Fun! Diskursuseanalüüs?

Tänase päeva tsitaadi nominendid:
"Diskursuseanalüüs on uurija poolt loomingulisust nõudev."
"Kui juba käima saab, siis on diskursuseanalüüs fun."
"Diskursuseanalüüs ei ole kindlasti kuiv ja igav uurimismeetod."

Oh, kuidas ma loodan, et see on nii. Kahe kuu pärast kinnitan või lükkan ümber.

Kui kedagi hakkas huvitama, siis üks diskursuseanalüüsijatest peab kodukat: Teun A. van Dijk.

Aeg jookseb ja sina jooksed tähtaegade eest...

Avastasin täna, et 12. mai on praktiliselt 2 kuu pärast. Arvestades igasuguseid kohustusi peab 12. mai jooksvalt asendama 29. aprilliga. Ja see on hirmutav.

Tujul ei tasu siiski langeda lasta, sest enne seda on terve hulk tähtaegu, mis peaksid midagi tähendama ja mida ei kannata teps mitte edasi lükata.

Loomulikult viib see kõik tõdemuseni, et mida vanem, seda kiiremini aeg läheb. See muidugi tähendab, et pensioniiga jõuab kätte varsti ning oleks igati soovitatav, et selleks ajaks oleks mul isiklik Kariibi mere saar.

Tähtsad vs mittetähtsad jutud

M. teatas eile nagu muuseas, et nägi üleeile mäelt tagasi tulles karu. Harilik pruunkaru (M.i väitel küll tume karu) jalutas üle tee. Ja ta oli unustanud sellest mulle rääkida. Mul näiteks ei tuleks pähegi sellist asja unustada :)

Selle asemel oli tal meeles rääkida lugu sellest, kuidas mingi tibi oli kiitnud, et siinkandis on mäel viibimine odav.

Aga karu! Ma tahaks ka karu näha, ma loodan, et see ei olnud Lätist pärit karu ja ta jookseb mõni teine kord ka üle tee. (Kuigi metsas jalutades ma vist ei rõõmustaks karu nähes :))

Hea päev :)

Täna hommikul ärgates tundsin end lõpuks ometi puhanuna ja KLMist sain lootust, et Madriidi lend võidakse suunata meile sobivalt ainult ühe ümberistumisega.

Järgmine samm: to do listi lühendamine.

Meeldetuletus klassikult...

The owners of capital will stimulate the working class to buy more and more of expensive goods, houses and technology, pushing them to take more and more expensive credits, until their debt becomes unbearable.The unpaid debt will lead to bankruptcy of banks, which will have to be nationalised, and the State will have to take the road which will eventually lead to communism.

Karl Marx, Das Kapital, 1867

Teed tööd, tuleb veel tööd...

Palusin elukaaslasel endale meelde tuletada, et ma rohkem töid ja tegemisi ette ei võtaks. Vahepeal ma saavutasin "ei" ütlemises täiesti arvestatava tasandi, aga nüüd enam ei oska. Siiski-siiski. Täiskohaga töötades on see tunduvalt lihtsam, seega lootust on.

Aga väga-väga huvitavatest projektiasjadest, mis sobivad mu ajakavva, ei oska ma endiselt ära öelda. Kunagi ma olen uuesti iseenda boss ja töötan enda surnuks, ma ütlen.

Samas kasvab tegemata kodutööde hulk: põrand vajab remonti, paberid sorteerimist, kapp koristamist ja arvutid ühildamist...

Ent see kõik on tegelikult mõnusam kui eelmise aasta septembri 1. nädal kui ma arvasin, et lähen igavusest hulluks.

Hunnik raamatuid ja suitsev aju...

Kõik, kellel on tunne, et neil on sel kevadel vähe teha, siis võite minu käest juurde küsida.

"Mis kevad see on, kui teadustööd ei tee?" on selle kevade moto :) Ise meeldib enda elu raskeks teha, oh kuidas meeldib!

Meelt lahutan "Pehmete ja karvastega". Täna oli esmaspäevase kordus vist. Väga naljakas. Mart jagas sõbrapäeva südamekujulisi kaarte ning Kristiina nägi unes, et presidendivastuvõtul peab olema alasti, et ei ärritaks rahvast kalliste kostüümidega. Aga Kristiinale öeldi, et tema võib oma pesu ja kleidi selga jätta, sest nii odav kraam rahvast ei ärrita. Ivari sõitis pooleks päevaks Brüsselisse, sest nii oli vaja välja saada: "Kas siin Brüsselis on kinnisvarahinnad kõvasti kukkunud?"

