Novembris ei virise

Veel mõned päevad ja lahti läheb mu masterplan: novembris ei virise. Sellel ei ole suurt seost nendega, kes septembris ei joonud. Aga noh. Kõik plaanid on head plaanid.

Harjutamine läheb mul üsna vingelt. Siiski on olnud tagasilööke. Loodan, et kolmapäevaks saan vormi.

Üks liituja on juba vist. Keegi veel? Mõtlemisaega on veel mõned päevad.

Countdown begins now... 2 päeva jäänud...

Esimese lume ootel

Maal elamise rõõmud:

- elektrit pole;
- purskkaev jäätub;
- riisumata lehti on rohkem kui riisutud;
- lund sajab vähem kui Kirde-Eestis.

Tänu Eesti Energiale oli mul olemas õigustus laisklemiseks. Kahju ainult, et telekat ei saanud vaadata :P

Ahjaa. Lumi võiks maha tulla. Külmal ilmal peab olema mingi point, muidu on ta täiesti õigustamatu. Võimalus talvespordiga tegeleda on üks õigustus. Aga tänane oli mingi nali. See kirme. No kuulge, ma olen oktoobris suusatanud küll ja varsti algab november ju.

Lisaks sellele sain ma teada, et olin paari nädala eest isa kuu aega varem isadepäeva puhul õnnitlenud. Tegijal juhtub nii mõndagi.

Päeva küsimus

Mida tähendab eesti keeles ladinakeelne sõnaühend: "Threiciae notae"?

Vastuse leiate siit (nõrganärvilistele ei soovita!).

Lisamärkus

Taanlaste kohta lisaks veel märkusena, et ühel neist oli allergia alkoholile. Ehk ta muutus esialgu äärmiselt laiguliseks ning hiljem punaseks. Seega otsustasin 80% Saaremaa ta eest ära peita. Piisas Viru Valgestki.

Ausa inimesena peitsin Saaremaa ta kohvrisse.

Plans change

Öeldakse vist, et tahtsime parimat, aga läks ikka nii nagu alati...

Ehk kui ma ütlesin, et mul on laupäeva õhtuks plaanid tehtud, siis see ei olnud päris see.

Stseen 1:
Terve päev seminaril. Magama jäin ainult 5 korda.

Stseen 2:
Tsink Plekk Pang. Kõik kohad reserveeritud. Ma ainult nädal aega olin unistanud meekanast.

Stseen 3:
Maailm. Siidrit ja süüa. Mõte minna ja korjata taanlaste kola kusagilt Tammsaare tänavalt.

Stseen 4:
Takso. Arve on peatumisest alates kahekordistunud. Taanlane nr 1 tuleb alla ja teatab, et nad ikkagi ei saa korteriust lahti ning oleks vist targem takso esialgu ära saata. Kell on 20.13.

Stseen 5:
Püüan kolme inimese silme all korteriust lahti teha. Ka mina pean tõdema, et teps mitte ei lähe. Asjad on vaja kätte saada. Taanlaste lennuk läheb pühapäeva pärastlõunal. Kohvris on nii passid, lennupiletid kui ka õhtu tarbeks varutid Viru Valge. Kõne korteriomanikule:
Mina: "Kas sul rõdu on?"
Korteriomanik: "Jah."
M: "Kas su naabril on rõdu?"
K: "Ma ei usu, et teil on väga tark vihmaga 5. korrusel mööda rõdusid ronida."

Nojah. Sinna läks see idee. "Milliste naabritega sul head suhted on?"
"Mitte ühegi."
No tore!
"Oot, korteris 7 elab suht tore mees, küsige talt."

