Defect...

Uue vannitoa valgustusega peeglid...

Killukesi argipäevast...

Ma leidsin oma korterist uue toa!

Tähendab, ma ei uskunud, et selline asi on võimalik. Aga täna leidsin oma korterist uue toa.

Nimelt on nii, et mu korter on ehitatud mingi büroo või ma ei tea mille asemele. Ja oli näha, et vannituba on hiljem sisse ehitatud. Aga vannitoast läks üks uks, mille võtit mul polnud. Eile käisin Gabriellale võtmeid nõudmas (ta saabub pühapäeval, mu korterikaaslane) ja sain kaks punti võtmeid, millest üks kokku orgunnida ja nende võtmete hulgas oli ühtlasi ka üks uus võti. Mõtlesin, et see võib olla salajase ukse oma ja katsetasin.

Ma eeldasin, et leian mingi koristustarbeid või ma ei tea, torusid täis ruumi... Aga selle asemel oli seal... Meestetualett! Kolm pissuaari (millest üks on kirja järgi katki ja kaks eraldi WCd. Ma olin alati tahtnud meesteWCs käia! :P

Igatahes on asja boonus, et seal on ka kaks korraliku lambiga peeglit, mis teeb me elu tunduvalt lihtsamaks, sest meil siiani oli ainult üks.

Asjale on seletus ka. Käisin eile küsimas, et mis mu ülemisel korrusel toimub. Seal pidavat aeg-ajalt seminare tehtama. Ma nimelt vaatan oma aknast ühtlasi sisse ka panga aknasse. Ja tõenäoliselt ongi see WC seminarikülastajatele mõeldud.

WCl on eestuba, kuhu viivad kaks ust... Minu vannitoast ja üldisest koridorist. Naabreid mul pole, aga kui peaks pidusid korraldama, on külaliste WC.

Pildid on mõeldud illustreerivaks materjaliks :)

Eesaed ilusate autodega

Teiseks mu frontyard. Erilist tähelepanu pühendada ilusale saksa autole, vanale ja kaunile inglise autole (1954.a), värvilisele lehmale ja mu rattale. Tagaplaanil olev prantsuse auto on mitteoluline.

Tagaaed

Esiteks minu tagaaed. Silla taga vasakut kätt on mu vannituba.

Ühe ajastu lõpp

Nähtus nimega Suur Igavus on nüüd läbi. Täna vedasin end lõpuks raamatukokku ning igavusest hakkavad mind loodetavasti päästma;
- Martin Lindstromi "Brand Child", mida olen juba ammu lugeda tahtnud, kuid aega polnud ning...
- Jack Trouti "Big Brands, Big Trouble", millest ma ei tea midagi, kuid pealkiri tundub piisavalt intrigeeriv.

Raamatukogus olid vägagi sõbralikud inimesed, kes muretsesid, et kas ma arvutis ikka hollandikeelsest kataloogist aru saan. Ütlesin, et üldiselt ma räägin saksa keelt, seega vast saab hakkama. Ja saingi. Ei ole just kõige keerulisem, kui ainus sõna, millest pead aru saama, on: zoek. Kõik võivad ise arvata, mida see tähendab.

Muidugi ei teadnud nad seda, et ma olen niivõrd tuus, et hollandi-inglise ja inglise-hollandi sõnaraamatu asemel ostsin ma täiesti tahtlikult hollandi-hollandi sõnastiku. Aga see on algajate oma, seegi lohutus.

Pärast neid kahte raamatut on kavas hakata lugema hollandi keeles, selleks ongi sõnastikku vaja ;) See keelekursus on end ammendanud. Alguses oli küll tore, sai kiiresti palju teada, aga nüüd on hoog raugenud, sest enamik hispaanlasi on veidi kummikud ja nende tõttu ei saa kiiremini edasi minna. Pläkutasime juba 2. tundi järjest (mis siis reaalses elus tähendab kokku 7 tundi): Ik strijk niet graag. Ik lees graag. A la, mida meile meeldib ja ei meeldi teha.

