aasta jooksul olen katsetanud shokolaade, sest no teatavasti Geishat siin ei myyda, seega pean teisi shokolaade s88ma, aga tuleb aus olla, et Geishast ei ole ma ikka midagi m6nusamat leidnud. T2na alustasin oma viimase Geisha s88mist, sest varsti saab koju ja enam ei pea seda igaks juhuks hoidma.
Mis ma siis oma eelviimasel t2isn2dalal Iirimaal tegin?
T88l k2isin (see oli uudis, eks?);
siis k2isime t88kaaslastega prantsuse kohvikus hommikus88gil (ma ei kommenteeri, sest et minul oli parasjagu toidumyrgitus ning pidin paljast crossainti s88ma, kui teised igast mandlisokolaadit2idistega kooke s6id. Sinna l2hen tagasi.);
eile pakkisin oma koti (sest, et erinevalt minust s6idab mu kott koju juba teisip2eval. Marek, kolleeg, s6idab koju puhkusele ja oli lahkelt n6us mu pagasikandja olema, khm, ma lahkelt palusin ka, tegin pannkooke ja puha!);
eelmine pyhap2ev oli pannkoogilaks, eesti jahuga (poola poest ostetud Veski-Mati eriti hea nisujahu);
eile oli meil Freddiega 8ine linnatuur, et pildistada Brown Thomase vaateaknaid (kes ei tea, Freddie on mu v2ike lilla part-talisman, mille Ott mulle enne 2raminekut kinkis. Ta on siiani k2itunud v2gagi eeskujulikult ning sel puhul v6is ta eile p2rast kella 11 6htul v2ljas olla, muidu ta on alaealine);
t2na hakkasin j6ulushoppajaks ja ostsin endale hambapasta (sest jah, uskuge v6i mitte, kuid poolteist n2dalat enne kojuminekut sai mul hambapasta otsa, tee mis tahad!);
pyhap2ev oli eriline ka selle poolest, et ei k2inud kinos (sest panen end valmis j2rgmiseks pyhap2evaks, et minna vaatama The March of Penguines. Pidavat igavesti tasemel dok olema.);
ostsin oma elu esimesed 3 DVD-d (sest v6ib-olla ma vinnin 6htul korterinaabri l2paka pihta panna, et filmi vaadata).
Last but not least: t2na avasid osad poed end kell 10!!! Tavap2rase kella 13 asemel. J6ulud. Inimestel on palju raha kulutada. Liiga palju.
Ma arvan, et see ei ole mu viimane postitus Dublinist. Aga iial ei v6i teada. Yldiselt Kaie inspireeris mind, tegemaks listi, mida ma esimese asjana Eestis teen. Mina isiklikult kavatsen syya vanaema tehtud kartulisalatit. Tellimuse andsin sisse juba 2 n2dalat tagasi, nii et ma usun, et 19. detsembriks suudab ta selle organiseerida. Teine plaan on vaadata telekast uudiseid. Eesti keeles. Telekat pole n2inud alates septembrist ja siinsed raadiouudised r22givad sellest, mis 6htul Cornation Streetis juhtub (kohalik seebikas).
Rohkem ma ei viitsi m6elda.
C u later alligator...
27.11.05
Kirikud ja j6ulud
Nii, nagu te v6ite arvata, on Iirimaal palju kirikuid. Palju rohkem kui oleks vaja ning seet6ttu tuleb kirikuid kasutada ka muuks kui kirikuks. N6nda olen n2inud, kuidas kiriku sisse on pugenud McDonald's-"Next customer, please. What can I get to you". Kodu k6rval on endine kirik, mida hetkel ehitatakse ymber pubiks (pubisid on siin niigi palju, aga neid l2hebki rohkem vaja kui kirikuid). Moslemid pidasid oma j6ule (mille 6iget nimetust ma ei m2leta, jah mul on h2bi) mosees, mis varem oli kirik. Yhes kirikus oli lambipood. See oli kyll naljakas. Light World.