Kuidas ma oma vaba aega veedan...

Viimase nädala aja jooksul olen ma kaanest kaaneni läbi lugenud neli raamatut. Või oli see viis. Ja kui aus olla, siis see ei ole mingi eriline saavutus. Mitte, et tegemist ei oleks olnud paksude raamatutega. Oh ei! Viimased 2 olid nt 391 ja 444 lk paksud, kuid tegemist oli puhtakujuliste naistekatega. Ning ma nautisin neid kogu hingest! Ma ei hakka mainimagi seda, et see on ideaalne viis stressirohket maailma endast eemal hoida (kuigi mulle tundub, et mu elukaaslane on veidi tüdinud, et ta leiab mind igal hetkel andunult raamatut lugemas).

Ühe lugesin läbi nt täna õhtul, sest ma lihtsalt tahtsin teada, kuidas autor erinevaid liine edasi arendab. Mitte, et ma ei teaks, kuidas need lõppevad. Ma ei ole naiivne! Aga mõned dialoogid on naljakad. Ja kuidas autorid toovad välja meie naiste omapärad... eriti interpreteerimisoskuse, see on eraldi teema. Aga mulle tundub, et nüüd teen neist mõneks ajaks pausi.

Ma ei luba midagi, kuid kogemus on näidanud, et kui ma naistekaid lugema hakkan, siis loen mitu tükki järjest ning pean mõned aastad pausi. Aga neile, kes sooviks samuti veidi lugemist harjutada soovitan:
Sophie Kinsella "Remember Me?"
Julia Quinn "Brighter Than the Sun" (kuigi Quinni puhul peaks vist alustama eelnevatest raamatutest, oleks loogilisem, aga see mulle meeldis)

P.S. Mõned aastad tagasi ma lugesin nädalaga läbi umbes 10 naistekat, aga need olid õhemad ja eestikeelsed. Ja mulle tundub, et üldsegi mitte nii lahedad.

Eelarvamustevabalt...

Täna oli see päev kui ma ei pidanud äratuskella kuulama. Kuna kool hakkas kell 14, siis panin kella küll igaks juhuks 13ks, kuid enne kümmet ärgates ei ole see vajalik. Ausalt, ei ole midagi mõnusamat, kui ärgata täpselt nii kaua kui soovid, lugeda raamatud, süüa pannkooke ja vahetada hommikumantel teksade vastu alles kell 13.50.

Seega oli hea algus päevaks garanteeritud (eilsega ma üldse ei võrdle, kuigi eile oli lõppkokkuvõttes ikkagi väga tore päev. Eriti mis puudutab ideid kampaaniale "Laupäev vabaks" või "Laupäev tähtpäevade vabaks!")

Seega jalutasin kooli, raekoja platsil mängis keegi mees saksofoni. Jätsin talle isegi raha, sest ta andis nii hea tunde :)

Ja loeng, kuhu ma olin läinud suurte eelarvamustega osutus mõnusaks. Maha ma end igal juhul ei registreeri.

Kitši või antiiki kogu raha eest!

Mul on siin Ljubljanas väga huvitav hotell. Antiq Hotel on nimi, mis ütleb juba nii mõndagi. Seinad näiteks on nii aktiiksed, et wifi neist läbi ei mahu :) Mu toas on fantastiline tapeet (tase, mil kole on juba ilus), aga muu on veidi liiga... not my style.Kui tekkis sügavam huvi, siis hotelli galerii (erilist tähelepanu palun pöörata internetitoale, minu arvates naljakas).

Aga hommikusöök on siin lihtsalt imeline ja asukoht vanalinnas tagab kiire juurdepääsu erinevatele tähtsatele kohtadele (nagu näiteks turg, aga sellest teinekord. Oeh, milline puuvilja ja juurvilja valik!).

Kallikesed tanu alla!

Nii... kaks väga kallist sõbrannat on enam-vähem tanu all. Ptui-ptui-ptui. Kihlasõrmused on sõrmes ja tuju laes. Kuigi ühte pulma peab järgmise suveni ootama.

See kõik teeb mind lihtsalt siiralt õnnelikuks. Nii õnnelikuks, et tänane päev oli üle pika aja juba täiesti OK.

Homme siis Sloveeniasse ja pühapäeval Šotimaale (kui lumi lubab).