Muidugi mainiks tõe huvides kohe, et prantsuse keeles näiteks hakkan mina kummikuks. Ja seda juba 1. veebruaril.

P.S. Kui keegi teab rohtu krigisevate arvutiklahvide vastu, siis andku teada. Oliiviõli vahelevalamine ei kuulu soovituslike hulka.

Absoluutselt crazy

Imedemaa ÕIS

Usun, et kui õpite TÜs, siis olete isegi külastanud imedemaad ÕIS. Kohta, kus võib veeta tunde ja leida palju informatsiooni, kuid mitte alati vajalikku informatsiooni. Seda pole tihtilugu ette nähtud või kui ongi, siis peab kõvasti otsima. Ikka hingega.

Ma ei hakka rääkima sellest, et õppejõud ei viitsi oma materjalide esitlemiseks ÕISi kasutada ja eelistavad mingeid muid kodulehekülgi. Aga kogu 3+2 süsteem, igal aastal uuesti ilmuvad õppekavad ning ÕIS kokku ei sobi. Olles täna püüdnud end veenda, et mul on võimalik võtta oma õppekavas ette nähtud aineid, sain lõpuks teada, et poolt minu ühest erialamoodulist enam ei õpetata. Svjo, auf wiedersehen. Sinna läks minu plaan saada teadmisi erinevatest suhtekorralduse valdkondadest. Aga ÕIS on selline korralik, loeb täpselt, mida sa võtad ja ei võta.

Miks oh miks peavad eksisteerima moodulid? Por que ma ei või niisama targaks saada, ilma selgeks tegemata reegleid jälgimata (uue õppekava järgi tuleks valikaineid võtta ka blokkide kaupa! No mismõttes?). Ja nagu ma olen aru saanud, siis ei saa keegi päris täpselt veel aru, kuidas need moodulid käima peaksid. Aga kõrghariduse tase on meil kõrge. Jee rait!

Kogu see õppekavades ja ÕISis tuhlamine viis ajuseisundi täiesti uuele segaduse tasemele. Isegi hea muusika ei aidanud selle raviks. Läksin ja kuulasin tv.ee-st Meie Mehe "Jõulud segi". Aitas. Esimest (ja loodetavasti ka viimast) korda elus oli Meie Mehest kasu. Ajuvabadusele saab vastu ainult ajuvabadusega.

Hellikute kodukeemia

Sidrunhapet siin ei müüda, selles olen üsna kindel. Vene poodi ei leidnud, aga ma arvan, et kusagil ta kindlasti on, peaks kursuse lätakatega rääkima.

Ühest poest leidsin ainult veiniäädikat, otsustasin, et sellega võib veekannu puhastamine lõppeda parimal juhul veiniga, halvimal veekeedukannuta. Algaaj kodukeemikuna otsustasin selle variandi mõneks ajaks kõrvale jätta. Teisest poest leidsin lausa 3 äädikat. Hellikutel muidugi 30% äädikat ei ole, vaid ainult 7% ja 8%. Kuna 7ne maksis palju vähem. Täpsemalt €0.32, siis see läks kaubaks. Nüüd on teada, et kui 30% äädikat on mul kannu puhastamiseks läinud tavaliselt väike sops, siis 7%st läks... sops alla 1 liitri. Aega läks aga asja sai ma ütlen. Nüüd on mul veekeedukann, mille koguhind oli €5.32. Not bad.

Muidu sajab siin vihma, kuigi hommikul oli isegi härmatis. Vihm ja rattasõit ei paku maksimaalset naudingut, kuid saab hakkama.

Kusjuures eile oli nii tegevusrohke päev. Kui tavaliselt pean ma tegema täpselt 1 asja ehk siis vedama end pool 9ks keelekursusele, siis eile kadus seegi osa. Tore küll, terve päeva mitte midagi teha on raske, endale tegevuse väljamõtlemine ka raske. Esmaspäeval püüdsin seda ennetada ning käia raamatukogus, aga mingil seletamatul põhjusel satun ma alati nende otsa, kes ei spreeki engelsit. Mu keeleoskus jäi nõrgaks arusaamaks, mida nad kõike mult tahavad.