Eile helistasid Kreet ja Maarja Berliinist, et peaasjalikult telefonik6ne l6pus numbreid karjuda. See oli nunnu. Mu toanaaber oli segaduses, et miks ma karjun telefoni. Aga jumala l6bus oli. Maarja, ma loodan, et 2. korda lennukiga s6it oli p6nev.
Ja t2na tuli j6ul, te nagunii teate. Ma peitsin end j6ulu eest 2ra. No ma ei taha vaadata neid koledasti ehituid kuusepuid. Miks ma pean? Kannan homsest silmaklappe.
Neljap2eval kandsin kahte mytsi, kahte salli, kahte paari sokke, kahte kampsuni, yhte jopet ja yhtesid saapaid. Ikka oli kylm. Kodus on teistmoodi kylm muideks. Siin on suur tuul ja kylm korraga ja siis sajab l8rtsi. Kole. Yks hommik oli lumi ka, romantiline.
N2eb.
Eile helistasid Kreet ja Maarja Berliinist, et peaasjalikult telefonik6ne l6pus numbreid karjuda. See oli nunnu. Mu toanaaber oli segaduses, et miks ma karjun telefoni. Aga jumala l6bus oli. Maarja, ma loodan, et 2. korda lennukiga s6it oli p6nev.
Ja t2na tuli j6ul, te nagunii teate. Ma peitsin end j6ulu eest 2ra. No ma ei taha vaadata neid koledasti ehituid kuusepuid. Miks ma pean? Kannan homsest silmaklappe.
Neljap2eval kandsin kahte mytsi, kahte salli, kahte paari sokke, kahte kampsuni, yhte jopet ja yhtesid saapaid. Ikka oli kylm. Kodus on teistmoodi kylm muideks. Siin on suur tuul ja kylm korraga ja siis sajab l8rtsi. Kole. Yks hommik oli lumi ka, romantiline.
N2eb.
20.11.05
Aega taga ajades
Aeg l2heb nii kiiresti. Iga p2ev ilmub m6nele t2navanurgale uus suur kuusepuu. Terve linn on kuuski t2is. Absurdne natuke. Ja iga p2evaga j6uab l2hemale 19. detsember kui maandun juba pisikeses Tallinna lennujaamas. Ja nyyd mulle tundub, et v6ib-olla ma ei tahagi 2ra tulla. Ma olen ikka kohati imelik.
Siiski loen p2evi, kuna ma eile unustasin risti kalendrisse t6mmata, siis ma hetkeseisu ei tea. Ainus, mida ma tean, et see aeg, mis siin on j22nud m88dub nii kiiresti, et ma ei suuda 8elda "A" kui on 15. detsember ning lendan Dublinist paariks p2evaks Londonit avastama, et siis oma suure kotiga koju saabuda.
Ja enne seda on nii palju teha, n2ha ning katsuda. Ma arvan, et paar kohta j22vad kylastamata. Paar linna. Lihtsalt aega pole. T2na magasin terve p2eva maha. 2rkasin kell 10.30 ja l2ksin kell 12 j2lle magama, et 3 tunni p2rast p2riselt yles 2rgata.
Eile k2isin v2ljas. Whealans on yks rokiklubi, kus tantsimine v6rdub rohkem hyppamisega, sest sa ei saa teha muud kui massiga kaasa hypata. Ja samal ajal hyppab ka su k6rval olev inimene. Kui veab, siis ta ei hoia k2es 6lleklaasi, kui ei vea, siis hoiab ja klaasis olev m2rjuke kohandub sinu riietel olevaks m2rjukeseks.