Stseen 6:
Helistan krt 7 uksekella. "Tere, mulle K korterist 13 ütles, et teilt võib abi paluda. Meil oleks vaja ta korterisse sisse saada. Aga lukk on kinni vajunud. Ega teil ei ole metallsaagi või mõnd muud terariista."
Vastuseks hämming, kruvikeeraja ja punase otsaga pussnuga (see, mis kõigil on kodus) ja küsimus: "Kas teil seal mõni noormees ka ikka on, kes aitaks?"
M: "On küll, aga ma arvan, et nad ei saa ka korterisse sissemurdmisega paremini hakkama kui mina."
Härra daam: "No mine neiule ometigi appi."
M: "Me saame vast hakkama."
Härra: "Eks andke teada, kui vajate abi."

Ma ei hakka mainima, et minu supernaise ego karjus. :P

Stseen 7:
Pärast 3 mehe ja 1 naise kompositsiooni kruvikeeraja ning pussiga liitus olenguga haaknõel, mis andis lootust isegi enam (midagi kõlises), aga uks jäi suletuks. Mõte võtta ära liist, et siis keelele paremini ligi pääseda.

Stseen 8:
Mürin. Meie mõte: oh, äkki kellelgi on saagi??!!?? Samal hetkel olid alumise korruse ukse taga mu vend ja taanlane nr 2. Taanlane oli kohe tagasi, teatades, et tema arvates mürises tolmuimeja. Mu vend ei andnud alla. Korteri avas üdini tolmune mees, metallisaega! Pärast minu diplomaatilisi kõnelusi teemal, et me tegelikult ka võime sinna korterisse sisse murda, nõustus ta oma metallisaega korrus ülespoole kolima.

Stseen 9:
Mürin juba krt 13 ukse taga. Metallisaega mehe naise küsimus: "Kas tal ikka kindad on käes? Ei tahaks, et ta näpujäljed jääks sinna." Mürina peale ilmus ka naaber krt 15-st, kes meie eelnevale kellatilistamisele ei olnud vastanud. Küsis, et kus K on, saanud ammendava vastuse, et mitte siin, läks tuppa tagasi.

Stseen 10:
Metallisaega mees pühib higi ja ütleb, et ta ketas jääb liiga lühikeseks. Tuleb välja, et lukukeel on vingem kui me arvasime ja ei kavatse niisama alla anda. Taas kord liistu idee.

Stseen 11:
Kõne 24h profile. "Tere, meil oleks vaja üks uks avada. Kaua teil läheb siiajõudmisega?"
Vähem kui 20 minuti pärast oli kohal tüüp. Kohvriga.

Stseen 12:
1,5 minutit hiljem oli uks lahti. Proff lasi lukku õli ja ütles, et nüüd peaks töötama.

Ehk siis K sai juurde ühe töötava luku.
Taanlased jäid ilma rahast.
Mina sain esimese sissemurdmiskogemuse ja teada, kuidas teinekord ise sisse saada.

Mõte, et lisaks heale oma arstile, juuksurile, advokaadile jms-le lisaks peaks inimesel olema ka üks sõber murdvaras.

Stseen 13:
Trepikoja ees oli silt: "Naaber valvab." Mnjah.

xxx

Illusioon oli rahvast tühi. Vestluskaaslane oli tore, nii et võitsin rohkem kui kaotasin. Magasin juba kell 3.

Taanlased helistasid kell 04.40: "Triin, we can't get into your apartement."

Stseen X:
Hommikumantlis vedasin end ukseni. Taanlasi seal ei olnud. Jätsin ukse pärani, saabusid taanlased, kes teatasid, et nad püüdsid viimane pool tundi tulutult mingist valest uksest minu võtmega sisse saada.

Ma ei tahtnud rohkem teada. Politseieskorti neil ei olnud, seega otsustasin peatüki sulgeda.

Hommikul äratati mind 3 min enne seda, kui seminar algas. Hea, et pühapäeviti parkimine tasuta on. Jäin ainult 5 minti hiljaks.