Nii veetsingi esimese poole päevast nii kasulikult kui see on võimalik: magades. Ja teises pooles pesin üle väga pika aja käsitsi sokke. Pesumasin on jäädavalt puuduvate nimekirjas. Tal parem olgu töövõimetusleht ette näidata.

Katlakivi

Minu viimase nelja päeva põhiprobleem on see, et millega saab veel veekeedukannu puhastada peale äädika. Soovitati proovida sidrunhapet, aga hellikutel siin ei müüda sedagi. Kõige jaoks on oma keemia, aga eestlase hing ei anna alla. Ma ei osta kolme euro eest poole liitrist katlakivi eemaldajat. Mitte veel.

Lähen linna vene poodi otsima. Peab olema vene pood! Sealt saaks hapukurki ka. See oleks boonus. Siis saaks kartulisalatit teha.

No ma ei teagi...

Täna on Belgia külm jälle ja ilmateade ütles, et sel nädalal on üldse külm. Õnneks ei eksisteeri minu elamises kraadiklaasi, nii ei teki võimalust tühjast paanikat teha. Rattaga on vähe rõve mäest alla panna, tuul puhub läbi.

Aga täna möödusin poest nimega "Blessed African Shop", mille uksel oli kleeps I love Jesus (love asemel oli suur punane süda). Njah...

Muidu läheb kõik nii nagu ikka tavaliselt läheb. Hommikul hollandi keele tunnid, pärastlõunal oma asjade ajamine, õhtuti täidan organeid koos norrakatega. Pühapäeval leidsime turu, see oli üsna seff...

Positiivse küljena võiks välja tuua veel fakti, et mind ei ole jalgrattaga ikka veel alla aetud ja tundub, et see polegi siin kobeks. Kiivrite kandmine pole ka kombeks, seega kui aetaks alla, oleks ohtlik.

Vaal Thamesi jões

Thamesi jões ujub alates neljapäevast vaal, kes lihtsalt eksis sinna ära. Minu arvates täiesti kreisi lugu ja seejuures kurb, sest vaevalt, et vaene vaal teadis, et ta ei valinud supluseks just kõige puhtama jõe.

Lugu ise saab lugeda siit.

Aga pigem soovitan lugeda BBC-d.

"But at 0830 GMT on Friday, a man on a train called in to say he might have been hallucinating, but he had just seen a whale in the Thames."

Usun, et vaal on ikka juba väikeses paanikas.

Loenguid ka debiilikele

Praegu peaksin ma olema poolel teel hispaanlaste korraldatud peole, aga kuna mu kõht valutab, otsustasin olla mitte-seltskondlik ning kodus istuda. Sellele eelnes tavapärase norra-eesti õhtusöögi vahelejätmine, täna oleks olnud sööjaid 8 ringis. Igatahes toodi mulle kana tikka-masala just ukse taha. Mina seda muidugi süüa ei saa ja nokin linnukese kombel kastmest vabu paljaid riisiteri.

Peole mineku asemel mõtlen välja ideid.

Tutvusin oma tunniplaaniga ning koolipäevadega suudavad sammu pidada vabad päevad. Näiteks on mul 1.-17. aprillini vaheaeg. Tegelikult on mul 27. veebruarist kuni 5. märtsini ka vaheaeg. Pluss veel mõned vabad reeded ning niisama pühad. Seega kuidagi palju vaba aega (sest no tegelikult on mul praegu ka ju vaheaeg). Lisaks veel seminaripäevad Brüsselis, Prantsusmaa külastamine prantsuse keele õpetajatega, et harjutada õpitut.

Kõik vaheajad kokku annavad 47 ECTSi või isegi rohkem. Koduses arvestuses veidi üle 30 AP. Nii võiks arvata, et läheb karmiks andmiseks. Eks räägin, kui asi on käes.

Aga täna igatahes loen korralikult kursuste tutvustused läbi. Ainete nimetused on igatahes paljutõotavad, nt verbal, non-verbal and business communication. Muudes ainetes domineerib case study, report and oral presentation :) Lisaks on terve hulk arvutiga seotud aineid. Muuhulgas õpime kodulehekülgi koostama, üles panema ja haldama.