Kell pool 3 pannakse k6ik kohad kinni ja siis tuleb leida kodutee. Eilsel koduteel p6rkasin veel yhe s6bra poole sisse, aga enne seda sain t2naval punase roosi. Teate need tsellofaani pandud roosid, mida t2naval myyakse. Nimelt tuli yks noormees mulle t2naval selle roosiga vastu. J2i seisma ning:
"This is for you my fair lady." Ning ulatas mulle punase roosi. See oli h2mmastavalt naljakas. Aga suutsin ikka daami kombel ait2h 8elda. Mul on hea meel, et ma lihtsalt ei kokutanud. Pai.
T2na ma v6in veel kinno j6uda. Ei teagi. Eelmine n2dal k2isin vaatamas filmi "Kinky Boots" Vot see oli naljakas. Inglise film. Naljakas inglise film. Kui seda Eestis n2idatakse, siis vaadatke.
T88 juures plaanitakse j6ulupidu ning on lootust, et see toimub enne mu 2ras6itu. Manchesteris toimuvast j6ulupeost j22n ilma, sest sel ajal pidutsen juba Londonis, aga pole hullu.
Ma loodan, et ma enne kojuj6udmist 2ra ei kylmu. Siin nimelt oli sel aastal ebatavaliselt soe suvi ja oodatakse ebatavaliselt kylma talve. Ehk siis yks p2ev oli juba 0 kraadi. Aga 0 siin on veidi kylmem kui Eesti 0. Ostsin suusasokid, paksud ja p6lvedeni. Need peaks mind soojas hoidma.
L2hen nyyd pesu pesema, muidu pean paljana ringi jooksma. Siis hakkab ikka liiga kylm.
Siiski loen p2evi, kuna ma eile unustasin risti kalendrisse t6mmata, siis ma hetkeseisu ei tea. Ainus, mida ma tean, et see aeg, mis siin on j22nud m88dub nii kiiresti, et ma ei suuda 8elda "A" kui on 15. detsember ning lendan Dublinist paariks p2evaks Londonit avastama, et siis oma suure kotiga koju saabuda.
Ja enne seda on nii palju teha, n2ha ning katsuda. Ma arvan, et paar kohta j22vad kylastamata. Paar linna. Lihtsalt aega pole. T2na magasin terve p2eva maha. 2rkasin kell 10.30 ja l2ksin kell 12 j2lle magama, et 3 tunni p2rast p2riselt yles 2rgata.
Eile k2isin v2ljas. Whealans on yks rokiklubi, kus tantsimine v6rdub rohkem hyppamisega, sest sa ei saa teha muud kui massiga kaasa hypata. Ja samal ajal hyppab ka su k6rval olev inimene. Kui veab, siis ta ei hoia k2es 6lleklaasi, kui ei vea, siis hoiab ja klaasis olev m2rjuke kohandub sinu riietel olevaks m2rjukeseks.
Kell pool 3 pannakse k6ik kohad kinni ja siis tuleb leida kodutee. Eilsel koduteel p6rkasin veel yhe s6bra poole sisse, aga enne seda sain t2naval punase roosi. Teate need tsellofaani pandud roosid, mida t2naval myyakse. Nimelt tuli yks noormees mulle t2naval selle roosiga vastu. J2i seisma ning:
"This is for you my fair lady." Ning ulatas mulle punase roosi. See oli h2mmastavalt naljakas. Aga suutsin ikka daami kombel ait2h 8elda. Mul on hea meel, et ma lihtsalt ei kokutanud. Pai.
T2na ma v6in veel kinno j6uda. Ei teagi. Eelmine n2dal k2isin vaatamas filmi "Kinky Boots" Vot see oli naljakas. Inglise film. Naljakas inglise film. Kui seda Eestis n2idatakse, siis vaadatke.
T88 juures plaanitakse j6ulupidu ning on lootust, et see toimub enne mu 2ras6itu. Manchesteris toimuvast j6ulupeost j22n ilma, sest sel ajal pidutsen juba Londonis, aga pole hullu.