Õdus õhtupoolik

- kallis doktor noormann haige on mu hing. Push up. Khm. meelde tuli. oli jah selline bänd.
- lugu sellest, kuidas lastekodus enam nutma ei pea ning hobuse selga roniv oksmaa;
- kauboikaabus Karl Madis ning hallutsinatsioonides Urmas Lattikas (ühe või kahe t-ga? igal juhul arvab ta, mingite seente tagajärjel ilmselt, et sinine täispuhutav pall on trummid), aga üldiselt soovitavad meestel "Jaa" öelda... Oled mees või ei? Nööri mööda käi...
- anekdoot, absoluutselt ebanaljakas;
- anekdoot 2, samuti absoluutselt naljavaba... tundub, et Kõlu sai ise ka aru, sest ta ümber on palju kokkukägardatud pabereid (täpselt nagu filmides kirjanikud teevad);
- mingi lugu sellest, kuidas Jeesus armastab meid... ma ei hakka mainima, et video oli täiesti uskumatu ja ülimalt hea kvaliteetiga eks...

Jah, Alo TV on ikka hea. Oleks veel reklaami ka tulnud! Tuli ainult Beethoveni (?)sümfoonia taustal homne kava. Nt on kell 23.15-00.30 saade: Karmid Eesti mutid ja kutid. Fantastiline.

P.S. Otsin:
- sünnipäevakaaslast;
- ballikaaslast;
- kedagi, kes tahaks mu korteri ära koristada.
Pigem mitte ühes isikus.

Plaanist

Kahele lühikese unega ööle järgnes ekstreemselt naljakas seminar (mis on senini silma paistnud eelkõige igavuse ning laksamisega, kuid seekordne algus striptiisi näol tõotas juba varakult enamat), kursaõe küsimus: "Triin, kas sa flirdid õppejõuga?" ning non-stop naerupursakud nii minu, mind ümbritsevate kaaslaste ning õppejõu poolt. Peakski vähem magama hakkama, maailm tundub niipalju absurdsem.

Sellele kõigele järgnes 3h lõuna ning pärastlõunane tunne, et enam ei jõua. Järgnevad 3h jäid voodisse. Ning siis oigi õige aeg tõsta klaasid selle terviseks, et aega pole. Proovinud 4 erinevat portveini läks veel mõni tund kuni ma suutsin end veenda õppimise vajalikkusest ajurakkude arengule.

Ja kaua ülevalolek viis selleni, et nüüd on äraplaneeritud ka laupäeva õhtu.

Plaan õppida, pidutseda ja elada töötab, hell yeah.

Teadaanne

Homme hommikul kolin Tartusse. Mu rõõmu ei ole võimalik sõnades väljendada. Ma pakin KÕIK oma asjad lahti, mõned neist on kottides eelmise aasta septembrist, mõned varasemast asjast. Ma ei pea enam kogu aeg kotti pakkima, ma saan panna asjad riiuli peale ning selle riiuli siis sassi ajada. Ma saan panna asjad põrandale ja ma ei pea neid sealt ära korjama, et neid kotti panna. Ma hakkan elama. Mitte kotis!

Naiivne jutt, aga nii hea. Oeh.

Lisaks sellele hakkan harjutama programmiks: "Triin novembris EI virise".

Töökaaslased ka ütlesid, et on kurb ja et ma võiks ikka jääda. Isegi kui see oli viisakusest, oli see tore.

Life is f*cking beautiful!

P.S. Seoses minu Tartusse kolimisega võivad kõik nüüd mind igale poole kutsuda. Paar kohustust veel on, aga eks saab needki kaelast ära. Seega joon hea meelega palju veini, teen ekstreemsusi, olen kultuurne jne. Tulge ja kutsuge kaasa, hetkel pole nii palju energiat, et ise korraldada.

Ahjaa, peo idee oli ka. Peaks tegema ühe korraliku peo. Mis arvate?

Suht naljakas test

Tegin just ühe naljaka testi, mille tulemuseks oli: You are definately a bastard. Kuid kuna seal on liiga palju ebatsensuurset sümboolikat, siis ei hakka seda üles panema koos illustratsioonidega...

Soovijad leiavad siit.

Miks s-täht on tähtis...

Ei ma ei hakka rääkima sellest, et mõned mu head sõbrad endiselt Sinatavad mind. See selleks.