Vahepeal tekkis oht, et saan siin targemaks. Aga selle välistas ka üks idikate loeng: kuidas kasutada digifotokat ja tehtud pildid arvutisse saada. Ja sellele kulutatakse - 1 practical lesson (1.5 h) regarding the use of the equipment (digital camera, scanner)

Ma ei teagi, kas sellest ajast piisab.

Lisaks sean suure kahtluse alla ka Business English loengud, sest neid annab belglane ja arvestades hispaanlaste keeleoskust ei saa sealt väga kõrget taset oodata. Tõe huvides olgu ära märgitud, et üks hispaanlane räägib inglise keelt üsna hästi. Aga loodan, et ei ole nii hull kui Tammelo, ma sureks igavusse.

Suurte vaheaegade käigus võin ka Eestisse sattuda. See on üks idee muide.

Aga sellel nädalavahetusel saan oma uue arvutiga sõbraks. Ta on Belgias üsna õnnelik, saabus eile Eestist ja ütles, et seal oli väljakannatamatult külm. Keerasin radikad põhja, et tal soojem hakkaks. Ühtlasi hakkan talle nime otsima.

Lisaks sellele tuleks leida pesumaja või vähemasti pesukauss ning veekeedukann, sest pliidi peal veesoojendamine on ikka liiga porno tegevus. Teine võimalus on hakata tee asemel kohvi tarbima, sest kohvimasin mul on.

Säilib ka lootus, et mu nädal aega katki olnud lampi tullakse parandama homme hommikul kell 9. See tähendab liiga vara, aga valida oli 7.30 ja 9 vahel, usun, et valisin siiski parema variandi. See töömees on seff kuju. Vuntsiga ja sõbralik. Mulle tundub, et vuntsidega mehed on kas perverdid või vägagi sõbralikud. Suur üldistus?

Ja lõpetuseks. Kopenhaageni lennujaam on kinni. Mikk maandus kusagil suvalises Taani lennujaamas ning sealt minema ei saa, sest saartevaheline sild on ka kinni. Asja positiivne külg on see, et nad maandusid Legolandi lähedal. Minu arvates oleks olnud palju vürtsikam kui nad oleks maandunud legolennuväljal.

Kui hüppame, siis muudame

Palju huvitavam on see, et meil on võimalik peatada kliimasoojenemine. Tähendab, idee on kaunis, aga kahjuks üsna võimatu.

World Jump Day
20. juulil
11:39:11 GMT

Idee: nihutada maailma oma orbiidilt, Eesti nihkuks kusagile sooja kohta nagu Hispaania. Meie seda ei näeks, aga võib-olla meie lapselapselapselapsed.

Ene Ergma ütles, et see pole siiski võimalik.

Aga idee on hea. Äriidee. Roheline ka.

Mina olen kliima soojenemise pärast mures. Mina hüppan.

Nii vahva!

Arvestades, et mul polnud korralikult netti ja Pealtnägijat ka siin ei näe, siis on täiesti arusaadav, et Eestit tabanud suurest skandaalist kuulsin eile alles Brüsseli lennujaamas, kus üks Brüsselis paiknev euroametnik oma ämma oodates mulle lühikokkuvõtte tegi. Päris naljakas kui aus olla... Kaugelt tundub see ERITI naljakas.

Koju jõudes süvenesin teemasse, aga mitte liiga sügavalt. Ikka pealiskaudselt nagu kõik seda teevad. Tänagi olen veel Kahvli ja muid lõike vaadanud. Teate, vabandage, aga see on absurd! Ma peaks olema rõõmus, sest Arnold Rüütel pole mu lemmikpoliitik. Minu jaoks ta ei ole kunagi sümpaatne olnud ning ausalt öeldes ei huvita mind ka ta eraelu.