Ma loodan, et ma enne kojuj6udmist 2ra ei kylmu. Siin nimelt oli sel aastal ebatavaliselt soe suvi ja oodatakse ebatavaliselt kylma talve. Ehk siis yks p2ev oli juba 0 kraadi. Aga 0 siin on veidi kylmem kui Eesti 0. Ostsin suusasokid, paksud ja p6lvedeni. Need peaks mind soojas hoidma.
L2hen nyyd pesu pesema, muidu pean paljana ringi jooksma. Siis hakkab ikka liiga kylm.
12.11.05
100ga j6ul
Nii...
Ara h6iska enne 6htut on 6ppetund kolmap2evast. P2rast viimase postituse kirjutamist l2ksin koju ja siis postide kyljes igast j6ulutuled p6lesid ja mitte v2he. H2kkh2mm! Vabandust, aga see ei ole bormaalne. Onju ei ole?
Need k6ige k6ige suuremad tuled VEEL ei p6le ja kuuskedel, mis keset linna seisavad pole ka veel kaunistusi. Aga ma mainiks, et need kuused seal ei ole looduslikud, need ikkagi toodi sinna juba natuke aega tagasi.
Ja ma vist ei hakka mainimagi, et k6ik poed on v2lja seadnud j6ululetid ning sildid tekstiga "Gifts for Her" v6i "Gifts for Him" :S Ja siis myyakse j6ulutoite. Igast kooke ja ollusi. Rosinate ja j6uluasjadega. Peaasi, et Christmas oleks peale kirjutatud. Homme l2hen linna peale j6uluakendest pilte tegema, enne kui mul neist siiber saab. Sest osad asjad on ikka kenad. Aga kaubanduskeskused on kaunistatud v2ga maitsetult. Lausa koledalt. Kaubamajad on ilusad. Suur vahe.
Jalg on juba tunduvalt parem :) Veel ei hyppa. Kylmaravi m6jus k6ige v6imsamalt. Eile nimelt oli nii kylm, et mu jalad olid l2bikylmunud ning ma ei tundnud enam valu. V2ga vahva.
Maarja, sinult saab Raudsaare konspekte siis? ;)
Ja t2na ma teen vist 2. korda siin korralikult syya. L6he ja salat. Ja vein. Toakaaslasega. Ei tasu hakata arvama, et m6ne meesterahvaga. Me v6tame koerad.
Ara h6iska enne 6htut on 6ppetund kolmap2evast. P2rast viimase postituse kirjutamist l2ksin koju ja siis postide kyljes igast j6ulutuled p6lesid ja mitte v2he. H2kkh2mm! Vabandust, aga see ei ole bormaalne. Onju ei ole?
Need k6ige k6ige suuremad tuled VEEL ei p6le ja kuuskedel, mis keset linna seisavad pole ka veel kaunistusi. Aga ma mainiks, et need kuused seal ei ole looduslikud, need ikkagi toodi sinna juba natuke aega tagasi.
Ja ma vist ei hakka mainimagi, et k6ik poed on v2lja seadnud j6ululetid ning sildid tekstiga "Gifts for Her" v6i "Gifts for Him" :S Ja siis myyakse j6ulutoite. Igast kooke ja ollusi. Rosinate ja j6uluasjadega. Peaasi, et Christmas oleks peale kirjutatud. Homme l2hen linna peale j6uluakendest pilte tegema, enne kui mul neist siiber saab. Sest osad asjad on ikka kenad. Aga kaubanduskeskused on kaunistatud v2ga maitsetult. Lausa koledalt. Kaubamajad on ilusad. Suur vahe.
Jalg on juba tunduvalt parem :) Veel ei hyppa. Kylmaravi m6jus k6ige v6imsamalt. Eile nimelt oli nii kylm, et mu jalad olid l2bikylmunud ning ma ei tundnud enam valu. V2ga vahva.