Hoopis mu üks kallis sõbranna on oma blogisse pannud üles lingi minu blogile, ainult, et s-täht on aadressi ühest osast ära jäänud ning kokkuvõttes saab hoopis siia.

:D

Lõpuks ometi!

Viimase kuu aja ja eriti viimase kahe nädala jooksul olen ma paljudele rääkinud sellest, kuidas ma tahaks, et oleks olemas teleport süsteem ühest kohast teise liikumiseks.

Lootust on... Taani teadlased on asjaga väga vaikselt algust teinud. Aga arvestades kui kiiresti tänapäeval asjad arenevad... Lootus sureb viimasena või lootus on lollide lohutus, mis siia paremini sobib?

Seni sõidan rõõmsalt vilistades bussi, trammi, trolli ja autoga.

Asjad tuleb paigutada tähtsuse järjekorda

Kõik alljärgnevad tegevused on tähtsamad, kui teadustöö aluste kolmapäeval esitatav kodutöö:

- kursakaaslastega MSNis vestlemine
- õppejõuga MSNis vestlemine (:D)
- sahtli koristamine
- kapi koristamine
- pakkimine
- mõtisklemine
- kingade puhastamine
- raamaturiiuli korrastamine
- nõudepesu (sic!)
- blogi kirjutamine
- nimekirjade koostamine
- süllabuste lugemine
- vanade ajakirjade lugemine
- kuu aega edasi lükatud e-mailide kirjutamine

Raamaturiiul oli mind õige pikka aega piinanud ja nüüd sai seal valitsev anormaalsus kõrvaldatud. Lihtsalt ENEd ja mõned teised asjad olid ühtpidi, aga teised vastupidises järjekorras. Ja kuigi võib oletada, et see järjekord on seal olnud alates minu sünnist, sai nüüd kõik korda. Oma õige järjekorra said: Loomade elu 7 köidet, Lutsu legendaarsed teosed, A.H.Tammsaare 14 köidet kogutud teoseid, V.Grossi 3 kogutut teost, F. Tuglase 7 kogutut teost, Tuulest viidud (I osa on kaks!).

Mõtisklemise käigus mõtlesin majaesisele mänguväljakule. See maja, kus ma praegu taas peatun oli mu esimene kodu. Kuni ma kasvasin suureks (loe: aastaseks) ja kolisin Põhja-Lätile lähemale. Ja see liivakast on seal ALATI olnud. Naljakas, kuidas ühes liivakastis kasvab suureks mitu põlvkonda inimesi. Kui mina seal mängisin, oli lahe, vahepeal ei olnud lahe, vaid liivakasti asemel oli liivapuru ja turnimisasjade asemel roostetanud metall, aga nüüd on kõik jälle korras. See annab muidugi alust rõõmustamiseks. Minu lapsepõlv ikkagi möödus ka aastaid tagasi selles kastis (sest pärast suureks kasvamist, käisin siin ikka külas ja liivakastis mängimas).

Ohjaa, küll on hea, kui asjad on tähtsuse järjekorras, eksole?

Kust ma nüüd infi saan?

Ma ei tea, kas ma olen ainuke, aga juba 3. päeva järjest keeldub google.com minu arvutis avanemast. Orkut viskab ka mingit errorit. Kõik ülejäänu tuleb lahti, va see koht, kust saab sisse logida. Hea, et gmail veel töötab (kui ei töötaks oleks paanikaosakond).

Minu ainus probleem on see, et mulle ei meeldi teisi otsingusüsteeme kasutada ja suurest mugavusest olen ma nende asukoha unustanud, eile kasutasin üle paari aasta (!) neti.ee-d. Nõmme ujula leidis üles.

Orkut võib kinni jäädagi, jõle mugav, olen palju tööd ära teinud.

Üleüldse peaks hakkama propageerima sportlikke eluviise ning kogu vaba aja arvutist eemal viibimist. Minu masterplan läheb tööle, eks siis näeb.