Ma saan aru, et kole, pissiti katuselt ja löödi laua peal tantsu. Esiteks... njah... alkoholi mõjul on kõik mehed tegijad ja kõik naised ilusad, seega katuse asemel oli ilmselt esimene korrus ja pissimise asemel trepil istumine, näiteks. Okei, oletame, et pissiti katusel. See oleks nõme. Nad ei oleks pidanud katusele jõudmagi, nõustun, kuid pigem ei ole seal küsimus enam Arnold Rüütlis, vaid selles et noorus on hukas ja ei austa Eesti riiki. Vot.

Muidugi on kahetsusväärne, et lihtsalt ühte uksekoodi teades saab vabalt Kadrioru lossi. Väga kahetsusväärne.

AGA kes teist ei ole mitte kunagi käinud kellegi juures kodus peol, kui vanemad/vanavanemad on ära? Mina küll olen.
Kes teist on alaealisena alkoholi tarbinud? Mina küll olen.
Kes teist on sellist pidu pidanud? Mina pole, vanemad olid tavaliselt kodus.
Narkot ma tarbinud ei ole, aga kui mina olin 16, siis see polnud nii popp. Selle üle on mul hea meel. Jah, need noored olid alates 13. eluaastast, kuid maailm on vahepeal edasi liikunud ja see oli ju ammu teada, et selles vanuses noored pidutsevad ja seksivad. (Ja see on ka põhjus, miks minu tulevased lapsed ei saa kodust välja enne kui nad on 21, mitte et see oleks parim lahendus).

Kas ma kuulen kusagilt: need tüdrukud peavad teadma, et nad on presidendi lapselapsed ja vastavalt ka käituma? Nüüd kujutage ette, et te olete 13 ja keegi ütleb teile, et sa ei tohi teha seda, teist ja kolmandat, sest sa oled selle või selle laps. 13 on teismeline. Teismelised mässavad. Teismelised ei käitu nii nagu nad peaks käituma. See on elu.

Jaa, president on rääkinud koduväärtustest jms, aga ausalt öeldes, väga paljude vanemate jõud ei käi oma teismelistest poegadest/tütardest üle. Ja vahet pole, kes on nende vanemad/vanavanemad. See, et meie olime teismelistena normaalsed (mitte alatija mitte kõik), ei muuda fakti, et teismelised on saatanast :P

Muud aspektid:
riigisaladus: no ma ei tea, aga kui riigisaladusi hoitakse umbes lauasahtlis, siis ei ole see mingi saladus. Kui keegi vajab riigisaladust, siis ta saab selle muul viisil, kui kusagilt peolt.

riigi maine välismaal: hallooooo???!!! Millest siin räägitakse? Enamik inimesi maailmas ei tea, et Eesti eksisteerib. Neist, kes teavad, et eksisterib, enamus arvab, et Eesti asub Aafrikas või Lähis-Idas. Ja mitte kedagi ei huvita, mida teevad mingi suvalise riigi (vabandust, aga maailmamastaabis) tundmatu presidendi tütretütred presidendi lossis. Kui nad pole G. Bushi või kuninganna Elizabeth II lapselapsed, ei huvitagi. Okei, me naabrid meid teavad ja võib-olla ilmus lehes mõni nupp, aga usun, et soomlased on praegu pigem orienteeritud sellele, kellest saab nende järgmine president, mitte sellele, mida teeb Eesti president.

presidendi institutsiooni rüvetamine: pigem Kadrioru lossi kui eestlastele Presidendi institutsiooni sümboli rüvetamine.

Mõnus suutäis meediale. Võib-olla ma arvaks teisiti, aga distansilt tundub see lihtsalt hale. Aga lõpuks ometi on meil päris oma korralik skandaal.

P.S. Presidendi Kantselei suhtekorralduse tegutsemine on aga alla igasugust arvestust.

Ja Martinist on mul kahju, et julgestuspolitsei sattus tule alla just siis, kui tema on veel nö roheline. Samas, praktikas õpib kõige paremini :)

Vihma sajab, kõik ujub...