Maarja, sinult saab Raudsaare konspekte siis? ;)
Ja t2na ma teen vist 2. korda siin korralikult syya. L6he ja salat. Ja vein. Toakaaslasega. Ei tasu hakata arvama, et m6ne meesterahvaga. Me v6tame koerad.
9.11.05
5 kuud
T2na t2itus minu viis kuud. Selle puhul v22nasin eile jala v2lja, mis viis selleni, et t2na suutsin ainult poolteist tundi ustele koputada, enne kui alla andsin ja internetti tulin. Jalg oli ikka liiga valus olemaks tore, positiivne ja naeratav.
Minu suur 6nn oli leida end kell 17.30 bussi pealt. K6ik vist teavad, et see on tipptund. Ja tipptund yksk6ik millises linnas ei ole tore. Eriti yhistransporti kasutades. Ja Dublin ei ole siin erand, mis kinnitaks reeglit. Ainus, mis mind bussis hoidis oli see, et k6ndida on valus.
Aga mitte t88tada on lahe. Kell 7 mittet88tada on m6nus. L2hen varsti koju rhubarb crumbleit s88ma. Seda me s88me keskmiselt iga p2ev. V6i nii 6 korda n2dalas. V2ga tervislik. Rabarberis idavat palju C-vitamiini olema.
Yldiselt muutun laisemaks. T2iesti minule mittekohaselt saabun t88le t2pselt viimasel minutil, et mitte hiljaks j22da, kuigi varem suutsin end ikka 10 minutit varem kohale vedada. Kylmkapp on pidevalt tyhi. Eile suutsin piima terveks p2evaks v2lja j2tta, mis viis selleni, et t2na hommikul pidin n2lgima. Juhtub ka parimatega.
Kogu Dublin on j6uluehteis. Tuled veel ei p6le, aga mu k6hutunne ytleb, et varsti l88b k6ik s2rama. Linna on toodud suured kuused ning kaubamajadel on ikka v2ga vinged vaateaknad. Thomas Brown ja Arnotts. Lahe. Teen pilti, saate vaadata, aga nende aknakujundajad on 2ssad. J6ulutunne tuleb peale, aga ma kujutan ette, et j6uludeks v6ib ta m88da minna.
Yks kurb lugu on veel. Tesco, kodupood mul, on remondis. T2hendab, nad t88tavad, aga k6ik asjad on teiste kohtade peal. Ebameeldiv. Pyhap2eval veetsin 12 minutit otsides kodujuustu. Ja siis 4, et leida mahla jne... Samas, v2hemalt saan ma midagigi syya ja kuna ma ei leia paljusid asju yles, j22vad nad ostmata ning raha j22b alles, nii et ma ei v6ta seda liigtraagiliselt.
10 p2eva p2rast olen siin veel kuu aega. Kokku siis 6 kuud ja 10 p2eva. Misiganes. Lund v6iks sadama hakata, saaks nalja, neil pole talvekumme ka ju. Nad kysisid, et kuidas me j22 peal s6idame. Ma ytlesin, et meil on talverehvid. Nad polnud neist kuulnudki. Pole ime, et kogu L22ne-Euroopa lumega paanikas on.
Ahjaa, ma mainiks, et ei tasu tervet Tartut maha p6letada. Tore linn.
Minu suur 6nn oli leida end kell 17.30 bussi pealt. K6ik vist teavad, et see on tipptund. Ja tipptund yksk6ik millises linnas ei ole tore. Eriti yhistransporti kasutades. Ja Dublin ei ole siin erand, mis kinnitaks reeglit. Ainus, mis mind bussis hoidis oli see, et k6ndida on valus.
Aga mitte t88tada on lahe. Kell 7 mittet88tada on m6nus. L2hen varsti koju rhubarb crumbleit s88ma. Seda me s88me keskmiselt iga p2ev. V6i nii 6 korda n2dalas. V2ga tervislik. Rabarberis idavat palju C-vitamiini olema.
Yldiselt muutun laisemaks. T2iesti minule mittekohaselt saabun t88le t2pselt viimasel minutil, et mitte hiljaks j22da, kuigi varem suutsin end ikka 10 minutit varem kohale vedada. Kylmkapp on pidevalt tyhi. Eile suutsin piima terveks p2evaks v2lja j2tta, mis viis selleni, et t2na hommikul pidin n2lgima. Juhtub ka parimatega.
Kogu Dublin on j6uluehteis. Tuled veel ei p6le, aga mu k6hutunne ytleb, et varsti l88b k6ik s2rama. Linna on toodud suured kuused ning kaubamajadel on ikka v2ga vinged vaateaknad. Thomas Brown ja Arnotts. Lahe. Teen pilti, saate vaadata, aga nende aknakujundajad on 2ssad. J6ulutunne tuleb peale, aga ma kujutan ette, et j6uludeks v6ib ta m88da minna.
Yks kurb lugu on veel. Tesco, kodupood mul, on remondis. T2hendab, nad t88tavad, aga k6ik asjad on teiste kohtade peal. Ebameeldiv. Pyhap2eval veetsin 12 minutit otsides kodujuustu. Ja siis 4, et leida mahla jne... Samas, v2hemalt saan ma midagigi syya ja kuna ma ei leia paljusid asju yles, j22vad nad ostmata ning raha j22b alles, nii et ma ei v6ta seda liigtraagiliselt.
10 p2eva p2rast olen siin veel kuu aega. Kokku siis 6 kuud ja 10 p2eva. Misiganes. Lund v6iks sadama hakata, saaks nalja, neil pole talvekumme ka ju. Nad kysisid, et kuidas me j22 peal s6idame. Ma ytlesin, et meil on talverehvid. Nad polnud neist kuulnudki. Pole ime, et kogu L22ne-Euroopa lumega paanikas on.
Ahjaa, ma mainiks, et ei tasu tervet Tartut maha p6letada. Tore linn.
6.11.05
Meie s6ber Mr. Junk
Mr. Junki nime varastasin Kreedalt, t2iesti ausalt. Aga Kreet ma arvan siiski, et Sul on nyyd 2 kammi.
T2na on mul ja Dital junk foodi p2ev. Tunni aja p2rast l2hme fish and chipse s88ma ja oleme r66msad, sest muul ajal s88me ainult orgaanilist toitu :D Harmoonia. Tasakaal.
Ostsin 6 postkaarti. Tasub kontrollida postkaste. Saatke oma postiaadresse. Sest no ma tean enda aadressi. See on ka k6ik. Imelik oleks Jaanikale postkaart enda aadressile saata. V6i Katriinile. V6i Otile. V6i Laurile. Vms. Saate aru kyll. Mu ema hakkaks kahtlema mu vaimses tervises kui ma k6ik postkaardid oma koju saadan.
Kaku. Kus on lubatud pannkook?
T2na on mul ja Dital junk foodi p2ev. Tunni aja p2rast l2hme fish and chipse s88ma ja oleme r66msad, sest muul ajal s88me ainult orgaanilist toitu :D Harmoonia. Tasakaal.
Ostsin 6 postkaarti. Tasub kontrollida postkaste. Saatke oma postiaadresse. Sest no ma tean enda aadressi. See on ka k6ik. Imelik oleks Jaanikale postkaart enda aadressile saata. V6i Katriinile. V6i Otile. V6i Laurile. Vms. Saate aru kyll. Mu ema hakkaks kahtlema mu vaimses tervises kui ma k6ik postkaardid oma koju saadan.
Kaku. Kus on lubatud pannkook?
2.11.05
T2na oli palgap2ev
Krokodill Gena tuli meelde... "Vihma sajab, k6ik ujub, lastel paha on tuju, ainult krokodill jalutab vees..." Krokodilli asemel olen mina. Mu jalad on j2lle l2bim2rjad, aga see ei yllata kyll enam mitte kedagi. Aga tossu sees on suhteliselt kuivad. Teil sajab lund jah?