Täna algas tõenäoliselt Belgia talv, eile tegelikult. Sajab.Vihma. Selle positiivne külg on see, et on üsna soe. Kurjad keeled räägivad muidugi, et soojast saab tuuline külm. Selleks ma valmis pole. Talveriided jätsin koju.

Sain lõpuks ka oma üliõpilaspileti. Tegelikult sain selle eile, aga siis oli mu perekonnanimi Vispanuu ja kuna ma ei tahtnud olla "kalaroog+uu", siis ajasin selle korda.

Midagi väga naljakat pole juhtunud. Kui välja arvata see, et täna hommikul küsis David (hispaanlane, kes istub mu kõrval hollandikeele klassis): "Triin, miks sa täna nii tõsine oled?" Vastasin, et hakkan hiljem naljakaks. Ju ma olin eile lõbus. Aga ma sain eile öösel ka paremini magada.

Mul on ka old school ratas :) Linnaratas, peenikeste kummidega, üks norrakas juba kukkus. Trammirööpad on me vaenlased.

Ja loomulikult tegime ka täna norrakatega õhtusööki.

Ik ben Triin en ik kom uit Estland.

Ik woon in Gent, meen normaal woon ik in Tartu.

T2na oli mul esimene hollandi keele tund... Nagu n2ha on hollandi keel nagu saksa keel, v2ikeste erinevustega.

Hetkel istun j2lle norrakate juures ja kasutan nende arvutit ja nende netti :P Minu nett v6ib saabuda kolmap2eval, aga iial ei tea. S6ime just j2lle, homme kokkan vist mina... Kaks 6htut on nemad kokanud... Itaallane ytles, et ta on ka seltskondlik j2rgmisel n2dalal ja hakkab kokkama. See on positiivne, et saab sooja toitu :)

Homne plaan on rentida ratas, saada sportimiskaart (ja kolmap2eval l2hme plaani j2rgi sulgpalli m2ngima :D) Sportlikuks tuleb hakata.

Mul oli toas selline probleem, et polnud kappe ega midagi, aga t2na avastasin, et siin t88tab yks t88mees ja tal on kaks salakambrit minu korteri juures ja seal on igast toredaid asju... Nii hankisin endale sahtliposti (mis t2hendab, et tegelikult ma ei peakski hakkama riiulit ehitama, aga ma vist ikka... huvi p2rast...) ja ka paberihoidja (v6i ma ei tea kuidas neid nimetatakse, plastmassist ja laua peal, dokumendid k2ivad sisse). Eniveis, sellega hoidsin kokku v2h 6 eurot. Palju 6nne mulle! Saab 2 korda syya, 2 ja pool isegi. Igatahes t6estab see, et vahepeal tasub igale poole ronida.

Hollandi keele tunnid on nyyd ainsad asjad, mis toimuvad. See t2hendab, et hommik kuni kella 12ni on sisustatud, aga p2rast seda on h6kk... Lakkevahtimine (sellest ka plaan ise riiul ehitada pappkastidest, et oleks midagi teha...).

T2na sain j2lle 4 pappkasti juurde, samasuured k6ik. Nyyd on mul 7 pappkasti kokku, sel n2dalal hakkan ehitama. Lisaks sellele leidsin odava poe isegi Eesti m6istes, kust ostsin k88ki 50 eurosendised pajalapid ning sama kallid k66gik2ter2rikud. Muidu ikka paar eurot. Kusjuures v2ga ilusad rohelised ka. Nunnu.

Aga l2hen nyyd aitan norrakate ISKU riiuleid kokku panna.

Mu belgia mobiilinumber: +32 485 648 655 (see oli aeg-ajalt blodnidile, aga tublile ja kallile Kaiele)

Ja aadress (jah, ma leidsin oma postkasti yles!!!):
minu nimi :D
Kouter 24
B-9000 Gent
BELGIUM


Ja muideks, mul on kokku 3 n2dalat vaheaega. V6ib graafikut uurida. Kuuleb-n2eb.

vol 2

Tegelikult k2ib eelmise blogi l6ppu veel see, et p2rast blogi valmiskirjutamist (seda viisi kasutan, kuni neti saan, kirjutan blogi enne valmis ja kannan m2lupulka kaasas, et kui n2en netti, panen yles)... Helistasid norrakad (kasutasime videophone-meetodit: r22kisime telefonis ja vaatasime yksteist akna pealt, a nad elavad kolmandal) ja kutsusid mind 6htust s88ma.