Vihma kompenseeris see, et oli palgap2ev.
Mu boss k2ib ringi lauldes omal viisil: "We hate Estonians..." Tegelikult ei vihka ilmselt. Ta girlfriend on soomlane ja yldiselt on mu boss v2ljakannatatav ning teatas, et ta ikka h2sti ei taha, et ma 2ra l2heks, sest igav hakkavat. Lisaks sellele 6ppis ta t2na 2ra v2ljendi: "Kao minema!" Lubades seda lahkelt ka teisele eestlasele, kes kontoris t88tab, demonstreerida. Armas.
Mina l6in vastukaaluks laulu: "We hate Englisman..." Samal viisil kui "We hate Estonians". Sellest saab Iirimaal hitt. Arvestades kuiv6rd nad inglaso armastavad.
Mu lootus Londonis 88maja leida haihtus. Kurb. Keegi teab veel kedagi v6i on keegi? Ma tahan n2ha Londonit j6ulude ajal. V22ks. Punkt. Apua!
Mu korterinaaber elab endiselt korteris, millest polegi hullu, sest hetkel ta ei karju. Aga endiselt on tal kombeks hommikuti k88ki ilmuda aluspesus ja siis endale kaerahelbeputru teha. K6ik oleks OK, aga ta ei kanna boksereid, vaid tavalisi alukaid ja saate aru kui kole see v2lja n2eb, eks? Miks, oh, miks? Ma arvan, et ostan talle bokserid.
T2na paluti mult raadiosse intervjuud Gorta nimel (see heategevusorganisatsioon, mida myyn). No well, see oleks olnud my 30 secs of fame Iirimaal, aga keeldusin. Ma ei t88ta seal. Oleks v2ga kahtlane r22kida asjadest, millest ma ei tea eriti midagi. Jah... pean leidma teise viisi kuulsaks saada.
Puhaku hinged!
Vihma kompenseeris see, et oli palgap2ev.
Mu boss k2ib ringi lauldes omal viisil: "We hate Estonians..." Tegelikult ei vihka ilmselt. Ta girlfriend on soomlane ja yldiselt on mu boss v2ljakannatatav ning teatas, et ta ikka h2sti ei taha, et ma 2ra l2heks, sest igav hakkavat. Lisaks sellele 6ppis ta t2na 2ra v2ljendi: "Kao minema!" Lubades seda lahkelt ka teisele eestlasele, kes kontoris t88tab, demonstreerida. Armas.
Mina l6in vastukaaluks laulu: "We hate Englisman..." Samal viisil kui "We hate Estonians". Sellest saab Iirimaal hitt. Arvestades kuiv6rd nad inglaso armastavad.
Mu lootus Londonis 88maja leida haihtus. Kurb. Keegi teab veel kedagi v6i on keegi? Ma tahan n2ha Londonit j6ulude ajal. V22ks. Punkt. Apua!
Mu korterinaaber elab endiselt korteris, millest polegi hullu, sest hetkel ta ei karju. Aga endiselt on tal kombeks hommikuti k88ki ilmuda aluspesus ja siis endale kaerahelbeputru teha. K6ik oleks OK, aga ta ei kanna boksereid, vaid tavalisi alukaid ja saate aru kui kole see v2lja n2eb, eks? Miks, oh, miks? Ma arvan, et ostan talle bokserid.
T2na paluti mult raadiosse intervjuud Gorta nimel (see heategevusorganisatsioon, mida myyn). No well, see oleks olnud my 30 secs of fame Iirimaal, aga keeldusin. Ma ei t88ta seal. Oleks v2ga kahtlane r22kida asjadest, millest ma ei tea eriti midagi. Jah... pean leidma teise viisi kuulsaks saada.
Puhaku hinged!
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