S6ime eriti head kana-tikka masalat ja riisi... Ja vist ei tuleks mainidagi, et see ei olnud mingi Uncle Bens, vaid asjad ikka india poest. Seega l2heb see pyhap2ev ajalukku p2evana, mil s6in korralikku sooja toitu 2 korda! Vapustav...

Ja nyyd me plaanime, kuidas nend ekorteri interj88ri kaunimaks muuta.,.. Neil on palju sefim korter kui mul, aga neil on ka 83-aastane naaber :P

Appelist blogima...

Tänase päeva eripäraks oli see, et ma ei kulutanud ühtegi senti. See teeb selle pühapäeva oluliselt erinevaks iiri pühapäevadest.

Hommikul (ok pärastlõunal) otsustasin minna korraks vaatama, et kas tõepoolest on kõik poed kinni. Tõsi ta oli. Pühapäevad ongi siin puhkepäevad, tuleviku tarbeks pean pühapäevadeks raamatuid muretsema. Siiski oli suur mu üllatus kui tavapärase suure platsi asemel oli mu maja ees lillelaat. Nimelt müüakse Kouteris pühapäeviti lilli. Ja kui palju orhideesid siin oli!!! Eestis on tavaliselt lillepoes 3 orhideed, siin oli igas telgis 30 ja rohkem. Seal küpses ka idee, et äkki ma peaks proovima oma toas tulpe kasvatada. Kevadeks. Ilus ju. Selle idee üle on mul aega mõelda järgmise lillelaadani nädalapärast.

Laupäeval olin siiski olnud piisavalt tark, et ungarlased enda juurde lõunale kutsuda (söögi ostsime kõik koos juba eelneval päeval). Seega kella ühe paiku hakkasime kokkama. Pärast pearooga: pasta mozzarella ja oreganoga, hakkasime küpsetama pannkooke. Kusjuures märkimisväärne on sealjuures asjaolu, et minu väga minimaalse köögiatribuutika hulka siin kuulub ka vispel, seega on korter justkui pannkookide tegemiseks loodud. Pannkooke sai üsna palju ja kolmekesi me neid ära süüa ei jõudnud, nii et palusime mu ühepäeva itaallasest korterinaabril kohale kutsuda oma tulevased korterinaabrid- norrakad. Ingrid ja Renate aitasid meil pannkoogid lõpetada. Ühtlasi leidsin esimesed natukenegi kreisid inimesed.

Meil küpses ka üsna kiiresti plaan ehitada minu ja nende toa vahele köis-messenger. Ehk siis midagi sellist nagu Bullerby lastes oli kahe maja vahel.. Et tikutopsis saadame üksteisele sõnumeid... Siiski, me majadevahe on circa 30 meetrit, nii et me ei tea, kuidas see tööle hakkab, aga me proovime. Otsime praegu piisava tugevuse ning pikkusega jõhvi vms.Nad lahkuvad märtsi keskel, nii et meil on aega vähem kui 2 kuud see plaan ellu viia. Nalja peaks saama. Lisaks sellele otsustasime, et hakkame linna pealt teisi välistudengeid otsima, sest muidu on kuidagi kasin.

Ühtlasi otsustasime ka, et kuna nende all elab 85-aastane vanamutt, siis pidusid peaks korraldama ikkagi minu elutoas, aga õhtusööke saab vabalt ka nende juures organiseerida.

Tegin tutvust ka oma õnnetu näoga naabriga, kes oli suutnud välisukse võtme ära kaotada. Mina seda igatahes võtnud pole. Selle selgituse taustal läksime sõbralikult lahku.

Homsest algab keelekursus, tahaks juba uusi inimesi. Mõni hull võiks ka leiduda, muidu hakkab veel igav ja seda juba juhtuda ei tohi.